kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil kehaliselt palju aktiivsemaks. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu. 9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Ta oskab veel ka asjadest haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada. 9 ja 11 nädala vahel leiab aset kasvuspurt. Kuigi jalgadel kulub oma lõplike proportsioonide saavutamiseks enam aega, on loote käte pikkus saavutanud 12. nädalaks peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes. 15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Rase naine tunneb loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel. 16. nädala paiku tehakse double test, millega määratakse kas lootel esineb väärarenguid või mitte. 20
Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust. Murdeiga tähistab ka kasvuspurt nii näiteks hakkavad lapsed kiiresti kasvama ning mõned tüdrukud ja poisid võivad aastaga isegi 10 cm aasta jooksul pikemaks kasvada. Meeste ja naiste pikkuse keskmise erinevus (13 cm) on tingitud kahest põhjusest: 1) poistel algab maksimaalne kasvukiiruse spurt umbes kaks aastat tüdrukutest hiljem (kasvuspurdi alguses on nad tüdrukutest pikemad), 2) poisid kasvavad murdeea kasvuperioodil keskmiselt 28 ja tüdrukud 25 cm.
kollaskehahormooni). Naise munasarjades ja neerupealistes toodetakse ka meessuguhormoone, mille toime naistel on peamiselt seotud karvakasvu, higi- ja rasunäärmete tegevuse ja seksuaalihaga. Naissuguhormoonid ja ajuripatsi kasvuhormoon mõjutavad rasvkoe lisandumist ja kasvu. Naissuguhormoonide toimel toimuvad järgmised muutused: · keha võtab naiselikumad vormid; · arenevad rinnad ja suguelundid; · kaenla alla ja häbemekingule ilmuvad karvad; · toimub kiire kasv (nn kasvuspurt); · tekib valgevoolus, samuti hakkavad munasarjades igal kuul küpsema munarakud ja algavad menstruatsioonid; · nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e akne; · hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi. Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad. Kõik need elundid on sul olemas juba sündides, tööle hakkavad need aga alles murdeeas hormoonide toimel. Murdeea esimesed märgid
paraneb. Kui valu pole väga tugev, suudad võibolla oma lemmikspordialaga siiski edasi tegeleda. Valu leevendavad sirutus- ja venitusharjutused, mida võib sulle õpetada arst. See hoiab lihased põlveliigese ümber tugevad ning need aitavad liigest toestada. Paistetust ja valu võib vähendada ka jääkoti asetamine põlveliigesele. Võimalik, et arst kirjutab sulle ka põletikuvastaseid tablette või salve. Õnneks läheb OSH iseenesest mööda, kui kasvuspurt lõppeb. Väga harva on vaja põlv lahastada või teha koguni operatsioon. Kuigi sa võibolla ei taha saaliservas istuda ja vaadata, kuidas teised mängivad, teeb see head sinu põlvele. Ära karda, peagi võid taas nendega ühineda. Kasutatud kirjandus: ENE http://www.inimene.ee/ http://www.fitness.ee http://www.arst.ee http://www.tervispluss.ee/ http://www.med24.ee
kromosoomhaigus või geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas eismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu).
3 1. TEISMEIGA "Teismeiga on isikliku ja sotsiaalse autonoomia saavutamine ja integreerumine täiskasvanumaailma. Valitsevaid norme ja hinnanguid kohaldatakse enda omadele, samal ajal neid ka mõjutades" (Jaanisk 2013/2014). "Teismeea kõige ilmsemaks bioloogilises markeriks on kiired muutused füüsilises arengus, mis hõlmavad ka harilikult puberteedi algusega kaasnevat ,,kasvuspurti,,". Kasvuspurt tähendab seda, et teismeeas hakkab kaal lisanduma ja pikkust tuleb kiiresti juurde (Butterworth ja Harris 2002). Täiskasvanute ootused selle suhtes, mida üks teismeline peaks olema saavutanud, on tänapäeval suuresti samad mis varem, näiteks: - mõnetine materiaalne sõltumatus; - oma isiklikud ammused perekonnavälised suhted; - koht haridussüsteemis või tööelu; - suhe vastassoost partneriga; - ühiskonna reeglitest ja normidest kinnipidamine;
Antropoloogidel on seda väga raske mõõta. Siin on kirjas tavaline järjekord alguses tüdrukud ja siis poiste kohta. Tüdrukute füüsiline areng seoses sellega kuidas sekund ja prima sugutunnused arenevad, on vähem universaalne kui poistel, sest rindade arenguga (tavaliselt propo muutuvad enne juba, )algab puberteedi iga 2/3 tüdrukutest, 1/3 tüdr, algab puberteet ehk habemekasrvastiku alguses ehk publitaalkarvastiku arenguga, ja sellele järgneb rindade areng. Kasvu kiirenemine ehk kasvuspurt ei ole esimene tunnusjoon, esmakordne menstruatsiin ehk menarhe toimub puberteedi ea keskel, enne on toimunud rindade areng 2/3 tüdruku, 1/3 habemekasrvastiku areng ja kasvukiirenemise areng ja sellele järgneb alles esmakordne menstruatsioon, siis lähen seku sugutunnuste areng edasi. (graafik). Akne-higinäärmed hakkavad tööle, tegevuse suurenemine ja selle tagajärjel tekib akne. Teine pilt Poistel
6 2.5-12 AASTASTE LASTE FÜÜSILINE ARENG Võrreldes imiku, mudilase ja eelkooli iga on varajane kooliiga füüsilise arengu seisukohalt kõige aeglasem. Kuue aastaselt kaalub keskmine laps 20,4kg ja on 107,95cm pikk. 6-12 eluaastani laps kasvab keskmiselt 5,08-7,62 cm pikkust ja võtab kaalus juurde 2,27 kg igal aastal. Keskmine 12-aastane laps kaalub umbes 40 kg. Tüdrukud on üldiselt pikemad kui poisid, sest tüdrukute kasvuspurt algab kaks aastat varem kui poistel. Juhan Aulile pühendatud seminaril 2010 aastal kandsid Tartu ülikooli füüsilise antropoloogia instituudi teadlased Säde Koskel ja Helje Kaarma ning Tartu ülikooli matemaatilise statistika instituudi teadlane Ene-Margit Tiit ette oma uurimuse koolilaste pikkuse ja kaalu muutumisest viimasel kümnendil. Uuriti 7–18-aastaseid õpilasi ja statistiliselt töödeldud mõõtmistulemusi võrreldi aastal 1998 korraldatud mõõtmise tulemustega
suuremad arengulised muutused toimuvad puberteedieas · KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel lõppenud, siis
kes pole veel puberteedieas, siis nad ei saavuta oma täis pikkust kasvades, sest nende epifüüsi plaadid sulguvad enneaegselt. Puberteedieas kujunevad poistel kiiresti välja sekundaarsed sugu omadused – näokarvad, kaenlaalusedkarvad, kubemekarvad, hääl madaldub) ja lihased muutuvad tugevamaks. Toimub kasvuspurt. Täiskasvanueas tekitab testosteroon anaboolseid efekte ja võib põhjustada vee- ja soolapeetust. Nahk muutub paksemaks ja võib tumeneda ja rasunäärmed aktiviseeruvad ja võib tekkida akne. Kehamass ja lihasmass suureneb, osalt veepeetuse tõttu. Androgeenid põhjustavad
pigem vanemaid. 2.1 Tüdrukute murdeiga erinevatel tüdrukutel erineval ajal. Rindade kasv on esimeseks murdeea alguse tunnuseks. Sageli on üks rind teisest pisut suurem. Mõnikord kaob see erinevus aja jooksul, mõnikord aga mitte. Rindade kasvule järgneb häbemekarvade kasv ja seejärel kaenlaaluste karvade kasv. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, aja jooksul karvastik, tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Kiire kasv e. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel. Kasv ei ole aga alati ühtlane, mis tähendab seda, et jalad ja käed võivad venida kiiremini kui ülejäänud keha. Murdeeas võtab keha naiselikumad vormid, sest pakseneb nahaalune rasvakiht. Nahk muutub rasusemaks, võivad tekkida vistrikud e. akne. Hakkab erituma iseloomuliku lõhnaga higi. Muutuvad ka suguelundid: tupp, emakas, munasarjad ja munajuhad. Kõik need elundid on olemas juba sündides, tööle hakkavad aga
Murdeiga - • Keniston (1970): 11-12a -16-17a => murdeiga 16-17a - … => noorukiiga • Brooks-Gunn (1988): 11-12 kuni 15-16a => varane murdeiga 15-16 kuni 19-20a => hiline murdeiga. • Varane murdeiga => – üleminekuaeg – suured muutused igas aspektis – füüsilised muutused – suguküpsus! • Hiline murdeiga => – kohanemise aeg, – uue identiteedi “ülesehitamine” – “uue mina” omaksvõtt – ühinemine täiskasvanute ühiskonnaga. Suurimad muutused: • Kasvuspurt • Kehaproportsioonide muutus • Primaarsed sootunnused • Sekundaarsed sootunnused. • Primaarsed sootunnused => – Tüdrukud: munasarjad, tupp, emakas – Poisid: testised, skrootum, peenis, seemnepõiekesed, eesnääre. • Sekundaarsed sootunnused => Tüdrukud •Rindade kasv •Vaagna laienemine •Karvad suguelundite ja kaenlaprk-s •Muutused hääles •Muutused nahas (rasu, higi) Poisid •Õlgade laienemine
· KNS-i funktsionaalne küpsemine lõpeb 12.-14. eluaastal, mis võimaldab olemasolevaid neurofüsioloogilisi mehhanisme ära kasutada · Jätkub juba omandatud liigutusliku kogemuse laiendamine ja uute liigutusvilumuste omandamine suures osas olemasolevate seoste baasil · Motoorset tegevust võib komplitseerida puberteedieas toimuvad muutused nooruki psüühikas ning kiire somaatiline areng · Keha pikkuse järsk suurenemine puberteedieas (kasvuspurt) põhjustab teatud perioodil ebaproportsionaalsuse kehaliste võimete ja keha mõõtmete vahel LIHASJÕU ARENG · Lihasjõu areng lapseeas sõltub kasvuga seotud morfo-funktsionaalsete faktorite koosmõjust · Lihasjõu rakendamine liigutustegevusel sõltub lisaks lihasmassile ka motoorsete närvikiudude müeliniseerumise astmest ja närvisüsteemi küpsusest · Kuna paljude motoorsete närvikiudude müeliniseerumine ei ole enne puberteediiga veel
Bioloogiliselt tähistab seda puberteedi algus. Esimese menstruatsiooni kogemus jääb sageli mällu selge ja ereda sündmusena ja enamasti pigem negatiivsena. Mõned uurimused on leidnud, et esimene menstruatsioon võib olla pöördepunkt, mis muudab tüdruku emaga lähedasemaks ja suurendab teadlikkust ja huvi oma naiselikkuse suhtes. Varakult küpsevatel poistel on sageli sotsiallne eelis, kuna nende kasvuspurt tähendab jõudu ja sportlikke saavutusi, mida tavaliselt poiste gruppides hinnatakse. Varakult puberteeti jõudnud tüdrukud tegelesid hulga suurema tõenäosusega joomisega, suitsetasid hašišit, puudusid koolist ja rikkusid üldiselt sotsiaalseid norme, kui tüdrukud kes küpsesid normaalsel ajal või hiljem Identiteedikriis olevat kahtlane kolmel põhjusel. Esiteks ei koge noorukid
Murdeea algatab hüpotalamus (üks vanemaid aju piirkondi), mis aktiveerib telje (2. aastat enne nähtavaid muutusi – aistingute tundlikkus), hüpotalamo-hüpofüsaar- adrenokortikaal-telg = suguhormoonide vabastamine (östrogeenid, androgeenid), stressitelg (adrenaliin, kortisool) Mõlemal sool mõlemad hormoonid, karvakasv androgeenidel, kehakuju muutus östrogeenidel Kehalised muutused • Kasv (östrogeenide poolt juhitud – sp naised kasvuspurt enne), kasvuspurt ebaühtlane, tüdrukutel 9 cm aastas, poistel 10 cm aastas, lülisammas kasvab aeglasemalt ja rühiprobleemid tekivad siis • Kehakuju – rasvarakud salvestavad östrogeeni • Suguelundid - küpsevad • Nahk – rasuerituse süsteem korraldatakse ümber, nahal muutused: higistamine, akne • Juuksed - rasusemad • Higinäärmed • Karvakasv – sekundaarsed sugutunnused
standardiseeritud USAs ▪ probleemid: kultuuri spetsiifiline, klassi spetsiifiline, mõnel lapsel (eriti autistidel) võivad olla suurepärased võimed mõnes konkreetses valdkonnas (nt keelte õppimine), aga üldine intelligentsusetase on mõõdetuna madal ▪ kooliharidusega inimeste IQ on kõrgem, IQ väheneb isegi koolivaheaegadel, võrreldes kooliajaga Teismeiga (12-18) kasvuspurt, suguküpsus Piaget - formaalsete operatsioonide staadium, võime abstraktselt mõelda ja hüpteetilisi järeldusi teha, oskus probleemile läheneda süstemaatiliselt ja arvestada mitut muutujat korraga ◦ kriitika: kujuneb täielikult hariduse tagajärjel, sest kool nõuab ja õpetab taoliste ülesannete lahendamist, Freud ja Erikson - kujuneb identiteet ja vajadus vastassoost aru saada soorolli täpsem mõistmine, oluline osa keskkonnal
geenimutatsioon või ainevahetushaigus. Põhjuseks võivad olla ka tüsistused enneaegsusest, teratogeensed või keskonnategurid. Tihti kaasneb mõni muu vaimne või füüsiline puue (3-4 korda sagedamini). Ravi ei ole, saab aga kohandatud õpetustega mahajäämust kompenseerida Aju ja käitumise seoste väljakujunemist teismeeas Teismeea lõpuks saavutatakse suhteline küpsus: - füüsilises arengus (kasvuspurt, kehamassi muutus, seksuaalne küpsemine) - psühholoogilises arengus (afektiivsed reaktsioonid, kombinatoorsed oskused, loogiline mõtlemine ja üldistusvõime) - sotsiaalses arengus (suhete tähtsustumine eakaaslastega, lähedussuhete areng). Areneb kognitiivne kontroll, selle arengu käigus otsused on ebakindlad, pole tihti läbimõeldud. Käitumine on impulsiivsem, riskeerivam, vähem mõeldakse pikaajaliste tagajärgede peale (vahetu kasu).
Aju kiire küpsemise perioodid • WS 1: 20 000 elussünni kohta I - esimene neuraalse kasvu spurt algab 30 GN • WS 7q11.23 (geneetilise materjali puudumine või inversioon? elastin geeni deletsioon, • neuronite arv loote ajus saavutab täiskasvanu taseme (Korenberg 2000) II - teine kasvuspurt: seostud kiire müelinisatsiooniprotsessiga, algab teatud • Spetsiifilised näojooned, k/s südamerikked, kasvupeetus, v/s hüperkaltseemia ajupiirkondades 4.-5 e.-kuul • Kognitiivne profiil: visuomotoorne ja ruumitaju defitsiit; verbaalne pool ja nägude lõpeb põhiliselt 1.a., (teatud piirkondades 3-4.a)., integratiivse süsteemi osades alles teisel äratundmine-head
annaabi.ee 
