Kuressaare ametikool Väikelaevade ehitus Materjali õpetus Juhan Viirna KADAKAS Referaat Juhendaja: Andres Saart Kuressaare 2011 1 Sisukord lk 2. Sisukord lk 3. Sissejuhatus lk 3. Kadakast üldiselt lk 3. Puidu kirjeldus lk 4. Kadaka omadused lk 4. Kadaka kasutusalad läbi aegade lk 6. Kokkuvõte lk 7. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Kadakas on visaduse ja sitkuse sümbol. Ta on põhjamaade küpress. Heleroheline okaspõõsas selle kuulsast sugukonnast. Lagedal paesel pinnal, kus teised puud ei leia juurtele toetuspinda, kasvab kadakas reipalt. Ta ei karda põuda, suvepäikese lõõmas, ei talvel karmi pakast. Kadakast üldiselt Lagendiku kadakas on madal, kuni 3-4 meetri kõrgused põõsad. Okkad on kadakal klorofüllirikkad, tihedad, kõvad ning torkivad, kasvavad kolmekaupa männases ning püsivad põõsal 4-5 aastat. Mais- ...
· Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk, toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Karuputked on kiire kasvuga ning suudavad juba varakevadel saavutada kodumaiste liikide ees tuntava edumaa. Nende suured lehed varjutavad maapinna ning võtavad sellega teistelt taimedelt kasvamisvõimaluse. · Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. http://www.loodusemees.ee/aa/mi/020620aa007.jpg
toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel, on selle tuhaprotsent kõrgem ja selle põlemisel eraldub õhku rohkem saasteaineid. Nagu iga fossiilse kütuse kaevandamisel, rikub ka pruunsöe kaevandamine maastikku ning tekitab veerežiimis olulisi muutusi. Kaevandamise tagajärjel hävinevad ka taimede kasvualad ning loomade elukeskkonnad. Pruunsöe põletamisel eraldub õhku saasteaineid, sealhulgas lämmastikku ja väävli ühendeid. SUURIMAD IMPORTIJAD JA EKSPORTIJAD Suurimad importijad: Hiina, Jaapan ja India Suurimad eksportijad: Indoneesia, Austraalia ja Venemaa KASUTATUD MATERJALID http://et.wikipedia.org/wiki/Pruuns%C3%BCsi http://maeopik.blogspot.com/2009/02/pruunsusi.h tml http://entsyklopeedia.ee/artikkel/pruuns %C3%BCsi2
lubjarikkal mullal. Tema üldine levik on aga maailmas laiali pillatud väikeste tükikestena. Sageli ei ole taimede välimus eri kohtades üldse mitte sarnane, kuid siiski kuuluvad nad ühte liiki. Põõsasmaran kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas, kuid katkendlikult. Ühe sellise väikese kasvukohajupi moodustavad ka Eestis kasvavad põõsad. Tegelikult ei olegi aga päris kindlalt teada, kas meie põõsasmaranad on ikka Eesti põlisasukad. Tema kasvualad on vähemalt viimase saja viiekümne aasta jooksul pidevalt laienenud ning ta kasvab sageli massiliselt, lausa teisi taimi välja tõrjudes. Nii arvataksegi, et Eesti levila võib olla tekkinud kultuuris kasvanud metsistunud taimedest. Päikest põõsasmaranad armastavad, kuid saavad edukalt hakkama ka poolvarjus kasvades. Õiterohkus võib varjus kasvades väheneda. Lõikamist talub hästi, soovitav on seda teha varakevadel. Enne lehtede puhkemist tuleks pügada ühtlased ümarad mütsakad
korda andis ennast tunda juba 2008. aastal. Nende muutustega on Uus-Meremaa jõudnud ekspordimahult maailma veiniriikide esikümnesse. Veinikasvatus toimub ametlikult üheteistkümnes riigism milleks on kõige tuntum ja suurim veiniala Marlborough, kus kasvatatakse kõige rohkem Sauvignion Blanc viinamarja sorti. Ajalooliselt vanim juhtiv punaveiniala on Hawke’s Bay, mille soe kliima aitab punastel marjadel kenasti küpseda. Kõige uuemad kasvualad asuvad Otagos, kus kasvatatakse põhiliselt Pinot Noir’i, selle sordi all on lausa üle 70% kasvualast. Ühed noorimad aiad asuvad Waitaki regioonis, kus hakati istutama alles 2001.aastal, seal kasvatatakse Pinot Gris, Riesling ja Gewürtztraminer ning punastest veinidest Pinot Noiri. Üheks veinipiirkonnaks on ka Wairarapa, kus on veiniaedu kokku ligi 942 hektarit. 2 KOKKUVÕTE
Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki · Okkad kuni 60 kaupa kimbus · Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia · Suvehaljad · Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga Seedermännid · Okkad 5-kaupa kimbus · Alpi seedermänd alaliikidega Siberi ja Euroopa seedermänd · Eestisse toodi 19. saj esimesel veerandil Nulg
Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine. Tõrjet alustatakse kevadel, koheselt, kui
Pinotage Lõuna- 1920.a. Pinot Noir ja Cinsault Aafrika seguna loodud sort. Suitsuploomi nüanss. Joogiõpetus. VALGED VIINAMARJAD Valge viinamari Veinimaa Piirkond Iseloomustus (maitsed, lõhnad) Chardonnay Peamised Kerge, värske mägisemates ja kasvualad jahedates rajoonides ning jäävad puuviljane, kreemjas soojema Ameerika- kliimaga piirkondades. Ühendriikidesse (Kalifornia), Austraaliasse, Prantsusmaale (Burgundia, Langudoc- Roussilion, Champagne), Itaaliasse,
ühendeid nagu Mg,K,Zn,Fe,Cu,Ca jne siis teda kasutatakse: ● putrudes ● suppides ● ja prantsusmaal valmistatakse tatrajahust pannkooke ● kuna tatar ei sisalda gluteeni ja sobib kasutamiseks dieettoiduna gluteenikutele Kasvuala Hirss (Setaria italica) Välimus ● Hirss tähistab mitut liiki teravilju ● Enamik hirsisortidel on pöörised, mitte viljapead ● Hirsiterad on väiksed ja ümmargused ● värvilt hallid,õlgkollased, punased, valged või punakaspruunid. Kasvualad ● Aafrika ● Aasia ● Euroopa ● Usa ● Kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes Kasvutingimused ● Kasvutingimusi iseloomustab vähese kastevee kättesaadavus ● Külmatundlik ● Võib kasvada väheviljakatel muldadel Kasutus ● Toidu- ja söödateraviljana ● Keedetakse putru ● Valmistatakse jahu ja helbeid ● Söödetakse loomadele ja lindudele ● Eestis kasutatakse ühte hirsi liiki (kukeliba) dekoratiivtaimena aedades
meetri kõrgusteks põõsasteks. Kohvipuu õitseb pärast iga vihmaperioodi, seega võib kohvipuult leida üheagselt nii õisi kui ka marju. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kohvipuu) 3 2 Kohvipuude liigid 2.1 Araabia kohvipuu (Coffea arabica) Araabia kohvipuu on tähtsaim ja kõige laiemalt kultiveeritav liik. Tema peamised kasvualad on Kesk- ja Lõuna Ameerikas, Ida-Aafrikas ja Indias, kus toodetakse 75% maailma kohvist. Pärit Kirde-Aafrika riigi Etioopia mägimetsadest, looduses kasvab 6- 10 m kõrguse põõsakujulise puuna. Kultiveerima hakati Araabia lõunaosas, kus 15. sajandil arenes välja kohvi keetmine, mis kohe ka mujal Lähis-Idas levis. Türgis joodi kohvi 16. sajandil. Euroopasse veeti kohvi sisse esmalt Veneziasse 1616. aastal. 1675. aasal oli Inglismaal juba 3000 kohvikut. Tallinnasse jõudis kohv 17
osal põõsastest. Enamasti kasvab ta põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Nimetusest Puu teaduslik nimi HARILIK KADAKAS osutab, et peale selle Eestis kasvava kadakaliigi leidub maailmas veel rohkesti teisigi kadakaliike. Ladinakeelse nime Juniperus communis esimene poole Juniperus on olnud kadakate üldnimetuseks Vanas Roomas juba Vergiliuse aegadest. Liiginimi communis tähendab tõlkes harilikku. Levik Eestis Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide poolest. Kadakas kasvab suuremaks aeglaselt. Pikkust tuleb igal aastal keskimeslt 2 cm juurde. Kadaka eluiga võib Eestis ulatuda üle 500 aasta
Pruunsöe kasutamine Pruunsütt kasutatakse keemiatööstuse toorainena ning kasutatakse elektrijaamades. Kuna see kütus sisaldab hulganisti orgaanilisi aineid ning süsinikuprotsent on väiksem kui kivisöel, on selle tuhaprotsent kõrgem ja selle põlemisel eraldub õhku rohkem saasteaineid. Nagu iga fossiilse kütuse kaevandamisel, rikub ka pruunsöe kaevandamine maastikku ning tekitab veereziimis olulisi muutusi. Kaevandamise tagajärjel hävinevad ka taimede kasvualad ning loomade elukeskkonnad. Pruunsöe põletamisel eraldub õhku saasteaineid, sealhulgas lämmastikku ja väävli ühendeid. Kivisüsi Kivisüsi (ing. keeles - coal) on taimse päritoluga, musta värvusega kivim, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist. Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditena, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Kõrgendatud
Rannametsas asuvad Torni- ja Tõotusemägi on Eesti kõrgeimad. Luiteahelike vahel asuvad kaunid rabad Tolkuse ja Soometsa ning kaitseala luitemännikud on armastatud nii marjuliste, seeneliste kui tervisesportlaste hulgas! MANIJA SAAR EHK MANILAID Kihnu järel Pärnumaa suuruselt teine saar Manija on vaid 4,5 km pikk ja kõige laiemas kohas 0,5 km lai. Suure tormi ja veetõusuga jaguneb saar kolmeks tükiks. Saare loodusväärtuseks on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Alates 1991 on saar ka maastikukaitseala. Huvitav teada! 19. saj oli saar mandril asuva Pootsi mõisa heinamaaks. 1933. aastal, kui Kihnu saar jäi kihnlastele kitsaks, asustasid nende 22 peret Manija saare. Täna on saarel 14 majapidamist 48 elanikuga ja külalisi võtab vastu üks turismitalu MATSI RAND Lauge ja liivase põhjaga Matsi rand on Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand.
Kannabise kasutamine võib tekitada vaimse sõltuvuse. Illegaalset kanepitoodangut valmistatakse suures koguses Põhja- ja Lõuna-Ameerikas (USA, Mehhiko, Kolumbia), Kariibimere saartel (Jamaika), Aafrikas (Maroko, Nigeeria, Ghana) ning Kagu-Aasias (India, Pakistan, Afganistan, Türgi, Iraan, Liibanon, Venemaa, Kasahstan, Tadzikistan jne.). Endise Nõukogude Liidu aladest parim toore tuleb Kõrgõstanist, kus selle allikaks on loodusliku kanepi kasvualad. Tänapäeval on seda siiski juba välja tõrjumas Afganistanist tulev kannabis. Suur osa Euroopa kannabisest pärineb Aafrika lääneosa riikidest ja Marokost. Eestis konfiskeeritud marihuaana ja hasis on pärit nii ida kui ka lääne poolt. Kanepi kasvatamine Eestis narkootilise aine saamise eesmärgil ei ole lubatud ning politsei on viimasel paaril aastal konfiskeerinud nii väljas kui ka siseruumides (pottides) kasvatatud kanepitaimi.
1 4.3. Troopilised veed on punavetikate eelistatud kasvuala. Perekondade Gelidium, Pterocladia ja Gracilaria liigid on tähtsad tarretavate ainete toorained. a) Tõusu- mõõna mangroovimetsad ja nende vetikad. Mangroovid on puud (kuni 30m kõrged) ja kuni 2m kõrged põõsad, mis kasvavad meres. Viimased võivad kõrge tõusuvee 9 puhul jääda täiesti vee alla. Kõige N- poolsemad mangroovide kasvualad on Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja Mauritanias. Kõige S- poolsem on Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks liik Avicenna marina. Mangroovid on kohastunud eluks kõrge soolsusega või riimvees tänu oma tugijuurtele, (mis toimivad filtrina, ei lase omastada üleliigset soola) ja lehtedele, milles on spets. soolanäärmed, kuhu eraldub ja millest eemaldub üleliigne sool. Tugijuured ankurdavad taime, neis leiduvad pneumatofoorid võimaldavad
Kalaliikidest võivad estuaarides elada näiteks ahven, haug, kiisk, hink ja roosärg (Paal, 2000; Internet 3) Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud on mere rannikualad, mis madala veeseisu ajal ei ole kaetud veega, kus puuduvad soontaimed, kuid leiduda võib sinikuid ja ränivetikaid. Selle elupaigatüübi juurde loetakse ka ööpäevas paariks tunniks mõõnaga paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad (Paal, 2000). Need elupaigatüübid on eriti tähtsad toitumisalad metslindudele ja kurvitsalistele (Internet 7). Loomastiku liigiline koosseis sõltub hapnikutingimustest ja taimestiku olemasolust. Kaladest elutsevad mõõnaga paljanduvatel mudastel ja liivastel laugmadalikel särg, ogalik ja nurg (Paal, 2000; Internet 3) Rannikulõukad ehk laguunid on madalad rannikuveekogud, kus vee soolsus ja hulk võivad olla muutlikud, sõltudes veevahetusest merega ja sademete hulgast ning magevee
· Mangroovid on puud (kuni 30m kõrged) · Kaldaveetaimed e. helofüüdid ja kuni 2m kõrged põõsad, mis kasvavad (emergent plants) näit. pilliroog, meres. Viimased võivad kõrge tõusuvee järvkaisel jt. kinnituvad madalas puhul jääda täiesti vee alla. Kõige N- vees juurte abil veekogu põhjale, poolsemad mangroovide kasvualad on enamus taimest asub Punase meres ja Pärsia lahes, Bermudal ja õhukeskkonnas. Mauritanias. Kõige S-poolsem on Ujulehtedega taimed (parasvöötmes Austraalias, Victorias, kus esineb vaid üks tüüpiliselt vesiroos, vesikupp, liik Avicenna marina. Mangroovid on troopikas suurte ujulehtedega
lubjarikkal mullal. Tema üldine levik on aga maailmas laiali pillatud väikeste tükikestena. Sageli ei ole taimede välimus eri kohtades üldse mitte sarnane, kuid siiski kuuluvad nad ühte liiki. Põõsasmaran kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas, kuid katkendlikult. Ühe sellise väikese kasvukohajupi moodustavad ka Eestis kasvavad põõsad. Tegelikult ei olegi aga päris kindlalt teada, kas meie põõsasmaranad on ikka Eesti põlisasukad. Tema kasvualad on vähemalt viimase saja viiekümne aasta jooksul pidevalt laienenud ning ta kasvab sageli massiliselt, lausa teisi taimi välja tõrjudes. Nii arvataksegi, et Eesti levila võib olla tekkinud kultuuris kasvanud metsistunud taimedest (Järve, Eskla 2009). Taim talvitub lume all ja teda ei ole vaja katta. Noored taimed kasvavad kiiresti, aga aastatega kasv aeglustub (Wikipedia). 4.12.2. Hooldamine
· raietööde käigus, puude langetamisel ja laasimisel vigastatakse kasvavaid puid ja järelkasvu; · tekib puuliikide ebasoovitava vahelduse oht (kehval kasvukohal Mä järel vilets kuusik); · kuna võimsa tehnika kasutamine on raskendatud, on turberaied alati kallimad lageraietest. Turberaietel on ka eeliseid: · asendamatud puistutes, kus lageraie kahjustaks metsa muid funktsioone (ravim- ja marjataimede kasvualad; kaitset vajavate lindude ja loomade elupaigad; loodus- ja kultuurimälestisi ümbritsevad puistud; puistuis, kus lageraie rikuks maastikuilme); · väiksemad metsauuendamiskulutused; · sobiv kasutada kaitsemetsades; · putukkahjustuste oht looduslikele taimedele on väiksem kui kultuurtaimedele (Hylobius abietis). Enamiku turberaieviiside korral saadakse uus metsapõlv vana metsa all olevast järelkasvust, mis lühendab raieringi. S.t
annaabi.ee 
