Ajustruktuurid ja- protsessid on keelelise suhtluse vältimatuks bioloogiliseks ja kognitiivseks eelduseks. Igal inimesel on olemas tema esimese keele hääldamisharjumused, sõnad ja nende tähendused, võimalikud lausestruktuurid jne. Need on ajus alaliselt esindatud ehk representeeritud, moodustades mentaalse grammatika ja sõnavara. Kui see nii ei oleks, ei suudaks inimene loomuliku keele abil süstemaatiliselt suhelda. Karlssoni õpik: lk 292-318 9. Maailma keeled, nende liigitamise põhimõtted. Pole teada kas kõik keeled pärinevad ühest algkeelest või mitte. Keele päritolu teooriaid: "bow-wow" teooria: esimesed sõnad onomatopoeetilised; "pooh-pooh" teooria: esimesed sõnad emotsionaalsed hüüatused; "yo-he-ho" teooria: esimesed sõnad koordineerivad hüüatused; "la-la"teooria: kõne algus on laul; keele zestilise päritolu teooria Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine
Keeleteadus I Sissejuhatus Keele all mõeldakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Loomulikud keeled on sümbolilised ja neis on mitmeid allsüsteeme. Loomulik keel: 1) keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2) inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamata 3) kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on üldiselt palju tähendusi, st nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Keel: 1) inimese olulisim suhtlemisvahend, mõtete ja tunnete vahendaja, mingi rahva või rahvuse suhtlemisvahend 2) sümbolite ja reeglite kogum informatsiooni edastamis...
(nt lapsed laulsid aulas - kas lapsed laulsid aluas, lapsed ei laulunud aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä? transformatsioonid : 1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos 2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade 3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos 4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos 5.kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema õppida süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik) ilus lehm jookseb metsas valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed verbid jne mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus selguks mina ootan sind - ootama on 2valentne, 2 komplemendi e aktandiga, moodustab lause argumendid e struktuuri.; sirukmstanid ei kuulu verbi argumentstrukuuri elama 1valentne (eksisteerima); 2valentne (asukoht)
MORFOLOOGIA Morfoloogia ehk vormiõpetus uurib sõnade ehitust nende morfoloogilistest osistest morfeemidest lähtudes. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morfoloogia jagatakse kahte ossa: 1) sõna muutmine ja 2) sõnamoodustamine. Morfeemide järjestuse uurimist nimetatakse morfotaktikaks. Morfoloogilise protsessi all mõeldakse operatsioone, mida rakendades saab kirjeldada vormide moodustamist. Morfoloogiline loomulikkus avaldub selles, et keerulisemat sisu kodeeritakse keerulisemalt ja lihtsamat vastavalt lihtsamalt. Sõnavormide moodustamist käsitlevat vormiõpetuse osa nimetatakse vormi- moodustuseks ehk morfoloogiliseks sünteesiks ja sõnavormidest arusaamist käsitlevat osa morfoloogiliseks analüüsiks. * Sõna Keelesüsteemi tähtsamad struktuuriüksused on lause ja sõna. Morfoloogias selgitatakse sõnade siseehitust, lause on aga sõnadest moodustatud tervik. Sõnad võivad iseseisvalt ...
1. Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...
FONEETIKA Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastusega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähtis etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määrata keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad. Foneetiline transkriptsioon Paljudes keeltes on kirjaviisi seos kõnega nõrk, nt inglise k sõna through kirjakujus on 7 tähte, häälikulises vormis ainult kolm häälikut [ru]. Olulisimaks abivahendiks keele häälikuressursside selgitamisel on foneetiline transkriptsioon, kõne häälikute ja teiste foneetiliselt tähtsate tunnuste märkimine. Vajalik selleks, et eri keeli saaks foneetiliselt kirja panna ühesugus...
s, koltasaami, Akkala s, Kildini s, turjasaami), •läänemeresoome keeled (liivi, eesti, vadja, soome isuri/ingeri, karjala, aunuse, lüüdi, vepsa), •mordva keeled (ersa, mokša), •mari/tšeremissi keeled, •permi keeled (udmurdi, permikomi, sürjakomi), •ugri keeled (ungari, mansi/voguli, handi/ostjaki), •samojeedi keeled (nganassaani/tavgi, eenetsi/jenisseisamojeedi, juratsi, neenetsi/juraki, sölkupi/ostjakisamojeedi, kamassi, matoori). KARLSSONI ÕPIKU KONSPEKT Lk 15-55 1. Keele mõiste Keele all mõistetakse eelkõige inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise e verbaalse suhtlemise vormis. See võime on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimeste suhtlemine, nende ühiskond ja kultuur sõltuvad oluliselt keelest. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel ning paljud oskavad mitut keelt rääkida
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud. Inglise kiri erineb hääldusest, sest inglise kirjakeelel on pikk ajalugu, 9. saj alates on seda kirja pandud ladina tähtedega, kirjaviis kinnistus 16. sajandil. Inglise kirjakeel on ~1200 a vana (vrd eesti kirjakeel vaid paarsada aastat), mille jooksul on inglise keele hääldus palju muutunud (vrd eest k). Teiseks võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga. Karlssoni õpikust Glossimine = morfoloogilise info lisamine. Sõna määratlus: 1) paus ja vahe suulises kõnes pausid, kirjakeeles tühikud. Kuigi suulises kõnes käituvad paljud sõnad ühe sünana, samuti võidakse lahku hääldada liitsõnu(arusaamis probleemid). 2) lahutamatus sõnade lisamisel juba olemasolevasse lausesse pannakse need teiste sõnade vahele, mitte nende sisse. 3) üksikesinemine sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksis esineb keeles üksi
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem
Teel nägi ta vana Greni, kes liikus imelikult tema poole. Algas suur ja hirmutav äike ning Eva-Lotta kiirustas Suurmõmmikut tooma, kohates teel roheliste gabardiinpükstega meest. Et midagi öelda, küsis ta mehelt kella. "Kolmveerand kaks," vastatati talle, ning mees kiirustab minema, kaotades ühe võlakirja. Eva-Lotta võttis selle üles ja kiirustas edasi, leides ootamatult kivi pealt surnult vana Greni. Linnake kihas ärevusest ja Kalle, olles emand Karlssoni kaudu juhtunust kuulnud, kiirustas Andersiga rääkima. Anders sulges isa kingsepatöökoja, riputades uksele esimese hooga sildi „Suletud mõrva tõttu“. Kalle võttis selle maha ja uksele pandi uus silt „Mõnusa ilma tõttu on see töökoda suletud“. Anders ja Kalle kuulsid pealt ka Eva- Lotta pool toimunud ülekuulamist. Suurmõmmikut pidi kiiresti uude kohta paigutama. Anders viis Suurmõmmiku Sixteni gloobuse sisse. Anders andis Beppole šokolaadi,
lüüdi juratsi vepsa neenetsi (juraki) sölkupi (ostjakisamojeedi) MORDVA KEELED kamassi ersa matori moksa 292 60. Pidzin- ja kreoolkeeled. 309 61. Viipekeeled. 310 62. Ühiskonna mitmekeelsus. 314 KEELETEADUSE METOODIKAST 63. Keeleteaduse meetodid. 319 Kordamisküsimused ainetele Sissejuhatus keeleteadusesse (FLEE.08.001) Keeleteaduse alused 1. osa (FLEE.08.053) Fred Karlssoni raamatu ,,Üldkeeleteadus" põhjal (KOGU RAAMAT!!!!) NB! Need küsimused on mõeldud neile üliõpilastele, kes soovivad sooritada selle eksami loengutel käimata ja on eelnevalt sellest õppejõule teatanud ja nõusoleku saanud. Enne eksamit peavad Moodle's olema sooritatud kodutööd (maailma keeled) ja test (morfoloogia). Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast. Esimeses küsitakse 10 termini tähendust ühe lausega.
Chomsky loodud mõistetest tuntumad keelepädevus ja esitlus, süntaktiline süvastruktuur ja pindstruktuur ning transformatsioon reegel, mis muudab süntaktilist struktuuri. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv 6000-7000 elavat loomulikku keelt. Karlssoni õpiku järgi: Aasia 2165 (32%) Aafrika - 2011 (30%) Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) Ameerika 1000 (15%) Euroopa 225 (3%) Keelte liigitamine: genealoogiline päritolu järgi, sugulaskeeled pärinevad ühest algkeelest tüpoloogiline sarnasuse järgi, areaalne - keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile, sotsiolingvistiline kõnelejate arvust lähtuv
· anuse · lüüdi · vepsa · Mordva keeled · ersa · noksa · Mari keeled · Permi keeled · udmurdi · permikomi · sürjakomi · Ugri keeled · ungari · mansi · handi · Samojeedi keeled · nganassaani · eenetsi · juratsi · neenetsi · sölkupi · kamassi · matori Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool
Põhimõisteid: sõna Tavainimesele täiesti iseenesestmõistetavad elemendid. Osalt seetõttu, et sõnad on primitiivontoloogia kesksed ülesehituselemendid, inimene kategoriseerib maailma suurel määral sõnade abil. Kusjuures maailm võib olla olemas ka ainult tänu keelele, ainult selle tõttu, et keeles on olemas vastav sõna (nt "haldjas"), mille vormi ja tähenduse kombinatsioon selle mõiste loob. Vt nt "ükssarvikute" kohta Fred Karlssoni "Üldkeeleteadusest" pt 1.4.3. Sõna II Sõna on kaua olnud grammatika traditsiooniline keskne mõiste. Alles 20. sajandi keskpaigast on sõna grammatika keskselt positsioonilt taanduma hakanud. Sõna on nii algne mõiste, et seda on teaduslikult väga raske defineerida. Sageli on öeldud, et sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt (vt ,,Keeleteaduse alused" lk 110) mida selle all mõista ja kui
Kõneakt - (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Koostööpõhimõte ehk kooperatiivsusprintsiip: Anna vestlusesse oma eeldatav panus, selle mis tahes astmel ja eesmärgi suhtes. Implikatuur on Paul Grice'ilt pärinev (lingvistilise) pragmaatika termin, mis tähistab vihjamisi edasi antud infot, mida ütleja otseselt ei väljenda, kuid mille kuulaja siiski vastu võtab Kohustuslik lugeda Fred Karlssoni raamatust "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002): lk 15- 64, 107-147, 292-318 Lk. 15-55 (ja 56-64, kuigi keeleteaduse ajalugu küsitakse eksamil vastavalt loengumaterjalile) Lugege taustaks 1. ja 2. kordamisküsimuse juurde. Lk 107-147 Eelkõige kõik paksus kirjas esitatud terminid: selle peatüki teemad võite õppida ka loengute põhjal, kuid eksamil võidakse küsida ka neid selle osa termineid, mida loengul ei käsitletud. lk 292-318 7
Aeg ei lähe enam mööda, seda kulutatakse Aja ja töö standardiseerimine Täpne töö sünkroniseerimine ja kontrollimine Efektiivsem ja intensiivsem aja kasutamine kui varem Et töölised harjuksid aegade järgi seotud töö korralduse, viidi koolidesse sisse ajaline korraldus Seoses töö- ja vaba aja vahel Töö ja vaba aja seosed klassikalise majandusteooria järgi Valik vaba aja ja tööaja vahel Eeldus: paindlik tööaeg Karlssoni 3 töö- ja vaba aja seoste mudelit Töö vaba aeg Tööd tehakse selleks, et saada vahendeid vaba aja veetmiseks Töö seotud väliste kohustustega (elatise teenimine) Vaba aeg seotud eesmärkide saavutamise ja sisemiste vajaduste rahuldamisega Selge vahe töö aja ja vaba aja vahel Töö vaba aeg Eesmärgid elus on seotud tööga Vaba aeg töö teenistuses Vastutus ja mitterutiinse tööga seotud
tähendus, vaid ka lause sisu ja mõte. 100. Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid Deskriptiivne (kirjeldav): olemasolevate eesrindlike kogemuste levitamine Preskriptiivne (normeeriv): teooria poolt ettekirjutatud mudelile rajatud süstemaatiline arendustöö 101. Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded · Populaarteaduslik Oma Keel · Keel ja Kirjandus · Rakenduslingvistika Ühing -- aastaraamat · Emakeele Seltsi aastaraamat · Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED 102. Tuntumad andmebaasid Tuntumad andmebaasid- Olulisemad allikad on olnud EBBY-93 (1992. aasta andmed), Finegan (1994) ja Ruhlen (1987). 103. Keele ja murde eristamine Keele ja murde eristamine - Loomulikult on täpse arvu kindlaksmääramine võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni ja kui selline olekski olemas, ei suudaks keegi seda järjekindlalt rakendada. Põhiküsimus on, kust läheb keele ja murde piir
Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti
Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti
Kvalitatiivne meetod keskendub omadustele. 95. Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid Sünkroonilise uurimise all mõeldakse tavaliselt uurimise ajal kasutuses olevate keelevariantide analüüsimist. Diakrooniline variant kirjeldab keelemuutusi arvestades erinevaid ajalisi etappe. 96. Eksperimentaalsed meetodid Nt eksperimentaalne psühholingvistika, katsed. 97. Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfanalüsaator glossib tekstis olevaid sõnu. Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" LK 292-318 MAAILMA KEELED (parimate iseseisvate tööde autorid ei pea vastama) 98. Keele ja murde eristamine -Arusaadavuse kriteerium -Poliitilised põhjused -Kultuuri ja identiteedi põhjused 99. Rekonstruktsioonid Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine. 100. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti
annaabi.ee 
