KATI MURUTAR ,,ABITU" Kati Murutar. Abitu. Kirjastus Faatum. Tallinn 1995. ühte ja sedasama kirjandusteost võib tõlgendada vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida
Ettevaatust, Emma Kati Murutar Tegelased: Emma-Naiseks sirgunud tütarlaps,kes on pärit heal järjel olevast perest.Vanemad olid plaaninud tema tulevikku advokaadina,aga tüdruk hakkas vanematele vastu ja läks kodus minema peale kooli löppu. Albert-Mees keda Emma armastas Tirts-Emma sõbranna Kiur-Arst kes toob Emma esimese lapse ilmale ja kes aitab Emmat. Kokkuvõte: Emma vanemateks on jõukad advokaadid,kes on kindlalt paika pannud, et nende ainukesest tütrest saab ka advokaat
olla. Kuid ta ei teinud seda südameheadusest vaid uudishimust. Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Ühest talust võttis kaasa noore neiu Kati. Fantaseeris talle ilusa jutu oma uhkest talust, kus ei puudunud ka lehmad, mida tüdruk väga armastas. Nipernaadi ei mõelnud oma elus mitte midagi ette. Ta ei sõltunud mitte millestki, kuid samas oli nagu õrn leht, mida tuul omale meelepäraselt edasi kannab. Mehel puudus kontroll oma elu üle. Kui lõpuks Katiga suvalisse tallu jõudsid, tekkisid neiul tunded hoopis sealse peremehe vastu. Nipernaadi küll ei hoolinud naisest, kuid sellegipoolest oli see talle vastumeelt
Kokkuvõte Talvehullus Marianne Harju See on arenevate hingede ja eksinud südamete lugu. Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris, kes on ühtlasi ka Kati salajane ihalusobjekt. See on lugu talvest, mil need noored avastavad, et vajavad muutust. Talvest, mille jooksul nad läbivad olulise etapi suureks saamise teel. Maribel on 9. klassi tüdruk, tema parim sõber Kati, kes armastab salaja ka Krisi, käib aga 8. klassis. Tänu Katile kohtas Maribel Meelist ja tänu Meelisele tutvuti ka ülejäänud kambaga. Maribel elab koos oma ema ja väiksema venna Pauloga, viimane
Uni ja unenäod Kati Räim 6b Kas sa teadsid et: me magame kolmandiku oma elust; näeme unes tavaliselt igapäeva elu probleeme; igas sinu unenäos peitub mingisugune tõde; olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täieliku...
Raamatu valisin autori pärast, Mare Sabolotny kirjutas oma debüütteose "Kirjaklambritest vöö" lõpuni 15-aastaselt. Eriti meeldis mulle autori ütlus: ,,Raamatu ilmumisest olid kõik õpetajad positiivselt sokeeritud, eriti jahmunud olevat olnud eesti keele õpetaja, kes ei suutnud uskuda, et nii kehvade kirjandite autor raamatuid kirjutab". Raamatu algus oli kohe köitev, mõne leheküljega sai nii mõndagi teada peategelase kohta. Peategelaseks on 16 aastane tüdruk Kati, kes ei saa iseendaga hästi läbi. Ta hilines pidevalt kooli,suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Elas Tallinnas, tuli Eestisse elama kuus aastat tagasi. Eelnevalt elas Inglismaal, isa inglane ja ema eestlane. Katil oli noorem õde Kersti. Vanemad olid väga omapärased, võib isegi öelda et ükskõiksed või natuke muretu eluviisiga, arvasid et laps on piisavalt vana enda eest otsustama. ,,Mu vanemad ei pannud tähele, et midagi valesti oleks olnud. Kujutad ette?
novembril 2013 Näidendi autorid Mare Sabolotny ja Rein Agur Etenduse lavastaja Rein Agur Valguskujunduja Luise Leesment Helilooja Rivo Laasi Etendus oli algusest peale sügavamõtteline ja kaasakiskuv. See rääkis noorte elust, kuidas minnakse pahale teele. Ja mis võib juhtuda kui teha valesid valikuid elus. Lugu rääkis tüdrukust nimega Kati, ta mõlemad vanemad olid advokaadid. Kuni nooruseani elas pere Inglismaal, kuna isa oli inglane. Eestisse kolides tekkisid Katil toitumishäired. Tal tekkisid suitsu- ja alkoholisõltuvus. Tal olid masendushood ja ta oli depressioonis. Tal oli sõprussuhe poisiga, kelle nimi oli Juhan. Nad olid head sõbrad, aga kui Kati oma süütuse talle kaotab, siis ütleb lõpuks Juhan, et talle meeldib Kati ja see rikkus nede sõpruse, kuna Kati ei tahtnud suhet ja nii nad lõpetavad suhtlemise.
Kirjaklambritest vöö Maris Niilus Autor Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli.
kirjaklambritest vöö. autor: mare sabolotny zanr: tänapäeva noorsooromaan. tegelased: katriina park/ catherine vanessa park, Kersti park, juhan, margit, heigo, marju merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga. ühel Jaanipäeval kohtas Kati üht poissi nimega Juhan ning armus temasse. Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata. Eesti keele õpetaja ja klassijuhataja Merilaas ei sallinud teda, kuna ta hilines koguaeg kooli
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid
Kirjaklambritest vöö MARE SABOLOTNY KOOSTAJA: GERMAN LAND Tegelased Peategelane on Catherine Vanessa Park Hüüdnimi Kati 16. aastane Lühikesed blondid juuksed, hallikad silmad ja keskmine kehaehitus Väga mässumeelne Suitsetas ja tarbis alkoholi Kõrvaltegelased Johnathan Park ja Marianne Park on Kati vanemad Kersti- Kati õde Juhan- Kati poissõber Liis ja Anni- Kati parimad sõbrad Markus- nakatas Kati HIV-i, toetav sõber Merilaas- Kati klassijuhataja, Merilaas kiusas Katit pidevalt Probleemid Kati ja Juhani vahelised suhted Kati seksuaalvahekord Markusega Elamine HIV viirusega Sisu kokkuvõtte Tänapäeval Tallinn Ja Pärnu Tähtsamad sündmused 1. Kati usaldab Juhanit 2. Pidu Pärnus 3. HIV-ist teada saamine 4. HIV-ga elamine Huvitavad tegurid ja faktid Ülimalt noortepärane Ootamatu lõpplahendus Sõnavara Raamat saavutas 2006. aastal noorsooromaanivõistlusel teise koha VAT teater on teinud raamatust lavastuse
6. vastavate teenuste tellimine ja nende kontrollimine, 7. dokumentide ettevalmistamine säilitamiseks, arhiivi eest vastutamine, 8. kaastöötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes, 9. posti vastuvõtmine ja väljasaatmine (faks, e-post, tavapost), 10.lähetustega seonduv asjaajamine, 11.ettevõtte juhi jooksvate korralduste täitmine, Kati oli tööülesannete täitmisel väga täpne ja kohusetundlik ja operatiivselt tegutsev. Kati on samuti väga abivalmis kolleeg, alati leidis aega kaastöötajate aitamiseks ning juhendamiseks. Kati omab vajalikke teadmisi asjaajamiskorrast ja personalitööd reguleerivatest õigusaktidest. Vajalikke teadmisi on Kati saanud Mainori Kõrgkoolist, kus ta õpib kolmandal kursusel personalijuhtimist. OÜ Storol Tel : 44 79 179 Reg nr. 100133414 Lihula mnt.4 Fax: 44 79 179 KMRK: EE1001589
8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult väga meeldis
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja
Kirja vormistamine 1. Pöördumine ( Tere ! Tere ,kallis Kati! Tere, Kati ! Kallis Kati , tere ! ) 2. Kirja alustamine a) Aitäh kirja eest ! Tänan kirja eest ! b) Mul oli hea meel Sinult kirja saada !( mul oli väga hea meel, et sa mulle kirjutasid ! c) Miks sa pole nii ammu kirjutanud ? d) küll on hea, et sa mulle nii ruttu vastasid ! 3. Kirja jätkamine a) Ma elan hästi ; b ) Mul on kõik korras ; c) Mis sul uudist ? d) Sa kirjutasid , et ................................. e) Oma kirjas küsisid sa , kas ........................
Arvustus Kirjaklambritest vöö Raamat räägib ühest 15 aastasest tüdrukust Katist. Katil on ema ja isa kes mõlemad töötavad advokaatidena. Katil on ka poisssõber Juhan, kellega tal olid head suhted kuni Kati kõvasti pidu hakkas panema. Ühel peol vägistasti Kati ning ta langes masendusse. Peale vägistamist hakkab Kati oma vägistajaga suhtlema kuna kellegi teisega pole oma muredest rääkida. Varsti hakkab tüdruku enda poiss midagi kahtlustama ning Kati räägib talle kõik ausalt ära. Teose lõpus tekkis Katil mõte enesetappu teha. Viimasel hetkel, kaubanduskeskuse katusel olles, mõtles ta aga ümber, kuid libastus ning kukkus ikkagi oma õe silme ees sealt alla. Minu arvates oli raamat lugemist väärt. Raamat näitas seda, mis juhtub, kui noored
Kati oli tiesti tavaline 16-aastane neiu, kes pidevalt kooli hilines, suitsetas, ji ja tarvitas narkootikume. Mare Sabolonty Kirjaklambritest v Elas kord Kati, kelle mlemad vanemad olid advokaadid. Kuna isa oli inglane, siis osa elust sai Inglismaal veedetud. Perega Eestisse kolides oli kiksugu halbu asju, toitumishired ja muu jura. Millegiprast on aga suitsetajast ja joodikust peoloomal Katil (endiselt) masendus ja depressioon. Boyfriendi Juhaniga on ka tihtipeale halvad suhted lambikad nklemised ja kahtlased vihahood tekitavad mlemale palju tli. Kui ta Juhanile oma stuse kaotab (veel enne, kui nad ldse kima hakkavad), on see jrjekordne lambikas
Kodune ülesanne Murdvõrrandi koostamine ja lahendamine Minu ülesanne: Üks suusataja läbis 20 km pikkuse distantsi 20 min kiiremini kui teine. Leia mõlema suusataja kiirus, kui esimese kiirus on 2 km/h suurem kui teisel. Lahenduskäik: Kuna „esimene“ ja „teine“ võivad ülesande lahendamisel ja lahenduse selgitamisel segadusse ajada, siis olgu esimese suusataja nimi Mati ja teise suusataja nimi Kati. Ülesandes antud andmete kohta koostasin tabeli. Järgenvalt selgitan, miks on tabelis andmed just nii kujutatud: Kati kiirus pole teada, seetõttu tähistan tema kiiruse x’iga. Kuna Mati kiirus on 2 km/h suurem kui Katil, saan Mati kiiruseks x+2. Teepikkuse (distantsi) läbimiseks kulunud ajad tuletasin valemist teepikkus teepikkus kiirus = aeg ehk aeg = kiirus
,,Kirjaklambritest vöö’’ Mare Sabolotny Kirjastus Tänapäev Ilmumisaasta 2007 ,,Kirjaklambritest vöö’’ on saavutanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel teise koha. Aastal 2010 tegi VAT Teater sellest ka samanimelise lavastuse. Pealkirja valikut põhjendab autor järgmiselt: ,,Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda.’’ Sabolotny kirjutas oma debüütteose ,,Kirjaklambritest vöö’’ lõpuni kõigest 15- aastaselt. Seetõttu tundub romaan mulle kohati kohmakas, võiks isegi öelda, et rutakalt kirjutatud. Lugu on iseenesest lihtne ning selle võiks liigitada tavapäraste noorteromaanide hulka. Seni tavalist teismeliseelu elanud 16-aastane Kati
orav läks ära, sest Micki rohkem ei aidanud teda ega pannud tähele ja sellepärast läkski ta ära. Micki ei teadnud mida teha ja küsis abi Janel, kuid ka tema ei teadnud ja sellepeale oli Micki väga kurb. Nii jäigi Micki ilma sõbrata, sest ei aidanud teda ega pannud teda tähele. Ja alles nüüd ta sai aru, et on vaja abistada oma sõpru alati ! 4 JÄÄKARUD KADRI JA KATI Elasid kord kaks jääkaru Kadri ja Kati. Nad oli kaksikud ja elasid alati koos, sest nende vanemad olid surnud, kui komeet lendas maa peale. Ühel päeval läksid nad jalutama ja kohtasid kolme inimest, kuid nad ei teadnud, et nad on inimesed, sest nad polnud kunagi varem näinud inimesi. Nad tahtsid tulla lähemale, kuid kartsid, aga inimesed nägid neid ja tulid lähemale. Nad tulid kõik koos lähemale ja hakkasid midagi rääkima. Nad rääkisid, et võiks neid kahte jääkaru
kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets. Kati
ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets.
ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets
kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets
palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomasja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets
Teos räägib edasi kaks nädalat hiljem Eestis, kus teatati Andresele, et Eve mees Allan on surnud. Andres, Diana ja Kalev lähevad Allani juurde, kus nad leiavad ees uurijad, politseinikud ja Ly . Ly oli see, kes oli laiba leidnud ja teatanud politseisse. Uurijad avastasid, et Allan suri unetablettide ja alkoholi pärast ja kahtlustavad mõrva. Siis küsitletakse jälle paljusi läbi, näiteks Allani vend Toomas ja tema naine Merike, Allani armuke Ly, Allani õde Kati ja Jaanus. Saadakse teada, et on varastatud Evele kuulunud kallid ehted, aga ei midagi muud. Veel saadakse teada, et üks päeva enne Allani surma on toimunud Eve mälestuseks pidu. Seal peol olid olnud Kati oma mehega, Toomas, Merike ja Jaanus(Jaanus oli põhiliselt seal selle pärast, et Allan toetaks teda ja annaks panuse Eesti luulele ja oli seal ainult natuke aega) ning pärast tuli sinna Ly. Ly ja Kati läksid seal
KAEBAJA Olen elanud vaesuses terve elu. Matit, kelle juures me elanud oleme, mäletan juba sellest ajast, kui ma oma elu meenutada oskan eputavana, vastikuna ja ennekõike kadestamisväärselt rikkana, minu ema oli tema juures teenija ning isa hoidis tema suurt aeda korras, mistõttu lubati meil seal elada ning seal süüa. Lisaks oli Matil veel minust 3 aastat noorem poeg, Karl, kes oli üks ühele koopia oma isale. Veel elas selles majas Mati abikaasa Kati, kes minuga kokku ei puutunud, kuid kohtles mu ema väga vastikult, järeldasin seda sellest, et igakord kui Kati tahtis mu emaga rääkida tuli ema nuttes toast välja ja pärast ei rääkinud mulle murest, kuid isa rääkis, et Kati ärvardavat meid siit välja ajada. Sellest algas minu viha nende perekonna vastu. Olin talunud 20 aastat enda ja oma pere alandamist. Ühel päeval, kui mind oli jälle linna saadetud pererahvale toitu tooma, kuulsin ma
Rahulepingu kohaselt läksid Eesti riigi koosseisu ka mõned peamiselt Vene elanikkonnaga vallad Narvataguses ja Petserimaal. Seda nõudsid julgeolekueesmärkidel Eesti sõjaväejuhid. Setumaa ühendati esmakordselt ajaloos ülejäänud Eestiga. Venemaal olevad eestlased ja Eestimaal olevad venelased said võimaluse teatud aja jooksul oma kodumaale tagasi pöörduda. Seda õigust kasutas ära umbes 38 000 eestlast. Tartu rahuga vabanes Eesti igasugustest Karuotsa Keskkool, Kati Karu 9a 2 kohustustest Venemaa ees, kaasa arvatud võlgade tasumisest. Eesti sai Venemaalt 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Siit ära viidud kultuurivarad, tehaste sisseseaded, laevad jms. pidi Venemaa tagastama. Mõneks ajaks jäi Eesti venelaste ainsaks aknaks läände, siitkaudu liikusid diplomaadid ning toimus kogu kaubavahetus. Tartu rahuga lõppes 402 päeva kestnud Eesti Vabadussõda, mis nõudis Eesti sõjaväelt
See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab ta vägistajas saatusekaaslase ja osalt ka hingesugulase, kellega ta hakkab veetma enamus oma vabast ajast, kuid siiski tundub HIV Katile surmaotsusena ning ta mõtleb pidevalt enesetapust.Varsti näebki Kati parima
.......................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde ning nende kasutamisest ja kohanemisest eesti keeles. Referaat on kirjutatud kolme allika põhjal: Tiina Leemetsa artiklid „Mullivann, peenema nimega jaccusi“ ja „Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles“ ning Kati Pedaja „Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad“. 3 1. INGLISE KEELEST LAENAMINE JA SELLE PÕHJUSED Kati Pedaja sõnul on muutused keele sõnavaras ja grammatikas loomulikud ja vältimatud, sest ükski keel ei saa eksisteerida isoleeritult. Keelemuutused on tema arvates tingitud eri kultuuride vastastikusest mõjust, ühiskonna poliitilisest olukorrast ning majanduslikust ja kultuurilisest seisust
väikese lapse ära ,kui järsku tormas piduliste juurde õige preestri abiline ja teatas et preester jääb hiljaks ja tuleb homme.Kui küla rahvas oli pettusest aru saanud hakkasid nad kõik üksteisega kaklema.Nipernaadi kasutas seda hetke ära ja samal ajal põgenesid Nipernaadi ja Joona sealt vaikselt minema. Nipernaadi kõndis mööda teed edasi ,kuni jõudis ühe väikese talu õuele ja nägi seal üht noort neidu.Neiu nimi oli Kati. Kati elas seal koos oma ema ja poegadega.Nipernaadi tutvustas ennast neile. Paar päeva veetis Nipernaadi seal aidates teha talutöid. Kui Nipernaadi oli seal juba mitmendat päeva ,küsis talt Kati ema et miks ta aitab neid.Nipernaadi seletas ,et ta on rikas mõisnik ja otsib endale abikaasat ,nimelt Katit.Nipernaadi lubas Kati oma mõisa viia ja siia tallu saata mitu lehma ,et Kati ema koos poegadega ei peaks vaesuses elama.Alguses olid nad
Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[...] Ei tahtnud enam olla paks nohik ja terve klassi narrimisobjekt. Ükskõik, mida ma tegin, miski ei olnud hea. Üle viskas! Kuid kuna kool oli kõva, ei lubanud vanemad seda vahetada. Siis panin füüsikalabori põlema!" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, kl 21).
Tal oli 14 last ja kõik oli saatnud ta isade juurde. Külas toimus pidu, kuna Kadril oli 70 juubel ja tema pojal Toomasel oli laulatuse eelpäev ja ühe lapsel olid ristimised tulemas, millega seoses pidi külla tulema uus köster, kuna vana oli ära surnud. Toomas Nipernaadit ja Joonat hakatakse köstriks pidama ning kui tuli välja, et nad ei ole siis läks suureks kakluseks. Ning Nipernaadi lasi jalga. Kaks svirdilindu paabukest- Nipernaadi leidis tüdruku, Kati, kes tahtis temaga kaasa minna ja naisekski ka. Nipernaadi lubas tüdruku oma tallu viia, kus tal on loomad ja kõik muu hea. Nad jalutasid mitu päeva, kuni lõpuks Nipernaadi tee peale jääva talu kohta ütles, et see on tema oma. Nii nad töötasid seal mõnda aega, kuid talu peremehele väga meeldis Kati. Ja Katile meeldis tegelikult talu peremees rohkem, kui Nipernaadi. Toomas Nipernaadi tunnistas tüdrukule
Mati Mets m 22 abielus Tallinn Mati Mets Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn Riina Tamm Juss Uss m 20 vallaline Tartu Juss Uss Tiit Tee m 21 abielus Pärnu Tiit Tee Kati Karu n 18 vallaline Pärnu Kati Karu Teele Kaja n 23 abielus Tallinn Teele Kaja Jaan Jalakas m 24 vallaline Haapsalu Jaan Jalakas Oskar Ohakas m 17 vallaline Tartu Oskar Ohakas Mehed 6 Vanuse grupid Sagedus Naised 3 17-19 19 4
ning ta püüdis seda vältida. Kooli ajal ta ei maganud peaaegu üldse, kuigi enamjaolt suutis ta neljadeviitega lõpetada. Kui talle mainiti, et ta on korralik, otsustas ta hakata elu nautima, nagu kõik ülejäänud noored tegid: peod, narkootikumid, seks, alkohol, needistamine jne. Ta unustas armastuse ning tegi poisile väga haiget, hiljem aga armus temasse ise ära. Sel hetkel muutus ta jälle korralikuks. Ta tahtis olla jälle see sama Kati, kuid nüüd rikuti ta elu igaveseks. Ta oli HIVpsoitiivne. Siiski suutis ta teda nakatanud poisile andestada, nad kohtusid pea iga päev, et üksteisega rääkida keegi teine sellets ju ei teadnud. Kuidas raamat lõppes ? Kati õde Kersti rääkis HIVist Kati poisile Juhanile, Juhan edasi Kati parimatele sõbrannadele Liisile ja Annile. Kõik see tekitas temas jälle enesetapu tunde nii lähedale.
Ta hakkas kahetsema, et oli valetanud. Jõuti Vikavere valda Hansuoja talu juurde. Seal oli sulane Madis Moormaa. Peremees Jaak Lõoke ja tema poeg Jaan Lõoke koos naise Liisuga olid Härmaste laadale härga müüma läinud. Nipernaadi esitles end sulasele kui sugulast. Pererahvas saabus laadalt tagasi. Neil ei õnnestunud härga maha müüa. Härg ründas peremeest Jaak Lõokest. Nipernaadi sidus härja kinni ja asus peremeest tohterdama. Ta tutvustas end ka peremehele kui sugulasena. Kati hakkas Jaagu eest hoolt kandma ja majapidamistöid tegema. Teised tegid põllutöid. Päevad möödusid. Jaak kurtis puusas valu ja nad läksid Katiga linna arsti juurde. Poeg Jaan oli pahane, sest tema tegi ja käis alati isaga ise igal pool kaasas. Linnast sai Kati uusi riideid ja saapaid, ka teistele toodi kingitusi. Katile meeldis Jaagu ramm ja käsutav, peremehelik olek. Jaak kartis, et Hansuoja jääb perenaiseta, sest pojanaine Liis majapidamistöid ei teinud. Liis jõi viina ja õmbles
| Lilli | Lill | KKK06 | Terje Tamm | | Liia | Lips | KKK06 | Terje Tamm | | Kalev | Komm | KKK06 | Terje Tamm | | Rita | Rehv | KKK06 | Terje Tamm | | Pille | Pill | RMT07 | Sirje Mnd | | Tiit | Tikk | RMT07 | Sirje Mnd | | Luisa | Tuul | RMT07 | Sirje Mnd | | Sandra | Saar | RMT07 | Sirje Mnd | | Janek | Jooksik | RMT07 | Sirje Mnd | | Kati | Karummm | RMT07 | Sirje Mnd | | Kati | Kask | HTL05 | Tiiu Rohi | | Ragnar | Roos | HTL05 | Tiiu Rohi | | Kadri | Kade | HTL05 | Tiiu Rohi | | Jane | Jnes | HTL05 | Tiiu Rohi | | Malle | Moos | TSL05 | Aile Aas | | Robert | Rohi | TSL05 | Aile Aas | | Vaiko | Kook | TSL05 | Aile Aas | | Leo | Loots | TSL05 | Aile Aas |
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_02.lst --Leidke tabelist kandidaadid need tütarlapsed (töödeldes isikukoodi) , kelle emakeeleeksami tulemus on üle 60 punkti. SQL> SELECT * FROM kandidaadid WHERE id LIKE '4%' AND EMAKEEL > 60; ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48612104788 Pirjo Kask 55 67 90 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------------------------------------------------ PERENIMI -------------------------------------------------------------------------------- MATEMAATIKA VOORKEEL EMAKEEL ----------- ---------- ---------- 48606160001 Mari Maasikas 85 89 94 ID --------------------------------- EESNIMI ------------------...
Ta jutlustas ja ristis. Joona väga kartis piduliste petmist. Järgmisel hommikul jooksis uue köstri abiline tallu, neile teatades et, uus köster hilineb. Pidulised said väga vihaseks Nipernaadi ja Joonase peale. Läks suureks kakluseks. Kadri arvates polnud Joonas süüdi ja palus temal jääda. Kähmluse ajal jooksis Nipernaadi ära ja põgenes järjekortselt. Kaks svidrilindu-paabukest Sügisene soojus, vaikus ja rahu. Mööda teed kõndisid Nipernaadi ja Kati kolm päeva ja nad olid eksinud. Kati oli väga väsinud ja jalad valutasid aga muudkui unistas heast elust Nipernaadiga. Kolmanda päeva õhul kui Niperaandi läks toitu ja vett otsima ei tahtnud Kati temast lahti lasta, kartes et Nipernaadi põgeneb. Nipernaadi oli väga murelik, kuna seletas, et on rikas ja tekitas Katile illusioone oma rikkusest, mida tegelikult polnud. Järgmisel hommikul peatusid külas Hansoja talu ees. Nipernaadi läks hoovi uudistama
1. SITUATSIOON Lp Kati Karp, Oleme probleemist teadlikud ning esimesel võimalusel asfalteerime tänava ära. Kahjuks praegusel aastaajal seda teha ei saa. Selleks on liialt märg, pinnas vajuks asfalteerimisel ära ning tekiksid lombid, mis põhjustavad vesiliugu. Seega tänava saab asfalteerida alles kevade lõpus, mil maapind on piisavalt kuiv. Lugupidamisega, Jüri Jüripoeg 2. 1. SITUATSIOONI TEINE VARIANT Lugupeetud Kati Karp Lugesin Teie kirja. Kahjuks praegusel aastaajal seda teha ei saa. Selleks on liialt märg, pinnas vajuks asfalteerimisel ära ning tekiksid lombid, mis põhjustavad vesiliugu. Seega tänava saab asfalteerida alles kevade lõpus, mil maapind on piisavalt kuiv. Pinnasekatte paigaldamiseks peate esitama vallale avalduse (hiljemalt) 1. veebruariks. Lugupidamisega, Jüri Jüripoeg Linnaametnik
KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5
Europass Curriculum Vitae Personal information First name(s) / Surname(s) Kati Pall Address Järvamaa Roosna- Alliku vald Koordi Küla Telephone(s) 58504218 E-mail(s) [email protected] Nationality Estonian Date of birth 30.09.1992 Gender Female Desired employment / TÜ Paifarm Occupational field AS Paide Selver Personal skills and competences
Kolme katku vahel Balthasar Russow aka Pall Rüsso- peategelane Annika Russow- Pallu vanem õde Siimon Rüsso- Pallu ja Annika isa Jakob- Siimoni noorem vend Tädi Kati- Jakobi naine Jürgen- Jakobi ja Kati poeg Meus Frolink- sakslasest kooliõpetaja, hiljem preester; naine Annika; nimi tähendab tõlkes rõõmus Tegelmeister- rektor Marsenkbmer Märten Bergkam- Pallu sõber, töötab vaenuajal laeval „Minerva” Juhan, Mikk, Peep- Siimoni sulased Mallo- Pallu ema Traani-Krõõt- Siimoni naabrinaine Balzer Vegesack- bügermeistri poeg (raehärrapoja), Pallu sai tema järgi nime Jakob Kimmepenning- pistemaaker (pudipadipoenik) Henrik Claesson Horn- Soome hertsogi nõunik Hermann- piiskop
Järgmisena kehastas Nipernaadi end muinasteadlasena, põnevuse nimel oli ta võimeline valetama ning jutustas jõe ääres Katile muinasjuttu, kuidas kunagi muinasajal oli sinna jõkke peidetud suur kirst täis imeilusaid pärleid. Ta tahtis koos Katiga seda aaret otsima hakata ja lubas naisele, et kui nad pärlid üles leiavad, siis ehitavad uhke lossi ning lähevad sinna koos elama. Naine ei tahtnud algul meest uskuda, aga jutt muutus nii meeldivaks, et Kati hakkas südames unistama nendest kaunitest pärlitest ja uhkest lossist. Seega tegi Toomas valeliku, kuid samas ilusa jutuga Kati tuju paremaks. Jälle oli mees muutnud enda elu huvitavamaks ja samas aidanud seda teha ka teisel inimesel. Liis Hea näite inimese tahtlikust petmisest ja südamemurdmisest võib tuua Niprnaadi rännakust mere ääres, kus ta peatus ühe naise majas. Seal kehastas
18th November 2007 Dear Sir, I am writing to inform you that the goods I ordered from your company have not been supplied correctly. I bought a pair of jeans from your a mail-order catalogue and I am very disappointed with them. Firstly, in catalogue was text whose describes this product. Actually this company are not the only in this country, which licenced to sell this top brand, because I have seen them in a local store too. Secondly, it was not excellent quality just on the contrary, because the zip of jeans was broken. There were not available in all sizes. Or then why your company sent me wrong size? The problems do not stop here. I ordered black jeans, but you sent me blue ones. And your catalogue did not deliver the goods my free T-shirt missed in my purchase, even thought each purchases must be including free T-shirt. Actually, it was not unbeatable pric...
Meine Freundin Meine Freundin heißt Katarina, ihr Spitzname ist Kati. Ich kenne sie über fünf Jahre. Wir haben uns im Pferdesportlager kennen gelernt. Leider wohnt sie in Tartu und wir sehen einander selten. Trotzdem sind wir beste Freunde. Kati hat blaue Augen und braune lange Haare. Sie ist achtzehn Jahre alt und 1 Meter 75 Zentimeter groß. Ich glaube, sie ist schön. Meistens trägt sie Jeans und eine Bluse. Sie mag Schale und Schuhe mit hochen Absätzen. Ihre Lieblingfarbe ist flieder(parem lila või violet). Im Winter trägt sie einen weichen Mantel und im Summer mag sie einen Rock tragen. Sie hat ehrlichen, ruhigen, aber lustigen Charakter. Ich kann immer ihr vertrauen. Sie ist klug und pünktlich
Kati Kullamaa, 124117HAAB Minu eesmärgid EESMÄRK Tähtsus, Edasilükkamatus, Summa olulisus ehk kui kiire minu jaoks sellega on 1 2 3 4 1. Edukalt läbida 1. kursus 10 10 20 2. Edukalt(vähemalt hindele 3) sooritada aine 8 9 17 mikro-ja makroökonoomika 3. Edukalt sooritada ARK-i eksamid 7 9 18 4. Edukalt lõpetada autokool 8 10 18 5. Edukalt sooritada aine enesejuhtimine 10 10 20 6. Oma vanematega tihe...
tema ilu pärast. KATI- Maribeli parimsõbranna. Punaste juustega. Käib 8 klassis. (jäi 7 klassis istuma) KRIS(KRISTOFER)- Meelise sõber,21 aastane, modell, elab üksi. Naistemagnet, brünett, silmipimestava naeratusega. Rikkad vanemad. ERIK- Meelise sõber. Kiilakas, tüse, natuke üleolev. Rikkad vanemad. Käib 11 klassis, eliitkoolis. Tema üle tehti pidevalt nalja. ROBERT- Meelise sõber 18 aastane, andekas, blond, kena, vaikne, kirjutab väga palju luuletusi. Danieli vend. Kati naaber. PAUL- Maribeli isa, töötab Saksamaal. DANIEL- Roberti vend, temast 8 aastat vanem, tegi enesetapu. MARKUS- Paulo sõber, blond HELEN- Roberti ema 46aastane, blond. Töötas raamatupoes. Näeb noorem välja. MADIS- Roberti ja Danieli isa. Õppis ülikoolis füüsikat. Jättis Heleni maha kui Robert oli 2aastane ja Daniel oli 10 aastane. EMILIA- Krisi 100-st tüdrukust. Blond 19 aastane, kõhn ja lühike. RAADIK- 70aastane ajaloo õpetaja, vanamoeliste ja mõnikord
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...
köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku. KAKS SVIDRILINDU-PAABUKEST Tegevus toimuvb sügisel. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Nad olid juba 3 päeva teel olnud ja Kati jalad valutasid. Ta oli imestunud, et Toomas ei küsi mitte kellegi käest teed, kuigi ta ütles, et nad on eksinud. Kati arvab, et Nipernaadi häbeneb teda. Nipernaadi lükkas selle tagasi ning nüüd näeb, et Kati jalad tõepoolest valutavad, kuna need on verised. Nipernaadi tahtis minna talle toitu ja vett otsima, kuid Kati ei taha teda lasta, arvab, et Nipernaadi jätab ta sinna. Siis ta räägib sellest, et Nipernaadi on rikas, tema aga vaene ja vilets
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
