Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti teine naine) Tambet(Hiie isa) Külavanem J ohannes Mall(Hiie ema) Teised Hiie(Leemeti naine) külaelanikud(mungad,raudmehe Ülgas(Hiietark) d) Peategelaste iseloomustused Leemet Üsna julge, osav, kuna oskas hästi ussisõnu. Hulkuja, uudishimulik, nutikas, abivalmis, sõbralik. Hiie Arg, üles kasvanud vanemate karmi käe all, sõnakuulekas, kohusetundlik, kaasaminev Magdaleena Hea välimusega, jutukas, eriliste nõudmistega, sõbralik, seltskondlik. Raamat räägib... Inimeste ja loomade metsaelust Inimeste kolimisest metsast külla Ussisõnade õppimisest ja kasutamisest Hiie ja Leemeti suhetest Magdaleena ja Leemeti suhetest Külaelu ja metsaelu erinevustest
oma territooriumi kaitsta teiste eest. Ühel päeval kuulis kass õrna näugumist kase otsast. See oli punakas-pruuni värvi kass Punapea. Punapea tuli kase otsast alla ja koos Teofrastusega läksid jõe äärde jalutama. Punapea tonksas Teofrastus õrnalt ninaga ja neist said sõbrad. Päike paistis ning kevad oli kätte jõudnud. UUED SÕNAD: Katsumus – raskus, vaev, häda Uudistama - uudishimulikult vaatama või küsima Territoorium – maa-ala, piirkond Hulkuv – rändav, kola (hulkuja on see, kes kolab ringi, tal pole kodu) Tonksama – müksama, kergelt lööma Varjualune – katusealune, vari Kiosk – müügipunkt, kus harilikult müüakse ajalehti/ajakirju Kõuts – isane kass Suunduma - (millegi poole) liikuma
suitsetama hakkama kuni järgmise vaheljäämiseni,jne. karistusest karistuseni. Minu arust peaks lapsel olema enda õigus valikuid teha,alates sellest mihukseid riideid ta tahab kanda kuni selleni kuidas ta tahab käituda ja olla,aga poegi,tütreid tuleks lihtsalt suunata ja nõu anda kui asi hakkab käest ära minema.Mõnikord aga vanemad lasevad kasvatuse kontrollialt välja ja noorukist võib saada lihtsalt tänavatel hulkuja,kes päevad läbi istub noorte keskustes õppimatta ja ei viitsi trennis käia ega isegi enda endiste parimate semudega lihtsalt jalgpalli mängima käia,kuna talle meeeldib rohekma suitsedata ja kuskil koridori nurgas koos oma uute,huvitavamate sõpradega õlut juua ja mõelda kui lahe ta on.Kuid on ka neid kellele antakse vabad käed ja nad ei kasuta seda lullilõõmiseks ära ja õpivad ikka edukalt ja suhtlevad ikka
Jonnija kohta öeldakse jonnjaagup. Kuri naine on nõiaella. Mitmeid nimetusi on saanud virisev laps: jõmmajüri, piripilliliisu möiramari, vääksvillem. Rohkesti nimetusi on lobiseja kohta, näiteks turukadri, ladrakai, lorileenu, pläraläraleenu, pudruandres, jutujaak. Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan. Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega
31. PEATÜKK Koit oli pühapäeva hommikul vaevalt kumama hakanud, kui Huck ronis mäeveeru mööda üles ja koputas tasakesi vana ueilslase uksele. Majaelanikud magasid, kuid öise äreva sündmuse tõttu oli nende uni ülierk. Läbi akna kostis hüüd: «Kes seal on?» Hucki hirmunud hääl vastas tasa: «Palun, laske mind sisse! See on ainult Huck Finn!» «See nimi avab siin ukse päeva-ajal ja öösel. Tule sisse, poiss, ja tere tulemast!» Need olid võõrad sõnad hulkuja poisi kõrvadele, ja kõige meeldivamad, mis ta iial oli kuulnud. Ta ei mäletanud, et talle oleks kunagi öeldud kahte viimast sõna. Uks avati kiiresti ja ta astus sisse. Talle pakuti istet, kuna vanamees ja tema kaks pikka poega kähku riietusid. «Nüüd, mu poiss, ma loodan, et oled tublisti näljane, sest hommikusöök on valmis, niipea kui päike tõuseb, ja veel särtsuvalt tuline -- võid selles kindel olla. Me poistega lootsime, et sa öösel tagasi tuled ja siia jääd.» 173 «Mu
annaabi.ee 
