Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side);
Karteri maht väheneb ja rõhk karteris tõuseb. Kolb, enne jõudmist alumisse surnud seisu, vabastab oma ülemise servaga väljalaskeava, mille kaudu läbipõlenud gaasid väljuvad välisõhku. Enne väljalaskeava avanemist on läbitöötanud gaasid veel väikese rõhu all, mis põhjustabki läbitöötanud gaaside väljavoolu silindrist. Edasisel kolvi liikumisel allapoole avab kolb oma ülemise servaga veel ühe ava - sisselaskeava, mille kaudu voolab karterist surve all olev küttesegu silindrisse. Sel hetkel toimub silindri läbipuhumine, mille ülesandeks on silindri puhastamine läbitöötanud gaasidest ja. silindri täitmine värske kütteseguga. kahetaktilise mootori töötsüklit jätame meelde, et kahetaktilisel mootoril leiame töötsüklist samad taktid mis on omased neljataktilisele, kuid need ei ole nii selgepiirilised. Kahetaktilise mootori kolb liigub alumise surnud seisu poole alati töötaktiga.
Tavaliselt annab se tunda suurematel kiirustel kus mittebalansiss olemine võib tekitada suuri kahjusid. Diferentsiaali puuduseks on asjaolu, et üks vedav ratas võib libedal teeosal hakata kiiresti pöörlema, teine ratas samal ajal aga lakkab pöörlemast ja auto jääb seisma. Osadel autodel on poolkoormatud pooltelje paigutus veosilla karteris, kus ta pöörleb kuulaagril. Laagrit hoitakse paigal poolteljele pressitud teraspuksiga. Pooltelje väljatulekut veosilla karterist koos laagriga takistab tugiplaat, mis on veosilla ääriku külge kinnitatud nelja poldiga. Selleks, et laagri määre ei pääseks piduritrumlisse, on tugiplaadi avas vilttihend. Õli tungimist veosilla karterist laagrisse aga tõkestab teraspuksile asetatud mansett-tihend. Ratta ja piduritrumliga ühendatakse pooltelg ääriku ja poltidega. 5
MOOTORIÕLI VAHETUS Audi soovitab vahetada õli ja filtri iga 15000km S8 D3 jaoks. Selle mootori jaoks sobivad õlid on Mobil1 0W-40 või 5W-40 ja 5W-30. Vaja läheb * Enne õli vahetamise asumist, tuleb kanda tunkesi või vähemalt vanu riideid, kuna õli määrib riideid. * Kui on olemas spetsiaalne S8 mootoriõli jaoks vaakumipump, mis imeb õli enda sisse (nagu pildil) siis ei pea autot tõstukile tõstma ja karterist õli välja laskma. Kuid võib ka vanat meetodit kasutada, selleks tuleb autot tõstukile tõsta ja läheb vaja suurt õlivanni (vähemalt 16 liitrit). Mootoriõli eemaldamine vaakumipumbaga, ilma autotõstuki kasutamata. * Peavad olema õliste pindade eemaldamiseks materjale, nagu saepuru, liiv vms. Oleks hea, kui oleksid ka suured salvrätikud. Töö tegevuse kirjeldamine
õlitaseme kontrolli/ õli lisamise, elektrisüsteemi hoolduse ning nendega kaasnevad tööd. 3 2. MOOTORI ÕLIVAHETUS · Toimub ainult sooja mootoriga, mootoriõli temperatuur kõrgem, kui 70C. · Katta generaator kaitsematerjaliga. · Eemaldada mootorikate ja põhjakate. · Eemaldada õlifilter ja õlipunn. · Lasta mootoriõli karterist välja ning koguda see anumasse. · Paigaldada õlifilter, asendada õlifiltri anuma tihendid. Tihendid määrida õliga, kinnitada õlifiltri anuma kaas jõuga 25 Nm. · Paigaldada õlipunn koos uue tihendiseibiga ning kinnitada jõuga 25 Nm. · Valada karterisse mootoriõli 7,0 l., mis vastaks BMW nõuetele. · Käivitada mootor ning lasta käia tühikäigul, kuni kustub õlirõhu tuli. · Seisata mootor ning kontrollida lekkeid.
suhet nimetatakse ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm.
10 Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid
Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 8 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega. Kuivhülsse tihendab plokikaane tihend ülemist otsa. 4. Gaasijaotusmehhanismid
· SV - 5. Õlitussüsteem *Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru. Õlitussüsteem koosneb õlipumbast, õlifiltrist, õlirõhunäiturist, õlitusjuhtmetest ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). Õlitussüsteem suunab õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist. Õlitussüsteemi ülesandeks on õlisurve tekitamine, õli suunamine hõõrdepindade vahele, õli puhastamine ja jahutamine. Tema osadeks on õlipump, õlikanalid, õliradiaator, kaitseklapid ja filter. 1. Õlitussüsteemi ülesandeks on: · suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist;
Käigukasti elemendid - värvus Vedav võll hammasratastega (punane) Veetav võll (kollane) Tagasikäigu hammasratas (tumesinine) Veetavad hammasrattad (sinine) Siduri võll (roheline) Sünkronisaatorid (lilla) . KÄIGUKASTI PEAMISED RIKKED Auto ekspluateerimisel võivad käigukastis tekkida järgmised peamised rikked: hammasrattad lahutuvad iseenesest hambumisest käiku on raske sisse lülitada hammasrataste pöörlemisele kaasneb tugev müra hambad on murdunud karterist immitseb õli välja Hammasrataste iseenesest lahutumise põhjuseks võivad olla hammasratta hammaste ebaühtlane kulumine, fiksaatori vedrude nõrgenemine. Käigu raske sisselülitamine võib olla tingitud liugurvarraste ja fiksaatorite avade mustumisest, laagrite ja nuutühenduste kulumisest (mis põhjustab hammasrataste viltuseisu) ning hammasrataste hammaste otste kulumisest. Hammasrataste tugev müra töötamise ajal tekib hammasrataste tunduva kulumise või mitteküllaldase
ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm.
ülekandearvuks. Kui ülekanne koosneb mitte ühest, vaid mitmest hammasrattapaarist, siis ülekande üldine ülekandearv võrdub kõigi hammasrataspaaride ülekandearvude korrutisega. Käigukastis on mitu erineva ülekandearvuga hammasrataspaari, mis viiakse hambumisse sõltuvalt liikumistingimustest. Tagurpidikäigu saamiseks on vedava ja veetava hammasratta vahele lülitatud vahehammasratas, mis muudab veetava hammasratta pöörlemissuunda. Käigukast koosneb karterist, vedavast võllist, veetavast võllist, vahevõllist, tagurpidikäigu hammasratta teljest, hammasrataste komplektist ja käiguvahetusmehhanismist. Vedaval võllil on hammasratas ja hammasvöö. Võll toetub ühe otsaga väntvõlli otsa treitud süvendis paiknevale laagrile ja teise otsaga käigukasti karteri esiseinas olevale laagrile. Hammasratas ja hammasvöö asetsevad käigukastis, võlli väljaulatuva otsa nuutidele aga on istutatud siduri veetava ketta rumm.
d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Väntvõll Väntvõll muundab oma (vändakaelte) kepsukaelte/ vändaõlgade (rod extensions/throws) abil kepsude edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks ning realiseerib gaaside poolt tekitatud indikaatorrõhu väntvõlli pöördemomendiks. Väntvõll valmistatakse terasvalu sepisest (dropforged) või tugevast malmist.
4. kere või raam koos bensiini- või õlipaagiga. Et mootor saaks töötada, peab tal olema väntmehhanism ja gaasijaotusmehhanism ning 4 süsteemi: toite-, süüte- , jahutus- ja õlitussüsteem. Mootori ehitus ja tööpõhimõte Kolbmootoris muundab soojusenergia mehhaaniliseks tööks väntmehhanism, mis koosneb silindrist koos silindripeaga, kolvist koos kolvirõngastega, kepsust koos kepsulaagritega selle mõlemas otsas, väntvõllist koos hoorattaga ja siduriga ning karterist. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolest koosnevale karterile, mis moodustab mootori aluse. Kolb liigub silindris edasi-tagasi ja on ühendatud väntvõlliga liigenditel kepsu kaudu. Mootori töö selgitamiseks oletame, et kolb asub silindri ülemises piirasendis ja kolvipealne ruum on täidetud kokkusurutud kütteseguga so bensiini-õlisegust ja õhust koosnev segu. Kui nüüd küttesegu süüdata, tekib põlemisel kõrge temperatuur ja põlemisgaas paisub, tekitades rõhu, mis surub
Kanalite puurimis kohad on suletud korkidega ja paljudel võllitüüpidel moodustatakse korgiga kanali sisenemiskohale tasku, millesse koguneb õlis olevaid mustus osakesi. Väntvõlli tagumine ots on töödeldud nii, et sinna saab kinnitada hooratta. Hooratta kinnituskohta nimetatakse võlli tugi äärikuks, avatud sisse puuritud, keermestatud hooratta kinnituspoltide tarbeks. Tugi ääriku pind on lihvitud väga siledaks ning sellele toetub isesuruv tihend, mis hoiab ära õli väljapääsu karterist. Väntvõlli tagumises otsas tugiääriku sees on käigukasti esimene võll, ehk siduri võlli laagripesa. Väntvõlliga liituvad osad Kinnituspolt - selle abil liidetakse ühtseks süsteemiks kiilrihmarattad, gaasijaotusmehhanismi ajami ratas ja väntvõll. Lukustusrõngas ei lase kinnituspolti ise lahti tulla. Võngete summuti vähendab väntvõlli vibratsiooni, kasutatakse diiselmootortes. Kiilrihma ratas jõu ülekandmiseks väntvõllilt abiseadmetele.
Plokkkarter Plokkkarter on valatud malmist. Veesärgi jaotustorud ja ülelaadimisõhu ressiiver on integreeritud mootoriplokki. Raamlaagrid on rippuvat tüüpi. Raamlaagrite pakud on alt toestatud hüdrauliliste tungraudadega. Laagrikaaned kinnitatakse alt hüdrauliliselt mutritega ja külgedelt hüdrauliliselt poltidega. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Karterist tuleb välja ka karterituulutustoru, mis on varustatud tagasilöögiklapiga. Tuulutustorul on sees U-avad, kust eraldub gaasidest õli. Tuulutus toru on 11. tekil suunatud õlivanni, millest juhitakse ära viimane karterituulutuse jääkõli. Plokkarteris asuvad ka tehnoloogilised avad. 10 Õlivann on keevitatud terasest, kinnitatud altpoolt poltidega plokkkarteri külge
Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil. Kohtu määratud kaubaekspertiisiga tehti kindlaks kasuka kiirpuhastamisel tekkinud vead ja leiti, et kasukas on kaotanud oma väärtusest 35%. Kohus jättis Reet N-i hagi rahuldamata motiivil, et ta nõustus sellega, et puhastamisel võivad tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%. Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata?
orgaanilised happed (õunhape, sipelghape jne), olgugi, et need on nõrgatoimelised happed tekitavad nad siiski metali pindadele söövitusi. Õlidesse satub ka tugevatoimelisi happeid (H2SO4, H2SO3). Neid sattub õlisse järgnevalt: põlemiskambrist SO2, SO3, pääsevad gaasilisel kujul läbi kolvirõngaste karterisse. Karteris ühinevad nad veeauruga ja tekivad happed SO3 + H2O = H2SO4 3SO2+H2O = H2SO3 ja karteris tekkinud väävelhapped satuvad karterist õli hulka. Kui õli on teatud happelisuse, mida iseloomustatakse happa arvuga, siis tuleb teostada õli vahetus. Happearv määratakse 1g õlil, millele lisatakse KOH nii palju mmg kuni õli muutub neutraalseks ja seda kogust nimetataksegi happearvuks. HANGUMISTEMPERATUUR See on tähtis näitaja mootori käivitamisel külmal aastaajal VEESISALDUS Vesi soodustab õli hapendumist, tekitab õliga segunemisel emulsiooni, mis on halva määrimis omadustega, ummistab filtreid
Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. Läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. Nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil. Kohtu määratud kaubaekspertiisiga tehti kindlaks kasuka kiirpuhastamisel tekkinud vead ja leiti, et kasukas on kaotanud oma väärtusest 35%. Kohus jättis Reet N-i hagi rahuldamata motiivil, et ta nõustus sellega, et puhastamisel võivad tekkida defektid ja seega ka kasuka väärtuse langemisega 35%. Kas kohus tegi õige otsuse, jättes Reet N-i hagi rahuldamata? Ei
44.Õlikiilu hüdrodünaamiline efekt - selleks võib nimetada kandvat õlikihti,mis tekib näiteks võlli liikumisel. Kui võll liigub siis ta tõmbab endaga õlikaasa, mis määrib ja tõstab võlli aluslaagritelt üles nii, et puudubhõõrdumine detailide vahel. Kuigi õlikiil võib olla mõni tuhandik millimeetrist. 45.Laevamootorite põhilised õlitussüsteemid.Karterid, et kas on kuivad, pool kuivad ja märjad karterid ,millest võetakse tsirkuleerivat õli karterist või kahe põhja vahel olevast tsirkulisatsiooni tangist. Üldiselt on õlipumbad hammasratas pumbaga. Väga suurtelmootoritel on tigu- või kruvipumbad vms. On ka olemas lubrikaator õlitus-kasutatakse väga suurte ristpeade puhul, sest nendes mootorites on raske õli tsirkuleerima panna. Lubrikaatoriks antakse tilk haaval õli vastavatesse kohtadesse. Näiteks ristpeaga mootorites on tehtudsilindrisse lubrikaator õlitus, mille jaoks on tehtud ka väiksed sooned, etõli ilusti laiali valguks
. . 4 rõngast. Nel- jataktilistel mootoritel on peale surverõngaste ka õlirõn- gad. Kolvi ülaosas paiknevate surverõngaste ülesanne on takistada gaasi pääsu silindrist karterisse. Õlirõngad (l . . . . . .2 tk.) tõkestavad õli pääsu karterist silindrisse ja lao- tavad õlikile ühtlaselt kogu silindriseinale. Nende välis- pinnal on soon ning selles augud või pilud õli läbi j ühtimi- seks. Kolvirõngad valmistatakse malmist, mis kuumenemisel
sõrmlaagrist. Tsirkulatsiooni õli teekond: karter,- õli tsirkulatsioonipump, - õli magistraal, - väntvõlli raamlaagrid, - väntvõlli sees olev õlikaval, - väntvõlli vändalaagrid, kepsusees olev õlikanal, - kolvi sõrmelaager, - läbi sõrmlaagris oleva paiskkanali kolvi põhjale ja sealt valgub õli omal voolul karterisse tagasi Kolbe võib jahutada veel tsirkulatsiooni süsteemi õliga, milline aga juhitakse kolvipõhjale teleskooptorude kaudu.Õli võetakse karterist lastakse läbi jahuti ja seejärel suunatakse läbi teleskooptorude kolvipõhjas olevasse jahutussärki, peale mida õli suundub tagasivoolu teleskooptoru karterisse ( tagasivoolu teena võidakse kasutada ka kolvisääre sees olevat kanalit, sama õli väljumisel kepsusääre kanalist jahutab ja määrib ristpead ning sealt valgub ta karterisse. Sellist õlitust kasutatakse vanemattüüpi SULZER, RD, RND ja firma B&W.
deformatsioonile ja väsimus-purunemisele;h) kolvihõlm kaetakse hõõret vähendava materjaliga (Nissan Almera). Kolvid valmistatakse legeeritud (Ni + Mg) alumiiniumi-vase või alumiiniumi-siliitsumi sulamist. Kolvi funktsioonid: a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule; b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond; c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist; e) üle kanda soojust jahutussüsteemi; f) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. 20. Kolvi tüübid ja liigid Kolvi tüübid: 1) silinderkolb; 2) pöördkolb; 3) tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus- peakolb; e) sisemise põlemis-kambriga(ta) kolvid; f) põlemiskambri jahutusega(ta)
1. Vertikaaltasapinnas lahtivõetav pumba korpus. Survepool suunatud üles, pump on võimeline tookambrist ilma abita õhu eraldama. 2. Avatud konstruktsiooniga tööratas. Sobilik erinevate kemikaalide pumpamiseks. 3. Võll koos mehaanilse võllitihendiga. 4. Võll, disainitud vastu võtma eriti suuri jõumomente. Laagrid on ettenähtud 10 aastaseks ekspluatatsiooniks. 5. Võlli otsa tihend, mis takistab õlivannist (karterist) õli väljavoolamist labürinttüüpi. 6. Laagrikorpuse otsakaan. 7. Laagrikorpus. 8. Magnetkorki õlivanni tühjendamiseks. 9. Vaateklaas õlitaseme kontrollimiseks. Töörattad: Tsentrifugaalpumpadel on kolmesuguseid töörattaid - kinnised, poollahtised ja lahtised. 28 1. Kinnised töörattad. Rattal on nii esimene kui tagumine ketas. Tööratta ketaste vahel on labad
annaabi.ee 
