väga hästi ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi. Väga tähtis oli ka maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riik. Suured maadeavastused said võimalikuks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärgi karavelli(kolmenurkne nn ’’ladina puri’’ võimaldas sõita igasuguse tuulega, karavelliga tuli toime ka väike meeskond ja seal oli piisavalt suur trümm) leiutamine. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ookeanil suhteliselt turvaliselt sõita. Maadeavastuste esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega. Juba keskaja lõpul olid portugallased hõivanud Maroko rannikualad Aafrikas ja vahetanud seal kaupu araablastega
Kaks poega Diego ja Fernando Itaalia maadeavastaja ja kaupmees Suri 1506 Valladolidis Kolumbus Vürtsid, siidid ja kalliskivid araablaste ja türklaste kontrolli all Oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu Aasiasse Lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune Ei teatud, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika Esimene avastusretk 3.08.1492. suundus Kolumbus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Ninaga teele 12. 10 jõudsid Guanahani saareni Bahama saarestikus 28.10 jõudsid Kuuba saarele 5.12 Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi 4.03 jõudsid nad Portugali ning varsti tagasi Hispaaniasse tuues kaasa imelikke toiduaineid ja loomi Uudised uutest maadeavastustest levisid kiirelt üle Euroopa Teine avastusretk 24.09
kujutati ette aga väga rikastena. Lisaks võib veel välja tuua vajaduse idamaiste vürtside järele, müüdid pururikastest riikidest ja ristiusu levitamise. See ajaperiood oli maadeavastusteks väga soodne. Kujunesid selleks uued eeldused. Näiteks ehitasid portugallased H. Meresõitja kavandite järgi karavelli, millel oli kolmnurkne nn "ladina puri". See võimaldas sõita igasuguse tuulega, nende hulgas ka vastutuulega. Karavelliga tuli toime väiksem meeskond ja sellel oli piisavalt suur trümm, mis võimaldas väham asju ja rohkem toidumoona kaasa võtta, mis omakorda võimaldas pikemaid reise. Kompassi täiustumine ja astrolaabi (tähekõrgusmõõtja) leiutamine olid eelduseks paremale navigatsioonile ja eelmiste põlvkondade kogemused andsid samuti indu juurde. Lisaks leidus Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi ja Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema
pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. "Ta liigub siiski" Hendrique Meresõitja tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas.
o Galilei (1564-1642) · Avastas Jupiteri kaaslased, selle põhjal järeldas, et Maa pöörleb ümber oma telje ning ühtlasi tiirleb ümber Päikese. · ,,Ta liigub siiski" => pagendati, kuid võis jätkata oma uurimistööd. o Henrique (1394-1460) · Tema eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse => jõudsid Bojadori neemeni. o Kolumbus (1451-1506) · 1492 suundus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele => 12. oktoober jõuti Guanahani saareni Bahama saarestikus. · Jõudis ameerika mandrialale. · Kolumbuse Ameerika avastamist peetakse keskaja lõpuks. o Gama · Jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki aafrika idarannikut jõudes 1498 araablaste lootsi abiga indiasse. · Tagasi kodumaale jõudis vürtsidest pungil laevadega. o Diaz
Et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu, oli oluline leida meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kolumbus lähtus teadmisest, et maakera on ümmargune ning selle kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta mitte ainult ida suunas, vaid ka lääne suunas liikudes. Ei teatud aga seda, et Euroopa ja Aasia vahele jääb veel üks manner Ameerika. Esimene avastusretk 3. augusti õhtul 1942. suundus Kolumbus Andaluusiast mereteele kolme karavelliga Santa Maria, Santa Clara ehk Nina ja Pinta. 12. oktoobril jõudsid nad Guanahani saareni Bahama saarestikus. Kolumbus pani saarele nimeks San Salvador. 28. oktoobril jõudsid nad Kuuba saarele ning 5. detsembril Haiti saare lähistel jooksis Santa Maria karile. 4. märtsil 1493 jõudsid nad Portugali ning varsti ka tagasi Hispaaniasse. Uudised uute maade avastamisest levisid kiirelt üle Euroopa. Teine avastusretk 24
suure kaubalinna rivaalitsemine(Genova ja Veneetsia).Seni kontrollis neid sidekanaleid Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega. Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn. "ladina puri" võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) o karavelliga tuli toime ka väike meeskond o piisavalt suur trümm Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega. Hispaania ja Portugali meremehed olid aga tänu araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafiaga ja matemaatikaga ja hakkasid ka ehitama uusi kaugsõidu laevu karavelle. Portugallaste esimesed retked : · 1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta. · 1420. aastate keskel jõuti Maderia saarele. · 1430
purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Sellega oli tee India ookeanini avatud. Aga kokkuvõttes kui tagasi tulla oli eesmärk ikkagi rikastuda ja tuua riiki uusi idamaiseid kaupu, mille eest sai küsida kõrget hinda. Nii olidki paljud meresõitjad ka suured kaupmehed. 2. Kolumbuse merereis Christoph Kolumbus oli juudi päritolu Itaalia meresõitja. 3.augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga (Santa Maria, Pinta ja Nina) pikale mereteele. Kolumbuse eesmärk oli Indiasse jõuda lääne poolt. Sama aasta 12.oktoobril märgati kuuvalguses esimest korda maad. Kuigi Kolumbus üritas eest kõrge kultuuri, vilka kaubanduse ja idamaiste rikkustega maa kohtuti aga hoopis pärismaalastega, kelle Kolumbus ristis indiaanlasteks, kuna Kolumbus siiski uskus et ta oli välja jõudnud Indiasse. 3. Maadeavastuste mõju Euroopale ja majandusele
11) Palgatööliste klass- proletariaat 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis- jakobiinid 20. Õige või vale. Paranda väärad väited 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. + 2.Dante „Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Michelangelo maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. + 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. + 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. + 9. Venemaa keisrinna Katariina II oli kirjavahetuses prantsuse valgustaja Voltairega. + 10
10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass - proletariaatne 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis - jakobiinid 1.Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze, kus valitses Medicite pankurisuguvõsa. o 2.Dante„Jumalik komöödia“ andis ülevaate paradiisist, põrgust ja puhastustulest. 3. Leonardo da Vinci maalis Sixtuse kabeli laemaale aastaid. o 4. 3. augustil 1492.a suundus Kolumbus kolme karavelliga India poole teele. 5. Louis XIV majandusminister Colbert koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. 6. Inglismaa ja Šotimaa ühinemise järel hakati riiki nimetama Ühendatud kuningriigiks. o 7. Valgustuse juhtmõtteks oli usk inimese mõistusesse, kui maailma tunnetamise peamisse allikasse. 8. Prantsuse valgustajad Alembert ja Diderot avaldasid 35- köitelise entsüklopeedia. 9
b) Bartolomeu Diaz: · Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. 3. Ameerika avastamine ja nimesaamine a) Christoph Kolumbus: · Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. · Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. · Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. · 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. · Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). · Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. b) 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule.
Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud.Maadeavastuse esimene etapp oli seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega.Portugali printsi Henrique Meresõitja eestvõttel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse.Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz purjetas esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu,mida hakati nim. Hea lootuse neemeks.Lõpuks taheti jõuda Indiasse.Kolumbus asus 1492 aastal kolme karavelliga pikale mereteele.Jõuti välja Ameerikasse.Meretee Indiasse avastas hoopis Vasco de Gama. Esimest ümbermaailmareisi juhtis Magalhaes.Ta oli esimene eurooplane,kes jõudis vürtsisaareni aga kodumaale tagasi meresõitja ise enam ei jõudnud.Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi.Maadeavastuste käigus õppisid inimesed tundma erinevaid taimi ja loomi.Ameerikast toodi Euroopasse kartul,tomat,mais ja tubakas.Varauusajal muutus oluliselt majanduskorraldus,
otsides mereteed idamaadesse ja rajades rannikule tugipunkte. 1471 aastal esmakordselt üle ekvaatori jõudnud portugali meresõitjad jõudsid 1488 Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neemeni) Bartolomeu Diaz`i juhtimisel. Ennetamaks Portugali meresõitjaid, proovis Itaalias pärinev Christoph Kolumbus (eluaastad 1451 – 1506) Hispaania lipu all sõites leida Indiat ümber maakera läände sõites. 3.augustil 1492 kolme karavelliga (Santa Maria, Niña, Pinta) teele asunud Kolumbus jõudis 12.oktoobril Bahama saarestiku Guanahani saarele, esialgu uskudes, et ta on jõudnudki Indiasse. Leidmata eest kõrgetasemelist ja rikast tsivilisatsiooni, tegi Kolumbes veel kolm mereretke ning jõudis lõpuks ka Ameerika mandrini. Selle, et tegu ei ole mitte Aasiaga, vaid uue senitundmatu mandriga, tegi kindlaks Hispaania lipu all sõitnud itaalia päritolu kartograaf ja maadeavastaja Amerigo Vespucci.
lõunatipu, mille nimeks sai Hea Lootuse neem. Tee India ookenanini oli avatud. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja da Gama, ta jätkas teekond Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 1498.a India edelarabbikule. Uus meretee oli avastatud. Hispaania kuningakoda asus toetama Kolumbuse ideed ürtada jõuda Indiasse lääne poolt. 1492.a alustati reisi kolme karavelliga. 12.10 märgati esimest korda maad, ekspeditsioon oli jõudnud Bahama saarestikku. Usuti, et olidi jõudnud Indiasse. Loodeti leida idamaiseid rikkusi, vilka kaubanuse ja kõrge kuluuriga maad, kuid leiti hoopis algsel arengutasemel pärismaalastega maa. Hiljem sooritas ta veel 3 merereisi ja jõudis mandrialale. Amerigo Verbucci (Itaalia geograaf) sooritas samuti reisi Ameerikasse, tema järgi on saanud see ka nime. Kuna tema sai aru, et tegemis on teise
Peale selle said eurooplased endale tomati, paprika, tubaka, kalkuni, maisi, kartuli ja palju muud. Kolumbus tegi Ameerikasse neli reisi, millest kolm esimest olid edukad, ning sellega saavutas ta endale suure tunnustuse. Esimene reis: 11.oktoober 1492. aasta. Kuskil Bahama saarte (loomulikult siis neid saari veel nii ei nimetatud ja Euroopas üldse ei tuntud) läheduses oli kolm väikest purjelaeva. Laevad olid lahkunud veidi enam kui kaks kuud tagasi (lahkuti 3. augustil 1492 kolme karavelliga: Santa María, Pinta, Niña) Kastiilia ja Aragoni Ühendatud Kuningriigist. Meresõit Kanaari saarteni oli kestnud kuus päeva. 6. septembril oli uuesti teele asutud. Kiired purjekad tegid 60 league'i¹, seega 150 miili päevas, ja kui kümne päeva pärast ilmus merepinnale hulk rohututte ja rohi paistis värskena, siis arvasid meremehed, et varsti on maa. (Varsavski 1982:9). 19 Paraku maad ei olnud. Ja kust see võiski saada Sargasso merre
vaja leida uusi ühendusteid. Lähtuti Ptolemaiose arvutustest, et maakera ümbermõõt on 28000 km. Bartolomeu Diaz-Portuali meresõitja, kes purejtas aastatel 1487-1488 esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati nüüd Hea Lootuse neemeks. Portugaallaste edestamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama ideed üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites, selle pakkus välja juudi päritolu Christoph Kolumbus. 3. augustil 1492 suundus Kolumbus kolme karavelliga(Santa Maria, Pinta ja Nina) Andaluusiast pikale mereteele. Lühike peatus tehti Kanaari saartel ja sealt edasi kulges teekond tundmatusse. 12. oktoobri ööl märgati kuuvalguses esimest korda maad. 12. oktoobrit tähistatakse tänini Ameerika avastamise päevana, ehkki toonased meresõitjad uskusid, et nad olid jõudnud Indiasse. Meretee Indiasse avastas eurooplastele hoopiski Portugali meresõitja Vasco da Gama, kes jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt piki Aafrika idarannikut ja jõudis 20
Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule.
Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela "Uus Veneetsia"). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati
Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) Bartolomeu Diaz: Meretee leidmiseks Indiasse jõudis Aafrika lõunatipuni 1487-88, mis nim. Hea Lootuse neemeks. Ameerika avastamine ja nimesaamine Christoph Kolumbus: Levis ettekujutus maailma kerakujulisusest. Portugallaste edastamiseks asus Hispaania kuningakoda toetama Kolumbuse ideid jõuda Indiasse lääne poole purjetades. Juudi päritolu itaalia meresõitja Kolumbus asus teele 3 karavelliga – Nina, Pinta, Santa Maria 3.aug.1492. 12. okt. jõuti San Salvadorile (Bahama saarestikus), avastati Kuuba ja Haiti. Kolumbus tegi veel 3 reisi, avastades saari ja jõudis Ameerika mandrile (Venezuela – “Uus Veneetsia”). Hispaania valitsus pettus, kuna Kolumbuse reisid ei tootnud piisavalt rikkusi, ta suri unustatuna ja vaesuses. 15/16 saj vahetusel uurimusretked Brasiilia rannikule. Itaalia maadeuurija Amerigo Vespucci veendus, et tegu on Uue Maailmaga, mida peagi hakati
annaabi.ee 
