Lõunaeesti kirjakeeleks on nimetatud Tartu linna ja selle lähikonna murdel põhinenud ajaloolist kirjakeelt. 1990-ndatel aastatel Võru murde põhjal taaselustatud lõunaeesti kirjakeelt on nimetatud Võru kirjakeeleks, võro-seto keeleks või võro keeleks. Üle poole uurimuses osalenutest nimetas enda kõneldavat kohalikku keelt võro keeleks. Artiklis kasutatakse kõigi küsitluses esinevate keelekujude üldnimetusena mõistet lõunaeesti keel. 3. Lõunaeesti keele kasutussagedus Lõunaeesti keelt kõneleb mingil määral üle 80% vastanutest. Eristus tehti sünni- ja praeguse elukoha vahel. Kõige rohkem kõnelevad kohalikku keelt Võru maakonnas sündinud ja seal küsitluse hetkel elanud inimesed. Peale sünni- ja elukoha mõjutavad keelekasutust veel mitmed sotsiaalsed tegurid. Kõne all olevas töös tulid käsitlemisele vanus, haridus ja majanduslik aktiivsus. Vanuse puhul on suurim erinevus kahe grupi vahel. Üle poole vanematest inimestest (45–
sioonis siiski valguse kiirusel võime toetudes Marconi antenni põhitõdedest leida sobiva lainepikkuse, millest omakorda saame arvutada sageduse. Antenni pikkus: l = 6 cm Lainepikkus: = 4 * 6 = 24 cm = 2,4 *10-5 km v 300000 Märkus: Arvestades asjaolu, et reeglina jääb Marconi f= = =12500 000 000 Hz=12,5 GHz antenni kasutussagedus alla 2 MHz, on kusagil mingi viga, 2,410-5 kuid ma ei suuda seda leida. Kui näpuga saatja antenni otsast kinni võtta, suureneb vastuvõetava signaali amplituud. Kui võtta kinni vastuvõtja antennist, ilmub ossilloskoobi ekraanile pulsseeriv signaal väga muutuva amplituudiga. Seda seepärast, et inimese talitus on suuresti tingitud elektriimpulssidest, mida vastuvõtja suure hooga kohe mõõtma hakkab.
2. MUGANDAMINE Järgnevasse peatükki on koondatud kõigi kolme artikli käsitlused inglise keelest tulnud laensõnade mugandamisest eesti keelde. 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused Võõrkeelsete sõnade muganemise all mõeldakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist ja tähenduslikku kohanemist teise keele struktuuris. Mugandamine võib Pedaja sõnul toimuda väga aeglaselt ning seda mõjutavad mitmed tegurid. Peamisteks faktoriteks mugandamise kiiruses võivad olla: kasutussagedus, funktsioon ja laenamisviis.8 Laenude häälikulisel muganemisel võib esile tuua kolme alaliiki: ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidžei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). 9 Sõnu mugandatakse enamasti inglise hääldusele lähedaselt (bagi, fliis, pleier, luuser), kuid on ka inglise ortograafiat säilitavaid laene (server, muffin, grunge)
kasutatud riiede poest. (Leemets 2003: 573) 3. MUGANEMINE Võõra sõna laenamise korral võib keel selle olemasolevale süsteemile sobivaks mugandada või hoopis hüljata ning leida mõiste tähise oma ainest. Muganemise all mõistetakse sõna häälikulist, grammatilist, ortograafilist, ning tähenduslikku kohanemist laenuvõtja keele struktuuris. Muganemine võib olla väga aeglane, kuna seda mõjutavad eri tegurid: esmalt laensõna kasutussagedus, laia levikuga sõna muganeb kiiremini; teiseks on oluline uue sõna funktsioon, üldkeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui erialakeele laen; kolmandaks mängib laenu muganemisel rolli laenamisviis, nimelt kõnekeelde laenatud sõna muganeb kiiremini kui kirjakeelde laenatud sõna. (Pedaja 2006: 29) Kohanemine on vastastikune protsess: nii nagu keele struktuur mõjutab uusi sõnu, kohaneb ka keele süsteem omakorda laenudega, ning pole välistatud muutused keele 3 P
järjest enam hakatud tähelepanu pöörama ohuplaneeringule. Oluline osa selles on potentsiaalsete riskide määratlemine ning sellest tulenevalt vajalike ja võimalike ennetusmeetmete võtmine säilitatavate kultuuriväärtuste kaitseks. Arhivaalide üleandmine - Arhivaalide avalikku arhiivi üleandmine on dokumentide elukäigu pöördepunkt. Selleks ajaks on dokumendid väljunud asutuse asjaajamisest ja nende kasutussagedus on vähenenud. Arhiivi üleandmine tähendab, et neid on otsustatud sajandeid säilitada ja edasi kasutada. Dokumendid, mille sisu ja tekkekontekst on meile täna hästi teada, saavad endale kohustuse anda tulevikus meie ajast ajaloouurijatele pilt. Dokumendi- ja arhiivihaldus - Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele on eri valdkondade tegevuskavade ja õigusaktide nõuetega seatud kõrged ootused: töötada ressursse kokkuhoidvalt, kuid samas pakkuda kvaliteetset
nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla: · laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; · kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; · sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. Muganemise järgmine etapp on sõna sulandumine eesti keele muutesüsteemi ehk see, kuidas uut sõna käänama või pöörama hakatakse. Ka siin on võimalik varieerumine, st keelekasutajad muudavad sama sõna erinevalt (nt pikseli ja piksli, posteri ja postri). Keelekasutajad eelistavad üldiselt selliseid nähtusi, mis on nende jaoks tavalisemad, sagedasemad ja loomulikumad
Muuhulgas küsiti ka seda, kui sageli õpilased külastavad Facebooki portaali, kusjuures vastamiseks anti viis vastusevarianti: mitu korda päevas; tavaliselt kord päevas; küllalt regulaarselt, aga mitte iga päev; üsna harva, ebaregulaarselt; ei kasuta üldse. Andmete analüüsi suunavad küsimused: Kui palju? Kui suur osa? · ,,Kui suur osa õpilasi kasutab Facebooki iga päev?" · ,,Kas ja kui palju leidub neid õpilasi, kes Facebooki üldse ei kasuta?" · ,,Mis on kõige tüüpilisem kasutussagedus ehk millise vastusevariantidest on valinud kõige suurem osa õpilastest?" Sammud andmete analüüsimisel Sõnastan konkreetsetest andmetest lähtuva küsimuse, millele tahan vastust saada. Valin püstitatud küsimusest lähtudes kasutada olevate andmete jaoks sobiva analüüsimeetodi. Tulemuste esitlemiseks valin andmete olemust ja tulemuste sisu parimal viisil välja toova ning sihtrühmale arusaadava ja esitluse kohale sobiva esitlusviisi ning kujunduse.
traditsiooniliselt suulisele kõnele eriomaseks peetud takerdused ehk prospektiivsed hesitatsioonid. Takerdusi väljendatakse jututoas tavaliselt mõttepunktidega. Mõttepunktidele lisatakse sageli üneeme- häälitus, millega suulises suhtluseses täidetakse kõnejärje hoidmiseks alateadlikult takerdusest tekkiv paus, nt tuttav na'gu on kyll aga... hmm... tqesti?. Jututoatekstides esinevad kõik suulise kõne levinumad partiklid ning ka nende protsentuaalne kasutussagedus on suulise kõnega erinev: levinumad artiklid on siis, nagu ning vat. Samuti kasutatakase informaalsele vabale suhtlusele iseloomulikke partikleid, nt jututoas kasutussageduselt järsult kasvanud lausealgulist a-partiklit, nt a kes sina oled ning harvem lauselõpulist küsipartiklit vä, mida jututoas kasutatakse tavaliselt va või we-kujul, nt kylm hakkas va. Jututoakeel on väheseid kirjalikke registreid, kus analoogselt suulise suhtlusega jõuab
kättesaadavus ja kvaliteet 7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Subjektiivne ehk enesehinnanguline tervis … 1) … on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab; 2) on leitud seoseid rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajatega – suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne stress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu Objektiivne tervis ??? 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas Mõjutused 1) Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest. 2) Kliimast oleneb inimasustuse võimalikkus, eluviis, kujuneb välja kultuur oma uskumuste ja pärimustega. 3) Kui muutub looduslik keskkond, siis muutub ka (inimese) eluolu, sest muutused
11.klassist vastasid kõik õpilased küsimusele jaatavalt ja 12. klassist vastas samuti üks inimene tervikust eitavalt, ehk 1 õpilane 12st. Küsimusele, kui palju kasutatakse ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides, sai vastata viie palli süsteemis (joonis 2). Selle küsimuse vastuse analüüsis on toodud välja iga klassi keskmine, kui palju kasutatakse ingliskeelseid sõnu kaaslastega rääkides. 7 Joonis 2. Ingliskeelsete sõnade kasutussagedus. Kõige vähem kasutab kaaslastega rääkides ingliskeeleid sõnu 10. klass, kelle keskmiseks tuli 2,8 palli 5st. Kohe nende järel tuli 12. klass, kelle keskmiseks tuli arvutades 2,9 palli 5st. Kolmandaks tuli 11. klass, mille keskmiseks tuli 3,2 palli 5st. 11. klassile järgneb 8.klass, mille keskmiseks tuli 3,4 palli 5st. Kõige enam kasutab ingliskeelseid sõnu 9.klass ning selle klassi keskmiseks tuli 3,8 palli 5st. Kokkuvõttes võin väita, et kõik neli klassi
inimeste kindlustunne. Tervis ja heaolu on tugevalt seotud sellega, kas suremus,haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne distress ja suurem 12. Salutogeneesi mõiste ja seos heaoluga. ollakse aktsepteeritud või mitte arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu. Salutogenees• Antonovsky salutogeneesi mudel • Salutogenees – uus Heaolu mõjutavad: 1 individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed Subjektiivse tervise hindamine peegeldab rohkem heaolu ja
• tegevustest ja otsustest, mis hõlmavad enamiku indiviide ja elualasid meie ühiskonnas • inimeste suhtumisest/hoiakutest ja vastutusest ning suutlikkusest teha valikuid *Subjektiivne tervis/ Tervise enesehinnang: • on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab; • on leitud seoseid rahvastiku tervise- ja tervisekäitumise näitajatega - suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne distress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu. (Tuuli Ruus 2011) Hea enesetunne ja rahulolu vaatamata Haigused puuduvad, hea enesetunne tõsisele haigusele Halb enesetunne, rahulolematus – Halb enesetunne - puudub sotsiaalne, rasked haigused, tugevad valud füüsiline või vaimne heaolu, haigusi ei ole Tunnetatud tervis sõltub järgnevatest teguritest: Psüühiline/psühholoogiline heaolu; Ühtekuuluvus; Turvalisustunne; Rahulolu (elämänhallinta, life control); Elukvaliteet;
nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kõver. Suure varieerumisega sõnad on veel email (meil, mail, e-meil), laptop (läptopp, laptopp, slängiline läpakas), DJ (diidzei, diidzei, deejay), skannima (skaneerima, skanneerima, skännima). Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt. Varieerumise põhjus võib olla: • laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante; • kasutussagedus: sagedamini kasutusel olevad sõnad varieeruvad enam; • sõna fonoloogilise struktuuri keerulisus. 17. Iseloomusta eesti keele sõnavara struktuuri (Hausenberg 2009. Kuhu lähed, eesti keel? - Keel ja Kirjandus 4). Küsimused 17 ja 18 kattuvad suures osas. + 18. Kirjelda sõnavara rikastamise vahendeid: laenamine, liitsõnad, tuletamine, tehistüved, uue tähenduse andmine, murretest laenamine, sõnavõistlused jne. Viimase kümnendi uuem sõnavara on veel ebastabiilne
N: rituaalse pulmakingi päritolu surusääsel. N: puuviljakärbse tiivadisplei - (a) erinev lävend. N: kui kokku pannakse D. melanogaster ja D. simulans, hakkab isane simulans kosima pisut hiljem ja on pikaldasem, emane melanogaster aga on kärsitum (vastuvõtlikkuse lävi on madalam) (b) meelte erinev tundlikkus. Pimeduses aeglustub kosimine pisut simulans’il, kuid mitte melanogaster’il, mis viitab visuaalsete signaalide tähtsusele esimesel liigil (c) erinev kasutussagedus. Vibratsioon on teiste kosimis- displeidega võrreldes melanogaster’il pisut sagedasem kui simulans’il (d) erinev järjekord. Osa liike (melanogaster, simulans) sooritavad vibratsiooni enne kopuleerimist, osa aga (D. rufa) selle ajal. (e) erinev ajaline muster. Vibreeriv displei koosneb rütmilistest pulssidest ja nendevahelistest intervallidest. Hüpotees displeide evolutsioonilisest päritolust. Põhihüpotees selle kohta tugineb displeide
· vastavus komplekteerimise pohimotetega · juurdepaasu (poorduse) lihtsus · maksumus ja selle tasumise viisid ja voimalused (maksab raamatukogu, maksab kasutaja; ajapohine tasu, paringupohine tasu jms.) · noudlus ja eeldatav kasutussagedus · arhiveerimise voimalused · voimalused poorduseks valjaspool raamatukogu · teiste vormingutega uhitamise voimalus INFOTEENINDUS 1. Raamatukogu poolt pakutavate infoteenuste iseloomustus.
keskväärtuste kaudu, tabelite ja graafikute vormis. § Vaadeldakse vaid üksiktunnuseid – Kõrvale jäetakse tunnuste omavahelised seosed. Esmane analüüs KIRJELDAV (esmane analüüs) VÕRDLEV (erinevused gruppide vahel) KORRELATSIOON (seosed tunnuste vahel) Kirjeldav statistika Esmane ülevaade andmetest „Kui suur osa õpilasi kasutab Facebooki iga päev?“, „Kas ja kui palju leidub neid õpilasi, kes Facebooki üldse ei kasuta?“ „Mis on kõige tüüpilisem kasutussagedus ehk millise vastusevariantidest on valinud kõige suurem osa õpilastest?“. Kirjeldav statistika Sagedustabel § Frequency - vastajate arv § Percent - osakaal § Valid percent - osakaal mittepuuduvatest väärtustest § Cumulative percent - kumulatiivne protsent vanuse_grupid 43 4,9 5,0 5,0 147 16,7 17,0 21,9 174 19,7 20,1 42,0 162 18,4 18,7 60,7 160 18,1 18,5 79,1 181 20,5 20,9 100,0 867 98,3 100,0 15 1,7 882 100,0 kuni 20 21-30 31-40 41-50 51-60 üle 61 Total Valid
lähteandmed vt. Tabel 8.2. Joonis 8.3 Hoone energiaarvutusmudeli välisvaade (vasakul) ja tsoonide jaotus I korrusel. Hoonepiirete õhupidavuse mõju modelleeriti üksikute õhuleketena ruumide välisseintel, põrandal ja pööningu vahelael. Piirete kaudu toimuvat õhuleket põhjustas sise- ja välisõhurõhkude erinevus, mis tekkis tuulest ja temperatuuride erinevusest tulenevast nn. korstna efektist. Igasse ruumi valguse ja seadmete ning mahtveesoojendi võimsus ja kasutussagedus on arvestatud võrdseks üldelektri tarbimisega. Ruumide temperatuuriseaded valiti vastavalt sise- temperatuurile. 85 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Ruumide sisetemperatuuri ja välistemperatuuri erinevus mõjutab otseselt hoone kütteenergia tarbimist
annaabi.ee 
