häiretele, kasvajate tekkeks ● Kiirenenud vananemine B1(TIAMIIN) * vajalik süsivesikute, ● Seedetegevuse lipiidide ja aminohapete häired, nõrkus, katabolismis ehk isutus, emotsionaalne lammutamises. labiilsus * oluline osa ka närviimpulsi ● Häirunud ülekandel sünapsis närvitalitlus ● Rasvhapete ja aminohapete
regulaator GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid (AST ja ALT). Aminohapete katabolismis on aminorühma ainuaktseptor a-ketoglutaraat. AST katalüüsib aminohapete rühma ülekannet aspartaadilt a-ketoglutaraadile, tekib OAA ja glutamaat ning ALT vastavalt alaniinist a-ketoglutaraadile, tekivad Pyr ja glutamaat. Transamiinimise kataboolne roll on aminohapete aminorühma kanaliseerimine glutamaati , sest ainult glutamaat allub oksüdatiivsele desamiinimisele
mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), B2-vitamiin on vajalik juuste, naha ja küünte normaalseks arenguks ning nägemisprotsessis. C2: C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C), valem: C6H8O6 C-vitamiini on vaja: naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude arenguks ja talituseks, haavade normaalseks paranemiseks, organismi vastupanuvõime tõstmiseks, kevadväsimuse ja stressi peletamiseks,
beeta amülaas maltoos ja glükoamülaas glükoos, lõpp-produktiks on vabad glükoosi molekulid. c) Milliste kudede rakkudes ja millises raku osas glükogeeni varu säilitatakse? Glükogeeni varu säilitatakse lihaste, maksarakkude tsütosoolis. d) Millises vormis säilitatakse rakkudes glükogeeni? Glükogeen hoitakse suure molekulmassiga graanulites, kus leiduvad nii glükogeeni sünteesi ja lagundamise ensüümid kui ka glükolüüsi ensüümid. 6. Esmatähtis ensüüm glükogeeni katabolismis on glükogeeni fosforülaas. Selgitage a) milline on selle ensüümi toimespetsiifika ( kuhu/millisele sidemele toimib, mida teeb) Polüsahhariidi Fosforülaas. Polüsahhariid (n jääki) + Pi Polüsahhariid (n-1 jääki) + Glükoos-1-fosfaat. Aktiveerib: AMP. Inhibeerib: ATP, Glükoos-6-fosfaat. NB! Ensüüm lõpetab sidemete lõhkumise 4 suhkrujäägi kauguselt glükogeeni hargnemiskohtadest (- (16) hargnemised).
sojaõli infektsioonide, stressi, toksiinide, radiatsiooni, toiteainevaese dieedi täisteraviljatoode ning suure koormusega treenimise perioodil on vaja oksüdatiivse pähkel stressi neutraliseerimiseks lisaks manustada antioksüdante. spinat Vitamiin B1 Tiamiin vajalik süsivesikute, lipiidide ja aminohapete katabolismis ehk mao limaskesta transketolaasi aktiivsuse ja NADPH antineuriitne lammutamises. TPP ehk tiamiinpürofosfaat on mitmete tasemel languse, mis pidurdab soolhappe tekke ja vitamiin, aneuriin liitensüümide koensüümiks püruvaadi dehüdrogenaasses sekretsiooni.
e II (2) f 0 (3) 10. Loetlege toitainete põhigrupid ja iseloomustage nende funktsioone organismides. Valgud- varustavad organismi aminohapetega Lipiidid- varustavad rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid Süsivesikud- annavad energia ja olulised komponendid nukleotiidide ja nukleiinhapete sünteesiks Kiudained- stimuleerivad soolestikku ja absorbeerivad oraanilisi molekule seedetraktis Vitamiinid ja mineraalid 11. Ainevahetusreaktsioonide analüüsimisel võib eristada katabolismis kolme taset. Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad ja b) millised produktid ja kesksed metaboliidid tekivad. Loeng 16 slaid 12 12. Millised toodud protsessidest on klassifitseeritavad kataboolsetena (K), millised anaboolsetena (A)? a. triglütseriidide lõhustumine glütserooliks ja rasvhapeteks b. nukleotiidide de novo süntees A c. süsivesikute seedimine K a. glükogeeni formeerumine glükoosist e. glükoosi oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks K f
kusihape, pürimidiinidest aga -alaniinina, mis organismist väljutatakse. O H H N N O + O H3N C C C O N N H2 H2 O H kusihape -alaniinina 12. Teatavasti on lämmastikühendite katabolismis tekkiv NH 3 gaasiline aine. Miks ta ei difundeeru rakkudest välja? (Vihje: Reaktsiooni NH 3 + H+ NH4+ pKa võrdub ~ 9,5). Kuna rakkudes on pH ~7,4 siis tähendab see et selle reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale ehk NH 4+ tekke suunas. 13. Kas teate, a) milline küllaltki levinud haigus on põhjustatud kusihappe üleproduktsioonist Hüperuritseemia b) millele on suunatud kasvajate kemoteraapias kasutatavate, ainete toime? Ravimid toimivad inhibiitoritena
Ensüümide, vitamiinide ja hormoonide roll glükolüüsil (ja üldse ainevahetuses). o 10. Tsitraaditsükkel (Krebsi tsükkel, TKT tsükkel, Trikarboksüülhapete tsükkel) Tsitraaditsükkel- organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide metabolismirajad Tsitraaditsükli olulisus organismis. -oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolisimis Ensüümid, vitamiinid ja koensüümid tsitraaditsüklis (nende roll, mõni näide võtmeensüümidest ja vitamiinidessst/koensüümidest). Tsitraaditsükli energeetiline olulisus (kui palju energiat saab?).
Alaniin, valiin, leutsiin. 12. Oksaalatsetaadi perekond. Aspartaat, asparagiin, metioniin, treoniin, isoleutsiin, lüsiin. 13. Fumaraadi perekond. Türosiin, fenüülalaniin. 14. -ketoglutaraadi perekond. Glutamiin, proliin, arginiin. 15. SuktsinüülCoA perekond. 16. AcCoA ja atseetoatsetüülCoA perekond. Lüsiin, leutsiin. 17. Monooksügenaasid ja dioksügenaasid. Hapniku ja glutatiooni roll aromaatsete aminohapete katabolismis. Monooksügenaas liidab substraadiga hapnikuaatomi, dioksügenaas liidab substraadiga hapnikumolekuli. 18. Fenüülketonuuria jt aminohapete metabolismi defektid Fenüülalaniini hüdroksülaasi puudulikkus põhjustab fenüülketonuuriat, mis on suhteliselt sageli esinev gen.defekt. sellise defekti puhul akumuleeruvad organismis mitmesugused fenüülketoonid, nt fenüülpüruvaat, mis on uriinis detekteeritavad. Fenüüdketoonid takistavad aju normaalset arengut
5.NAD+ poolt reoksüdeeritakse FADH2 poolt, tekib NADH Kogu tsükli tulemusena tekib atsetüülCoA ja CO2. NADH konserveerib osa vabanenud energiast, mida on võimalik kasutada ATP sünteesiks hingamisahela abil. PDH kompleksi reaktsioonid on vajalikud püruvaadi sisenemiseks TCA tsüklisse. Analoogilise funktsiooni ja struktuuriga on ka α-ketoglutaraadi dehüdrogenaasi kompleks (TCA tsükli ensüüm) ja hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis osalev hargnenud ahelaga α-ketohapete dehüdrogenaasi kompleks. Lipoehape Lipoehape esineb katalüüsis prosteetilise rühmana, olles kovalentse sidemega seotud ensüümi lüsiini jäägiga. Lipoamiidne rühmitus funktsioneerib kui atsetüüli kandev paindlik õlg. Ei ole selge, kas lipoehape on vitamiin või saab inimese organism selle sünteesiga ise hakkama. Vitamiin B6 (püridoksiin, püridoksaal ja püridoksamiin) Vitamiin B6 esineb 3 toodud vormi kujul, koensüümina funktsioneerib
---rsus? d) milline on nende roll prokarüootsete / eukarüootsetes rakkudes? Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse. Monomeeriks on tubuliin, mis on samuti globulaarne valk. Mikrotuubulid on olulised rakkude jagunemisel, sest need moodustavad enamiku kääviniidistikust. 5. Esitage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem. Iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad a) katabolismis b) anabolismis? Organismi ainevahetuses kulgeb samaaegselt kaks, olemuselt vastandlikku kuid omaevahel tihedalt seotud protsessi: katabolism ja anabolism. Ühe produktid on teise lähteaineteks. Normaalselt on katabolism ja anabolism dünaamilises tasakaalus. Katabolism: · Energiat sisaldavate ühendite keemline lammutamine · Katabolismi käigus tekitb keemiline energia ning lihtsad molekulid, mis on rakustruktuuride ja komponentide ehituse aluseks.
koostöö. Glu oksüdatiivsel dehüdrogeenimisel on koensüümiks NAD, taandava amiinimise puhul NADPH. Katabolism: aminohape ja AKG -> aminotrasnferaas -> α-ketohape ja Glu.... Glu ja NAD – >Glu dehüdrogenaas –> AKG, ammoniaak, NADH. Süntees: vastupidi :) 9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka tema kiire elimineerimine verest maksa poolt. Seega Gln ja Ala on ammoniaagi organitevahelised transporterid, tähendab organid saavad vajaliku ammoniaagi Gln(aju, lihased) ja Ala(lihased) vormis. Gln ja Ala tähtsus veel –potentsiaalselt toksiline
väikestes kogustes, kuid on tugeva toimega. Keemiline koostis on hormoonidel erinev. Hormoonid hoiavad organismis tasakaalu teatud piiride seas - homeöostaas, reguleerivad ensüümide hulka, adrenaliin ohukorras, veresuhkru kontroll. Tsitraaditsükkel on organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide, aminohapete jt. metabolismirajad. oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolismis. Tsitraaditsüklisse võivad kataboolitavad ühendid siseneda ükskõik millises etapis, seega võib selle abil lagundada kõiki ühendeid, mis annavad tsitraaditsükli võtmeühendeid. 38 mooli ATP-d ühe mooli Glükoosi kohta.
o 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega o 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Alkoholid ja fenoolid (saamine,omadused,võrdlus, primaarsed, sekundaarsed ja
väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal dekarboksüülimisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis Tertsiaarsetel amiinidel (R3Ndel) H-sidemed puuduvad ning nende tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. lahustuvus veel kehvem ja kt°-d veel madalamad. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin.
Mõlema teket stimuleerivad kilpnäärme hormoonid. Tagavarad neerudes ja maksas on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab teda saama pidevalt toiduga: piim, jogurt, maks, kala, spinat. Biofunktsioonid Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: · PyrDH, · suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), · ksantiini oksüdaas (rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid), · vitamiin B2 vajalik juuste, naha, küünte normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. 12 Vitamiin C ehk askorbiinhape Saamine Taimsete produktidega seedekulglasse sattuv vitamiin C imendub peensoolest Na-sõltuva aktiivse transpordina ja passiivse difusioonina. Aktiivselt imenduvad väikesed ja
2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna). Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. 1) Mis on luminestsents? (üldiselt ja lühidalt)
dehüdreeritus, hüpotensiivsus, siis ADH võimendab soolade tagasii mendumist jämedas ülenevas osas ja kogumisjuhas. Kuigi ADH simulatsioon soolade tagasivõtmisel jämedas ülenevas osas tundub teise efektiga – võimendab tuubuli vedeliku lahjendamist, siis tegelikult lubab maksimaalselt soolade ja vee säilitamist, sest suurenenud soolade võtmine osaleb interstitiaalses osmolaarsuses ja võimaldab võimendatud vee imendumist kogumisjuhades. NO – gaas, mis toodetakse L-arginiini katabolismis, toodetakse neeru endoteeli ja epiteeli rakkudes. NO suurendab neeru Na+ ja vee eritamist nii, et inhibeerib Na + võtmist rakku mitmetes neeru segmentides. Jämedas ülenevas osas, NO tootmine inhibeerib apikaalset Na+ sissevõtmist (inhibeeritakse transportereid). Sellel on oluline roll süsteemse ekstratsellulaarse vedeliku mahu ja vererõhu regulatsioonis. Endoteliin 1 – peptiidhormiin, mida toodetakse neerudes kogumisjuhades, endoteelirakkudes, jämedas ülenevas osas
monomeerideks, ehitusüksusteks. · Monomeeride, ehitusüksuste muundamine vähesteks ja lihtsamateks metabolismi võtmeühenditeks. Anabolismi staadiumid: · Lihtsamatest eelühenditest sünteesitakse ehitusüksused/monomeerid. · Suuremate biomolekulide ja biomakromolekulide (valgud, NH) süntees 28. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid. Katabolism ja anabolism on energeetiliselt seostunud. Katabolismis salvestab organism anabolismiks vajatavat energiat. Vaba energia on orgaanilise ühendi koguenergia see osa, mille arvel organismis saab teha tööd. Vaba energia muut biokeemilise protsessi suuna ja võimalikkuse määrab vaba energia muut. Negatiivse vaba energia muuduga biokeemiline protsess kulgeb spontaanselt (kataboolsed reaktsioonid) Vaba energia standardmuut on vaba energia muut, kui reageerivate ühendite kontsentratsioon on 1M, pH 7,0 ja temperatuur 25°C.
Lühidalt mida need nö teevad. Vitamiinid kofaktoritena. Jne. Ensüümid- kataloüsaatoritena Vitamiinid kofaktoritena Hormoonid ei tea veel 27 10. Tsitraaditsükkel Tsitraaditsükli olemus. ??? - Tsitraaditsükkel on organismi keskne metaboolne rada, milles sulanduvad süsivesikute, lipiidide, aminohapete jt. metabolismirajad. - Tsitraaditsükkel on oluline tsentraalne tsükkel nii biomolekulide katabolismis kui ka anabolismis (amfiboolne) - Tsitraaditsükli funktsioneerimishäired on organismile ohtlikud Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli
molekulideks, nagu aminohapeteks, suhkruteks ja rasvhapeteks 3. Selles staadiumis vabaneb võrreldes teise staadiumiga vähem (rohkem) energiat 4. Selles staadiumis lagundatakse suhkrud, rasvhapped ja aminohapped väikeseks loetletud hulgaks vaheühenditeks 5. Selles staadiumis moodustub rakkudes enamus sünteesitavast ATPst ja CO2st. 5. Millised loetletud makromolekulide klassidest on kasutusel oksüdeeritava substraadina energiat produtseevivas katabolismis (valgud, nukleiinhapped, lipiidid, polüsahhariidid) 6. Kas toodud metaboolne reaktsioon (kirjeldatud reaktsioonivõrrandiga, mis esineb slaididel, loengus või konspektis) on redoksreaktsioon, rühma ülekandega toimuv reaktsioon, hüdrolüüs, mittehüdrolüütiline sideme katkemine, isomerisatsioon või sideme moodustumine ATP energiat kasutades. Näiteks võib toodud olla alaniini ratsemaasi reaktsioon, alkoholi dehüdrogenaasi reaktsioon vms. 7
Teiseks tagab mikroorganismide pidev kasv ja hukkumine väärtusliku proteiini juurdevoolu makku( libedikku) ja soolestikku. See võimaldab mäletsejalistel ka vähese proteiinisisaldusega sööda korral elada ja toodangut anda juhul, kui vatsas on tagatud piisav varustatus lämmastiku ja muude toitainetega. 33. Energeetiliste protsesside spetsiifika loomorganismis, makroergilised ühendid Katabolism ja anabolism on energeetiliselt seostunud. Katabolismis salvestab organism anabolismiks vajatavat energiat. Inimkeha biokeemia ei süüvi bioenergeetika detailidesse. Piirdutakse üldarusaamadega lõhustatava substraadi(ka toitaine) energia konverteerumisest inimkehas kasutatavaks metaboolseks energiaks ja selle kasutamisest anabolismis, füsioloogilisteks funktsioonideks, talitlustes. Vajalikke põhimõisteid interpreteerib meditsiiniline keemia lihtsustatult järgmiselt:
vesinik, formiaat, atsetaat jmt ühendid ja elektroni lõppaktseptoriks on CO2, mis redutseeritakse metaanini. Protsessi käigus toimub membraanpotentsiaali genereerimine ja selle arvel ATP süntees. Metanogeenid on arhed. Methanobacterium, Methanococcus, Methanosarcina, Methanospirillum. Metaani teke toimub anaeroobsetes piirkondades: muda, muld, soolestik, loomavats, termiitide sooles, vee anaeroobsetes kihtides. Metanogeenid on lõplik lüli anaeroobses orgaaniliste ühendite katabolismis. Looduses elavad sageli koos bakteriga, kes H2 toodavad ja osalevad liikidevahelises H ülekandes. Hapnikukartlikud ei ole. Kemolitotroofia olemus. Sergei Vinogradski. ATP süntees kemolitotroofidel. Kemolitotroofsed bakterid, nende rühmad. Nitrifikatsioon, selle kaks etappi. Kemolitotroofsed bakterid saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Anorgaanilistelt ühenditelt ärastatud elektronid kantakse ETA vahendusel tavaliselt hapnikule ning membraanil
(võtame ära kaks vesinikku ja tekib kaksikside, etanoolist tekib etanaal) NAD+ + H- + H+NADH + H+ Substraadiks läheb ka sekundaarne alkohol, siis tekib ketoon. R R + + CH OH + NAD C O + NADH + H R R NADi kasutatakse katabolismis (energiat genereeriv osa metabolismist). Alkoholi dehüdrogenaaside spetsiifika on küllalt väike. Metanoolist tekib mürgine metanaal, mis oksüdeeritakse edasi happeks, katalüüsib aldehüüdi dehüdrogenaas. Hape on kahjutu, etanoolist tekib äädikhape. Aldehüüdid pole head asjad, ka mitte etanaal. Eestlastel on aeglane alkoholi dehüdrogenaas ja kiire aldehüüdi dehüdrogenaas etanooli oksüdeerimine on aeglane ja alkohol püsib kaua veres
aminohapeteks, suhkruteks ja rasvhapeteks 3. Selles staadiumis vabaneb võrreldes teise staadiumiga vähem (rohkem) energiat 4. Selles staadiumis lagundatakse suhkrud, rasvhapped ja aminohapped väikeseks loetletud hulgaks vaheühenditeks 5. Selles staadiumis moodustub rakkudes enamus sünteesitavast ATPst ja CO2st. 5. Millised loetletud makromolekulide klassidest on kasutusel oksüdeeritava substraadina energiat produtseevivas katabolismis (valgud, nukleiinhapped, lipiidid, polüsahhariidid) 6. Kas toodud metaboolne reaktsioon (kirjeldatud reaktsioonivõrrandiga, mis esineb slaididel, loengus või konspektis) on redoksreaktsioon, rühma ülekandega toimuv reaktsioon, hüdrolüüs, mittehüdrolüütiline sideme katkemine, isomerisatsioon või sideme moodustumine ATP energiat kasutades. Näiteks võib toodud olla alaniini ratsemaasi reaktsioon, alkoholi dehüdrogenaasi reaktsioon vms. 7
annaabi.ee 
