Karnivoorid Siga Veis Hobune Esineb sarnanäsa Ülamoka keskosa Teravalt sarvestunud Pikk ja kitsas (tsügomaatpapill). liitunud ninatipuga mokanäsad mokkade suuõõs. Puuduvad Keelel on (kärss). Kärsapeegel siseküljel ja põsenäsad. lamendik ja Suuõõs ja keel olemas kõik (planum rostrale). Puuduvad ülemised mokavagu. Väga papilliliigid. Kõvasuulae eespoolse lõikehambad, mida pikk Keelemandel osa limaskest on asendab pehmesuulagi, puudub. Kassil näärmeline. Tal on hambapadjand mis ei võimalda kare keel – suulaenibu (uvula) (pulvinus dentalis). hingata suu sarvestunud nagu inimestel. Ke...
Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõhr esineb kitsa triibuna. Abaluuharja ventraalses osas paikneb konksjätke ja kassil veel lisaks konksuülene jätke
thoracis cranialis- kraniaalne rinnakorviava, mis jääb esimese roidepaari ja rinnakupideme vahele. Kaudaalne rinnakorviava apertura thoracis caudalis- mida ümbritsevad viimsed roided ja rinnaku mõõkjätke. 9. Kus on rinnalülide kehad kõige nõrgemad ja tugevamad? Rinnalülide kehad on kõige nõrgemad selgroo rinnaosa keskel ja kõige tugevamad sellest tagapool. 10. Mis on antiklinaallüli? Rinnalüli, mille ogajätke paikneb vertikaalselt. 11. Rinnalüli iseärasused. Karnivooridel ja seal on kaudaalse liigesjätke ja ristijätke vahel kaudaalselt suunatud paariline lisajätke (processus accessorius. Koeral on kõikidel rinnalülidel lisajätke, kassil alates 9. või 10. 12. Roide iseärasused. Kiskjaliste roided on kõige kumeramad, sea roided on suure roidenurga tõttu komataolised, mäletsejalistel on suhteliselt laiad, tervate servadega, hobusel kitsad, ühtlase laiusega ja vähearenenud nurgaga. 13. Rinnaku iseärasused
Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m. buccinator Ülalõualuu sompudevahe- ja Alalõualuu interalveolaar- ja Põse surumine hammaste vastu sompudeserv alveolaarserv
sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus,
tapetud loom on tundunud karnivooridega ning nad enne surma. suudavad edukalt elada ka · ..lihasööva indiviidi keha on vaid taimselt toitudes. püsivalt narkouimas hüper- · ..inimese hingaminegi erutuse seisundis, mis loob sarnaneb rohkem kroonilisi pingeid, rahutust, taimetoiduliste loomadega, ebakindlust ning segadust. kui lihasööjatega. Seedimise võrdlus Karnivooridel on.. Herbivooridel on.. · ..võimas magu, · ..väike magu, · lihtne, lühike seedetrakt · pikk ja keeruline (vähendab nii mürgiste seedetrakt. kemikaalide lagunemist kui imendumist). · Nad ei maga peale · Nad magavad 10-24 tundi söömist, vaid öösel. peale täistoiduaega. Kriitika · Taimetoitlust ei peeta mõistlikuks
Abaluuhari (Spinae scapulae) käändub kaudaalselt. Suur ja Väike köbruke on kahestunud Leidub plokiülene mulk (Foramen Kraniaalseks ja Kaudaalseks osaks (Pars: supratrochleare) cranialis et lateralis) 1.Sõralistel ja kabjalistel Radius tugevamini arenenud kui karnivooridel; 2.Mälets. Liitunud noorena sidekoega, vanemana luukoega. Kodar- ja küünarluu täies pikkuses välja 3.Ulna distaalne osa nõrk. 4. Ulna ja Radius-e arenenud, kuid sidekoeliste vahel Proksimaalne ja Distaalne küünarvarre- ühendusstruktuuride tõttu liikumatud. luude vahemik (Spatium interosseumantebrachii: proximale et distale) 1. Mäl. Puudub I randmeluu, II ja III liitunud. 8 randmeluud
Sõltub ensüümisüsteemide omapärast 5. Toidu haaramine ja mälumine. 6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Antibakteriaalne toime (lüsosüüm, antikehad). Tärklise seede algus: süljes amülaas ja lipaas. Koosneb veest, elektrolüütidest. Regulatsioon: Parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta- adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!) 7. Neelamine ja söögitoru talitlus. Toidupala lükkamine keele abil kurku (tahtlik), edasi reflektoorne, 20-30 lihase koordineeritud talitlus. Reflektoorne kõrikaane tõus ja trahhea sissepääsu sulgemine; hingamine peatub. Neelulihaste kontraktsioon ja toidu lükkamine söögitorusse.
100-200 l sülge eritavad lehmad päevas. Sülg ja elektrolüüdid tuleb taasimendada kiiresti, muidu tekib dehüdratatsioon. Koeral nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon Toimub parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Ehk näo ja keele-neelu närvikiud stimuleerivad sekretoorseid rakke koliinergiliste retseptorite kaudu. Aferentsed stiimulid: toidu lõhn, maitse, mälumine, tingitud refleksid. Karnivooridel saagi ründamisel süljenõristus sümpaatiliste närvide kaudu beeta-adrenergiliste retseptorite vahendusel. Endokriinne regulatsioon puudub (erand seedenäärmete seas!). Eelaimdus, et saab süüa, algatab parasümpaarilise vastuse süljeerituse näol (nt pavlovi eksperiment – kellahelina peale hakkas sülg jooksma). Sülje sekretoorsed rakud sisaldavad ka beeta-adreergilisi retseptoreid, mida aktiveerivad sümpaatilised närvi stimulatsioonid. See toimub saagi ründamisel. Süljenäärmed
AE - assimilatsiooniefektiivsus, näitab kui suur osa arasöödud toidust suudetakse assimileerida. AE = An / In * 100%; An - assimileeritud energia n tasemel. PE - produktsiooniefektiivsus - näitab kui palju kulutab organism hingamiseks ja elamiseks. CA*AE*PE = TLTE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus. 33. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus. Selgrootud - karnivooridel läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel ja miokroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed - produktsiooni efektiivsus on kôigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kôigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed - veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe
AE = An / In * 100%; An assimileeritud energia n tasemel. PE produktsiooniefektiivsus näitab kui palju kulutab organism hingamiseks ja elamiseks. CA*AE*PE = TLTE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus. 33. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus. Selgrootud karnivooridel (lihatoiduline) läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel (surnud org.a ja fekaali sööjad) ja mikroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed produktsiooni efektiivsus on kõigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE (söödud toidu seedimine) on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus.
Produktsiooniefektiivsus: produktsioon jagatud assimileeritud energia P n/An Energeetiline efektiivsus: produktsioon jagatud eelmise taseme produktsioon P n/Pn-1= ca10% 52. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus; Selgroogsetel kõigusoojastel herbivooridel: AE 50%, PE 10% Selgroogsetel püsisoojastel herbivooridel: AE 50%, PE2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Selgroogsetel kõigusoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 10% Selgroogsetel püsisoojastel karnivooridel: AE 80%, PE 2% (keha soojuse hoidmiseks kulub palju) Segrootud herbivoorid: AE 40%, PE 40% Selgrootud karnivoorid: AE 80%, PE 30% Selgrootud mikrobivoorid: AE 30%, PE 40% Selgrootud detritivoorid: AE 20%, PE 40% 53. Aineringed süsinikuringe, veeringe, lämmastikuringe, fosforiringe. Põhilised fondid ja vood ringetes; Süsinikuringe suurimad fondid: ookean muld atmosfäär maismaataimed.
diversiteediindeks (üks miinus Simpsoni indeks). B on õige. 42. Kas mulla huumusesisaldus 17% on? A. Väga madal? B. Keskmine? C. Väga kõrge? Loomulikult on 17 % tohutult suur number. Juba üle viie protsendi on väga kõrge. 43. Kas assimilatsiooniefektiivsus võiks olla kõige kõrgem: A. Karnivooril; B. Herbivooril; C. Detritivooril; D. Puitu lagundaval seenel. Loetletutest saab see olla kõrgeim karnivooridel, sest värskelt tapetud loomne toit on võrreldes taimede ja surnud orgaanilise ainega kaloririkas ja kergesti seeditav. A on õige. 44. Nitrifitseerijate bakterite elutegevuse lõpp-produktiks on: A. Ammoniaak; B. Nitritid ja nitraadid; C. Dilämmastikoksiid ja molekulaarne lämmastik; D. Aminohapped. Definitsiooni kohaselt on õige vastus B. Nitrifikatsioon on ammooniumi kaheastmeline oksüdeerimine nitrititeks ja edasi nitraatideks. 45
· Herbivoorid: AE 40%, PE 40% · Karnivoorid: AE 80%, PE 30% - produktsiooni efektiivsus on väike, sest palju kulutab energiat hingamisele · Mikroobivoorid: AE 30%, PE 40% - assimilatsiooni efektiivsus on väike, sest fekaalne kadu on suur Selgroogsed (püsisoojased) produktsiooni efektiivsus on vähenenud, sest evolutsioonis rohkem arenenud, elutegevuseks on energiakulu läinud suuremaks. · Herbivoorid: AE 50%, PE 2% - AE väiksem kui karnivooridel, sest palju situvad välja ning heinast saab üldse vähem energiat · Karnivoorid: AE 80%, PE 2% Ülal toodud selgroogsed olid püsisoojased, kuid kõigusoojastel on samad AE-d, välja arvatud PE (10%). Püsisoojastel läheb palju energiat püsiva sisetemp. hoidmiseks. Sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. Kõige produktiivsemad ökosüsteemid on korallrahud. 52
Alumises kolmandikus on ainult silelihaskude. Kahe lihaskihi vahel paikneb õhuke sidekoeline intermuskulaarkiht (stratum intermusculare). Adventitsiaalkest - tunica adventitia Moodustab kohev sidekude. Adventitsiaalkest sisaldab hulgaliselt veresooni ja närve. Vaba välispinnaga kohtades on söögitoru välimiseks kestaks serooskest, mille moodustab mesoteeliga kaetud sidekude. 53. Magu Ühekambriline magu (ventriculus). Seedetrakti laienenud osa, esineb karnivooridel, seal ja hobusel. Histoloogiliselt eristatakse 3 ala: maoläviosa – kardia – pars cardiaca – ühendab söögitoru ja magu maopõhi – fundus ventriculi ja maokeha – corpus ventriculi mao lukutiosa – pars pylorica – liigub toit peensoolde. Lukutis asub lukutisulgur ja see takistab toidu edasipääsu, kuni see ei ole muutnud poolvedelaks kördiks. Maosein on 3-kestaline – limaskest (epiteel, proopia, subglandulaarkiht, limaskesta lihaskiht,
suu limaskestas ja keelel erosioonid, lihasööjate maost võib leida võõrkehi, mao limaskest on hüpereemiline, verevalumitega, erosioonidega. Aju ja selle kestad on kaotud täppverevalumitega, veresooned on laienenud Dif.diagnoos: Veised - BSE, anaplasmoos, entsfaliit, Aujeszky haigus. Koerad - entsfaliit, koerte katk, Aujeszky haigus. Diagnoosimine: Laboratoorseks uurimiseks aju. Viirusantigeeni avastamine ajust immunofluorestsentsimeetodiga. Ilusti on näha Babeš-Negri kehakesed (karnivooridel nagu tähistaevas, mäletsejalistel suured ja ovaalsed). Negri kehakesed esinevad ajurakkudes (närvirakkudes). Viiruse isoleerimine, bioproov, antikehade määramine vereseerumist, neutralisatsioonimeetodiga (vaktsineeritud loom). Metsloomadel saab hammaste uurimisega selgeks teha, kas on söönud vaktsiini (UV-valgus). Rhabdoviridae -> Perekond – Vesiculovirus -> Indiana vesikulaarse stomatiidi viirus, New Jersey vesikulaarse stomatiidi viirus -> Vesikulaarne stomatiit
annaabi.ee 
