Grand Canyon · Kanjonid on järskude seintega sügavad orud, mis on erodeerunud tuule või vooluvete tegevuse mõjul. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel settekivimitest platoodel vooluveed üldistavalt võib märkida, et kanjonite ja paljude teiste punaste huvitavate kivimivormide tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks vooluvee poolt suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimitest. Maailma suurim kanjon Suur Kanjon, Colorado Kanjon, Grand Canyon - võtab enda alla 446 km pikkuse territooriumi, on maksimaalselt 29 kilomeetrit lai ja 1,6 km. sügav
SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik keel on slovaki keel
20km). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliiv. Marsil on nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid põhiliselt puuduvad. Vett leidub ainult jää või auruna. Punakas värvus, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Olympus Mons Kõrgeim mägi meie päikesesüsteemis. 28 km üle Marsi keskmise marsipinna. Vulkaani kraatri läbimõõt on 65 km. Valles Marineris Üks suurimaid kanjoneid meie päikesesüsteemis. 7 km sügav. 4000 km pikk. 200 km lai. Phobos ja Deimos Marsil on kaks kuud Phobos ja Deimos. Ebaühtlase pinnaga ja korrapäratu kujuga. Väikesed Phobose keskmine läbimõõt on 22km ja Deimose 13km. Phobos Deimos Marss Tiirlemisperiood 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. Marss
kõrgust kaljut, saab külastada näitusehalli, kinosaale, osta suveniire. Õhtul suundume tagasi suurele maale, Alta suunas. Öömaja puhkemajakestes, kus oleme kaks ööd järjest. Öömajale võime saabuda kesköö paiku, kuid meid see ei häiri, väljas on kogu aeg polaarpäev.4.päev Päeva alustame Altas, kus imetleme mitmetuhande aasta vanuseid kaljujoonistusi, mis kuuluvad UNESCO kaitse alla. Alta lähistel külastame ka ümbruskonna teisi vaatamisväärsusi, fantastilisi fjorde ja kanjoneid. Öömaja puhkemajakestes.5.päev Suundume kodu poole Lapimaa pealinna Rovaniemi suunas. Lõuna paiku külastame polaarjoonel olevat jõuluvana kodu - Pajaküla. Soovijatel võimalus külastada Jõuluvana postkontorit, saada vastav tunnistus polaarjoone ületamise kohta ja võimalus tutvuda Arktika Muuseumis Lapimaa kultuuri ja elu-oluga . Öömaja puhkemajakestes (3 - 4 kohalised majakesed dusi ja tualeti ning kööginurgaga). 6.päev Soovijatel
polnud mitte ühtegi suuremat probleemi mainitud, ainus asi, mis oli välja toodud, oli kuumuse ja niiskusega harjumine. Õpitud teemadest tundsin ära vahemerelise kliima (raamatus oli mainitud kuumi ja kuivi suveperioode ja niiskemaid, pehmeid talvi). Kaardilt vaadates sain aru, et osa Kreekast asub siiski ka parasvöötmes. Kreeka on väga mägine maa ja raamatus oli mainitud palju erinevaid kanjoneid ja muid pinnavorme, näiteks riigi kõrgeimat mäge Olümpost ja Pindose mäestikku. Mulla ja selle viljakuse kirjeldus oli samuti olemas, mille järgi sain aru, et Kreekas on ülekaalus väheviljakad punamullad. Põlluharimine on võimalik rannikualadel ja jõgede ümbruses, kus leidub ka savi- ja liivsavimulda, sellepärast on need piirkonnad rohkem asustatud kui teised. Mind üllatas raamatut lugedes see, et Kreeklased vaatavad purjutamist halva pilguga. Kuigi
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level
Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata. Slovakkia fauna on
ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus. Erosioon Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake. Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal. Koopad uuristab vesi
erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku. Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg. Erosioon... Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid. Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake. Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal. Koopad uuristab vesi
Tähtis majandusharu on turism (aastas üle 7 miljoni külastaja). Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused: Cheyenne Frontier Days ja Grand Teton Music Festival .Huviväärsused: Üle 40 muuseumi, tähtsamad on Cheyenne'is asuvad Wyoming State Art Gallery ja Wyoming State Museum. Yellowstone'i rahvuspark 2 Pindala: 9000 km 1871. Aastal sai Yellowstone'ist maailma esimene rahvuspark. Yellowstone'is leidub kanjoneid, järvi, kuulsaid geisreid, kuumaveeallikaid ja ka keevaid mudatiike. Loodusharulduste varud on lõputud: mustast klaasist mägi Obsidian Cliff, Fountain Paint Poti keevad mudatiigid, suhkrut meenutavad klatsiiditerrassid, Yellowstone'i suur kanjon (Grand Ganyon), mille põhjas voolab arvukaid jugasid. Vulkaanilise tuhaga kaetud Specimen Ridge'i kivistunud puud, Yellowstone'i suurim kuumaveeallikas Grand Prismatic
temperatuuri(480℃) tõttu on üsna ebatõenäoline, et seal mingisugust elu eksisteerib. 1.3 Maa Maa on Päikesesüsteemis 3. planeet sellest ka nimetus: “Kolmas kivi Päikesest”. Hetkel on Maa ainuke planeet, kus inimeste teada eksisteerib elu. Üks ööpäev Maal võtab aega 24h ja ühe ringi ümber Päikese teeb Maa 365 ööpäevaga. Maa on kivine planeet, kus on tahke ja dünaamiline mägismaa ja millel leidub orge, kanjoneid, tasandikke ja palju muud. Maa erineb teistest planeetidest veel sellega, et siin on 70% maapinnast kaetud ookeanitega. Maal on üks kuu, kuid ringid puuduvad. Maa on umbes 4,5 miljardit aastat vana. 4 1.4 Marss Marss on Päikesesüsteemis 4. planeet ja seega ka Maa naaber. Marss on külm kõrbe maa. Nagu ka Maal on Marsil aastaajad ja poolustel jääd kuid Marsi atmosfäär on liiga õhuke, et vedel vesi seisaks kaua pinnasel
külluslikult. Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata.
aastal masinad ja seadmed 25,1%, metallid ja metalltooted 13,5%, transpordivahendid 12,9%, plast- ja kummitooted 11,5% ning keemiatooted 10%. Slovakkia Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Slovakkia ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Slovakkia maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. Slovakkias leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. Seal on rikkalik taimestik ja loomastik. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla, riigis on üle tuhande looduskaitseala, nende üldpind on üle 10 000 ruutkilomeetri. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikidesMadalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud,
1. Loodus Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik. Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike. Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata
seda, sel ei takista aga miski soojuse tagasikiirgumist atmosfri. Krbes ei kasva ka eriti palju taimi, mis suudaksid soojust le endas hoida. Aasta keskmine temperatuur on krbes tavaliselt 20-25?. Krgemad keskmised temperatuurid on 43,5-49?. Vikseimad temperatuurid on kuni -18?. Krbe maastiku kujunavad tuul ja vesi. Kui krbes hakkab vihma sadama, siis ei ole seal taimi, mille juurestik hoiaks pinnast koos, ja tulemuseks on erosioon. See vib tekitada kanjoneid, kohtades, kus vesi voolab kngastest alla. Vesi koguneb ngudesse ja aurustub, jttes enda jrel soola ja mineraale. Nii tekivad soolajrved, mis on paljude krbete jaoks sna tpilised. Tuul kannab liiva edasi ja tekitab liivaluiteid, mis Sahara liivakrbes, Araabia krbes ja teistes liivakrbetes vivad ulatuda 200 meetri krguseni. Maailma krbed Phja krbevndis, piki Vhi prijoont (30? N) asuvad sellised krbed nagu Sahara Phja-Aafrikas, Araabia ja Iraani krbed Lhis-Idas, Gobi
miljardi aasta pärast tõmbab Neptuun ta üle Roche limit'i, mis tähendab, et Triton puruneb ja moodustab tema ümber sarnase purunenud taevakehade osakeste ringi nagu on ümber Saturni.[18] Proteus on Neptuuni kuudest suuruselt teine. Proteuse avastas Voyager 2 aastal 1989. Nime sai ta 1991. aastal kreeka mütoloogiast pärit kuju muutva merejumala Proteuse järgi, enne seda oli kaks aastat tema nimeks S/1989 N 1. Proteuse pinnal on orgusid, kanjoneid ja palju kraatreid. Suurima kraatri, Pharose läbimõõt on üle 200 kilomeetri. Proteus moodustus arvatavasti materjalist, mis tekkis, kui Neptuun püüdis Tritoni Kuiperi vööst.[20] Triton[18] Proteus[20] 14 KOKKUVÕTE Ei ole kindlat omaduste piiri, mille järgi taevakeha peetakse planeedi kaaslaseks. Iga
tavaliselt maasäär või barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks.
Uraani rõngad avastati juhuslikult. Lennukiobservatooriumist jälgiti tähte, mis pidi peatselt Uraani varju jääma. Kuid juba enne oodatavat sündmust nõrgenes tähe heledus seitse korda- varjutasid rõngad. (1:24) Uraanil on vähemalt 21 kuud. Väikseima, Cordelia läbimõõt on vaid 26 km, kuid suurimal, Titanial küünib see 1578 kilomeetrini. Kõigil kuudel on kraatrid, kuid 472 kilomeetrise läbimõõduga Miranda on ainulaadne: tema pinnal leidub tuhandeid pragusid, pikki kanjoneid ja veider kandiline kõrgendik. Uraani suured kuud tiirlevad tema ekvaatori tasandi läheduses, seega risti planeedi orbiidi tasandiga. (2:25) Uraani kuud on: Cordelia, Ophelia, Bianca, Cressida, Desdemona, Juliet, Portia, Rosalind, Belinda, Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania. (6) Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. Tema atmosfääris on pilvevöödid ja tumedad laigud. Uraani telje
Euroopa suurim mägiplatoo (11 900 km), Põhja-Norras suurema osa Finnmargi maakonnast hõlmav Finnmarksvidda. Kambriumist Silurini oli suurem osa territooriumist allpool merepinda. Sel ajal tekkis 100–160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Kaledoonia orogeneesi jätkuna tekkisid mäed. Lääne suunas voolavad jõed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lõikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ning kujunesid laiemad orud. Kvaternaari suure jääaja korduvate jäätumiste vältel moodustas V-kujulistest orgudest laskuvate liustike toime U-kujulised mereveesse uppunud fjordid Norra läänerannikul. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Põhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspõhja. Norra lõunaotsast kulgeb põhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas
barr. Limaan tekib aeglaselt vajuval rannikul. 6. Mis on estuaar? Estuaar e lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Estuaarid on tekkinud kas maapinna vajumise või merepinna tõusu tagajärjel. Estuaaridele on reeglina omased suhteliselt tugevad looded. 7. Mis on kanjon? Kanjon on piklik kitsas ja sügav järsukude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. 8. Mis on rannavöönd e randla? Rannavöönd e randla on mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. 9. Mis on rand? Rand on rannavööndi (e randla) osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab. Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10
raudoksiid (rooste!). Marsil on 2 ebakorrapärase kujuga väikest ning ebakorrapärase kujuga looduslikku kaaslast – Phobos ja Deimos. Marsil on Maaga võrreldes hõre atmosfäär, mis koosneb peamiselt süsihappegaasist ja lämmastikust. Pinnatemperatuur jääb vahemikku -87C … +20C (keskmine -53C). Marsi pinnal on nii kõrgeid mägesid – siin asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi mõõdetuna mäe jalamist on Olympos Mons 27 km, sügavaid kraatreid ja kanjoneid kui ka süsihappegaasist „polaarjää mütsid“. Marsi poolustel võib jäämütside all leiduda tõenäoliselt ka veHiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid ehk gaasiplaneedid on Päikesesüsteemi Päikeselt vaadatuna neli kaugeimat suure massiga planeeti, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Hiidplaneetide sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.
Vt üles 9 Ookeanipõhja vanus kuni ~200Ma. Üle selle muutub ebastabiilseks ja hakkab subduktsioon. Passiivne ookeani äär. (põhja-ameerika idarannikul nt.) Self uppunud maismaa. Selfist edasi ookeani suunas algab mandrinõlv, mille alla, mandrijalamile kogunevad ookeani pakseimad setted. Orgaaniliste setete korral võib tekkida nafta. Mandrinõlvast alla voolavad mudavoolud(turbidiidid, flüss) võivad teitada kanjoneid. Peale mudavoolu settivad põhja kõigepealt jämedateralisemad mineraalid. Geostruktuurselt on passiivne ookeani äär kahekorruseline. All on kontinentaalne maakoor, aga peale on settinud merelised setted. Maateaduste alused I (27.sept) Aktiivsed ookeani ääred : 1)Andide tüüpi subduktsioon mandriääre alla. 2)Jaapani tüüpi ookeanisisene subduktsioon. Mandrilaama ääres tekib vulkaaniline kurdmäestik või mandrilähedane saarkaar
..". Mõned rühmakaaslased naeravad selle üle, teised aga pahandavad: "Jää vakka, tola!" Kuidas sa lahendad selle situatsiooni? Otsustage koos grupiga, mis paneks Madise vaikima ja grupitöös osalema. Näidelge oma plaan teistele. PROBLEEMIDE LAHENDAMINE Konflikt on tavaliselt asi, mida me kardame ja püüame vältida. Tom Crum oma raamatus "Konflikti võlu" ütleb: "Loodus kasutab konflikti suuremate muutuste tegemiseks, luues ilusaid liivarandu, kanjoneid, mägesid ning pärleid." Konflikt on loomulik asi, ei positiivne ega ka negatiivne; ta lihtsalt on ning seda võib kirjeldada erinevate energiavoolude puntrana. "Kui me püüame vaadata konflikti kriitiliselt, mitte kui inimvõitlust, et teada saada, kumb on targem ja tugevam, on see suurepäraseks enesearenduse võimaluseks." REEGLID. Meil kõigil on välja kujunenud omamoodi taktitunne. Inimesed, kes mahuvad meile aktsepteeritud käitumismalli skaalasse, on meile vastuvõetavad ning
annaabi.ee 
