Knud Lavard on Tallinna käsitööliste ühenduse, Kanuti Gildi kaitsepühak Ikonograafiline embleem on mõõk või pistoda Kujutavas kunstis kujutatakse teda kuningana, sageli paljasjalgsena, mõnikord koos püha Carlo Borromeoga Knud Lavardi lugu Elas u. aastatel 1090 1131 Knud Lavard oli Taani prints ja hiljem Lõuna-Jüütimaa krahv Ta oli abielus Taani printsessi Ingeborgiga Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati Kanoniseeriti 1170. aastal Knud IV Knud IV pühakupäev on 19. jaanuaril, eesti rahvakalendris nuudipäeval Ta on Taanimaa kaitsepühak, Tallinnas ka käsitööliste patroon Knud IV ikonograafiline embleem on sama, mis Knud Lavardilgi ning kujutamine kujutavas kunstis samuti Knud IV lugu Elas u. aastatel 1043-1086 Taani kuningas aastast 1080 kuni aastani 1086 Oli abielus Flandersi krahvi tütre Adelaga, kellega tal oli poeg Mõrvati 10
Püha Paisios Püha Paisios sünninimega Arsenios Eznepidis (1924 ) oli tuntud Kreeka Ida-õigeusu askeet Athose mäelt. Ta oli hinnatud tema vaimse juhatuse ja askeetliku elustiili poolest. Paljud inimesed kogu maailmast austasid väga Paisiost, nende hulgas eriti Kreeka ja Venemaa. Auväärne Paisios kanoniseeriti ehk kuulutati pühakuks 13.jaanuaril 2015. Kreeka kodusõja ajal töötas Arsenios raadios, aga peale sõda otsustas ta külastada Athose mäge, kus külastada isa Kyrili. Olles olnud paar aastat munkluses algaja, tonsuuriti Arsenios 27.märtsil aastal 1954. Tonsuuriga kaasnes uus nimi isa Averkios. Aastal 1958 paluti Averkiosel minna elama oma kodu küla lähedale ja võidelda protestantide vastu. Naasedes Athose mäele aastal 1964 otsustas Paisios elada eraklikult
tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest on võimalik vabaneda, kuna kannatusel on põhjus. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Buddha jutlused ning munga ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel , mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli, viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk ja PõhjaIndia suured kloosterülikoolid
koondada ühtse kiriku abil kristlik maailm üheks suureks ristisõjaks islami vastu). Caterina veenmisel jõudiski paavst Rooma (selle sündmusega lõpeb raamat ,,Mõrsjalink") Oma elu lõpuaastatel elas Caterina Roomas, osaledes kiriku reorganiseerimisel ning ühtsuse saavutamisel. Tema füüsiline energia ammendus ning ta suri 33 aasta vanuselt, ümbritsetuna vähestest, kuid ustavates järgijatest. Caterina kanoniseeriti a.1461, a.1939 kuulutati ta Itaalia kaitsepühakuks. Caterina järglasi nimetatakse ,,caterinati". 2. Mõne lausega sisust Raamatu peategelane Katarina Benincasa näeb juba lapsena nägemuse ning pühendab ennast täielikult Jumala teenimisele. Varsti astub ta Bominicani kolmandasse ordusse, st et ta saab elada kodus. Temast saab nö Jumala pruut, Jumal annab talle üle ,,mõrsjaliniku". Varsti pühendub ta halastustegevusele ning saab tuntuks ning talle tekib palju järgijaid
Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1
Neist kõrgema astme ringidest kujunesid peagi moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid-medresed.Traditsiooniliseks õppeaineteks olid loogika,araabia kirjandus,islami õigus,islami pärimused,koraani kommentaarid ja teoloogia. Õpetus ei olnud igalpool ühesugune.Islmai õiguse tõlgendamisel kujunes välja neli suuremat ja mitu väiksemat koolkonda,osa juriste ei liitunud ühegi koolkonnaga.9.saj kanoniseeriti paljudest pärimuste kogumikest kuus,mis moodustasid sunna tuumiku. · Siiitidel oli oma pärimuste kogu. Ka koraani komneteerid teadlased erinevalt.Medrese autoriteet sõltus tema õetlaste tuntusest. Tavaliselt sõideti 1000 km kaugustele,et saada mõne kuulsa teadlase õpilaseks. Tundtumad asusid nt Belgias,Kairos.10.saj muutusid nad iseseisvaks õppeasutusteks. Kursus kestis 4-6.aastat. Õpejõud said palka,õpilased stipendiumit. Seal oli ka ühiselamu ja raamatukogu
Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja kloostrireeglid; (Suutra-pitaka) Buddha õpetuskõned; (Abhidharma-pitaka) filosoofilised traktaadid (suutrad). Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt teisi pühi raamatuid Kandzur. Kommentaare kirjutatakse tänapäevani. · Tipitaka · Mahajaana suutrad · Vadzrajaana tantrad · Dhammapada · Bodhitsarjavatara Õpetuse alused Neli õilsat tõde: 1
Kristluse levikule ja põhjendamisele panid koos Jeesusega aluse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Budism on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil e. Kr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat. Konfutsianismi tuumaks on sügava inimlikkuse tunnetamine, mis tähendab toimimist, arvestades inimsuhete tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles oma vanemate vastu kuulekustja kohusetundlikkust
õilsatest ja suhtuvat halvustavalt lihtinimestesse. Konfutsiuse järgijadki ei olnud ühel meelel ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja muistse, kuid konfutsianismi vaimus toimetatud ja kommenteeritud raamatuga (,,Muutuste raamat", ,,Kirjade raamat", ,,Laulude raamat" ja ,,Kevaded-sügised") koondati ,,Viisraamatusse", mille laiendatud variandiks on ,,Kolmteistraamat"
juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 5. KAANONI KUJUNEMINE 367. a ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. a), Hipporegiuse (393 .a) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. a koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545--1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1-2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve. 6. KUIDAS KUJUNES VÄLJA PIIBLI TEKST? Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul.
Filosoofiat peeti teoloogia abiteaduseks, mis loogika abil pidi kokku sobitama erinevaid vaateid ja piiblitõdesid. Aquino Thomas (1225-1274) oli keskaja üks silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Ta rakendas oma õpetuse väljatöötamisel vanaaja filosoofi Aristotelese töid. Thomase arvates ei saa üksnes mõistlikul teel tõestada Kolmainsust, liha ülestõusmist või Kristuse ihulist ligiolemist altarisakramendis. Nende mõistmiseks on vaja jumala armu ja usku jumalasse. Aquino Thomas kanoniseeriti pühakuks, kuna ta arendas välja katoliku õpetuse. 11. Trükikunsti leiutamine, selle tähtsus. Hariduse arenemise juures oli väga oluline trükikunsti leiutamine Johann Gutenbergi poolt 1445 või 1446. Esimene trükitud raamat Euroopas oli 1456.aastal ilmunud Piibel. Trükikunsti leiutamise tähtsus: · valitseja teadaannete avaldamine muutus kergemaks · raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed · raamatut ei olnud enam nii kättesaadamatud (1599. a
Thomas seevastu ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Usutõdesid ei vaidlustatud, mõistus pidi neist tegema oma järeldused, kasutades Aristotelese loogikat. Siisiki leidus mõni selline arusaam (nn ilmalik tõde), mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid võis avaneda ainuüksi ilmutuse teel. Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse tõttu kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Tema kuulsaimad teosed on "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). KETSERLUS By Oll©®TM 2004 Ketserlus on liikumine, mille liikmete usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusuga ning neid on läbi aegade jälitatud. Ehkki ketserid
Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismisuurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli; viies suurkogu toimus 1871. aasta novembris ja kuues suurkogu 1954. aasta mais. 2. sajandi lõpul või 1. sajandil e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles Tripitaka ehk "Kolmikkorv". (Paali 'ti - kolm, 'Piaka' - korv).
Aasias (Kambodzas, Laoses, Birmas, Tais jne.). Vähemal määral praktiseeritakse ka näiteks Hiinas, Vietnamis, Bangladeshis, Filipiinidel, Malaisias, Nepalis ja Indoneesia. · Tiibeti budism (varasem nimetus lamaism) on budismi erikuju, mis pärineb Tiibetist. · Zen-budism ehk zen on üks mahajaana-budismi harusid. Olulisim meditatsioon. Peamine pühade tekstide kogu Tripitaka kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna- Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Sümboleid: · Stuupa - (kupliga) kaetud koda milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab
Tegutses Pariisis ülikoolis õppejõuna Tuntuimad teosed on "Summa Theologiae" (teoloogia summa ) ja "Summa contra gentiles(summa paganate vastu) summa on teadusliku töö vorm põhiliselt käsitleb oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda ta ei näinud usu ja mõistuse vahel mingit vastuolu. Usutõdesid ei vaidlustatud mõistus pidid tegema oma järeldused kasutades Aristotelese loogikat. Katoliku õpetuse arendamisse antud pannuse eest kanoniseeriti ta 1323 aastal pühakuks 1252a läks ta Pariisi magistrikraadi omandama 1272.a astus uue studium generale Napolis 1274.a akguses saatis paavst ta Teisele Lyoni kirikukogule. Teel jäi tõsiselt haigeks. Ta suri Fossanova kloostris Sonnino lähedal 7.märtsil 1274 Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu tüse ja tõmmu suure peaga ja poolkiilakas. Tema käitumine oli peen, lahke ja armastusväärne. Ülevaade loomingust: Ta ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga
Selle tõttu äkki ka sina-vorm. Lisaks veel see, et sina-vorm liigub mingid hierarhiad. Sina-hoiak tuuakse välja juba pealkirjas ja seda süvendatakse läbi teksti. 1986. aastal, kui novell ilmus, tekitas ta just selle familiaarsuse poolest skandaali. Undusk ise vastas kriitikutele, et kunstis ei pea olema sama moraalikoodeks, mis tegelikkuses. Kui novellist ilmneb, et teised kirjanikud suhtuvad Tuglasesse kui võrdväärsesse, siis nõukogudeajal tehti temast monument, ta kanoniseeriti. Stiil, milles antud novell kirjutatud on, ennetas talle järgnenud nüüdiskirjanduse jooni (eelkõige võitlust traditsiooniga). 7. Mati Undi postmodernistlik proosa. Otsi oma konspekt üles, vb sul on see Tema hilis-, postmodernistlik proosa aastatest 19901996. ,,Öös on asju" (1990) romaan üksnes tinglikult. Unt lõhub siin kõiki traditsioonilise romaani tunnuseid. Eitab täielikult traditsioonilist romaani. See raamat räägib elektrist. Kogu see
vahekorda Enne teda ei peetud usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks. Thomas ei näinud usu ja mõistuse vahel vastuolu usutõdedest arusaamiseni pidi viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Oli mõni keskne arusaam, nn ilmutuslik tõde, mis ei kuulunud mõistusega seletamisele, vaid avanes vaid ilmutuse teel. Nt. Kolmainsuses olemus. Katoliku õpetuse arendamisse antud suure panuse eest kanoniseeriti Aquino Thomas 1323. aastal pühakuks. Aquino Thomase üks pärimus kõneleb, et kui Thomas juhtus looduses kõndima, jätsid põllul töötavad inimesed oma toimetused sinnapaika ja tõttasid imetlema tema suurepärast kuju ning kauned näojooni. Ilu peeti keskajal pühaduse tunnuseks nagu tarkust ja vagadustki. Tegelikult oli Aquino Thomas tüse ja kehva tervisega mees. KETSERLUS
(Gibril). Ilmutused olid ainujumalast (Allah).Pole teist jumalat peale Allahi. Muhammad oli ühe ja ainsa jumala prohvet. Koraan oli ühe ja ainsa jumala sõna. Kolmas, mida kuulutas: surnud äratatakse üles viimsel kohupäeval ja kõigi üle mõistetakse kohut selle põhjal, kuidas nad selles maailmas on käitunud.Neljandana: vagad lähevad paradiisi ja kurjad põrgusse. Hoiataja ehk nadir. Medina periood (622-632) Muhammad oli sunnitud põgenema. See periood lõppeb Muhammadi surmaga. Koraan kanoniseeriti 651-56. Koosneb 3 liiki tekstidest: 1. Võime seda mõista, kui tunneme araabia keelt tänu sellele tekkis keelteadus(retoorika, leksikoloogia jne) 2. Kui tunneme konteksti tekkis eraldi teadus haditide kogumine(sündmus, mis on seatud M'iga), lisaks tekkisid teoloogia, õigusteadus. 3. Mõistame teatud hingeseisundis, millest tekkis müstika (sufism) 5 tugisammast: Sunna traditsioonide(haditite) kogum, kuidas käituda teatud olukorras sunniitlus
teosed "Summa Theologiae" ("Teoloogia summa") ja "Summa contra gentiles" ("Summa paganate vastu"). Summa on keskaegne teadusliku töö zanr, seal on poolt- ja vastuargumendid. Käsitleb kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda, enne teda ei pidanud teoloogid usutõdedest inimmõistusega arusaamist võimalikuks, Thomase arust pidi mõistus tegema usutõdedest omad järeldused, oli siiski mõni asi, millest ei saanud aru, avanes ilmutuse teel, nt. Kolmainsuse olemus; ta kanoniseeriti pühakuks Ketserlus ketserid olid inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühinenud katoliku kiriku õpetusega, nende karistamine muutus oluliseks 12.-13.saj., kui tekkis mitu uut ketserlikku liikumist Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle, et neid ümber veenda ja vajadusel karistada; inkvisitsioonikohus, kohtunikud inkvisiitorid käisid linnades jutlustamas, kutsusid üles patte tunnistama,
ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitsi juhitud Novgorodi vabariigi ja Suzdali vürstiriigi sõjasalkade vahel. Novgorodlased võitsid.) Aleksander Nevski e Aleksander Jaroslavits (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (12361240, 12411252, 12571263) ja Kiievi suurvürst (12491263). Aleksander Nevski on Vm rahvuskangelane ja õigeusu pühak (Neeva vaga õigeusuline vürst Aleksander). 1547. a kanoniseeriti ta pühakuks Vene Õigeusu Kiriku poolt. Mongoli-tatari, sest esmajoones tulid mongolid ja teised turgi rahvad kkuid lääne-Eur allikates tatarlased. Eurasianism- ideoloogiline vool, 1920test Vene emigratsiooni edasiarendus slavofiilsusest. Eurasianistide meelest Vm aj Euraasia ajaloost. Pooldavad liitu idapoolsusega, Keskne autor Grumiljov. Enne mongolite tulekut tapeti ära mongolite saadikud. Pärast sõjakäiku kujunesid välja uued vastastikused kasusuhted
humana) väljenduvad riiklikus korras. kirjeldavatest mõistetest. · See peab olema rajatud loodusõigusele ja teenima · Kas liigid ja klassid eksisteerivad tegelikult või üldist heaolu. üksnes meie mõtetes? · Thomas Aquino mõju · Kui nad tõeliselt eksisteerivad on nad kehalised või · 1323 a. kanoniseeriti Thomas pühakuna. kehatud? · 1917/1918 Codex Iuris Canonici ütleb: Filosoofiat · Kas nad on meelelistest asjadest lahutatud või ja teoloogiat tuleb katoliiklikes õppeasutustes asuvad neis? · Universaalide küsimus 10
Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli. 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Astahasrik-prajñpramit-stra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv". Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim
annaabi.ee 
