Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Metallid; hapete, soolade ja leeliste vesilahused; maa; inimese keha Mittejuhiks ehk dielektrikuks (ka isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Merevaik; klaas; kvarts; marmor; kumm; eboniit; siid; plastik; petrooleum; puhas (destilleeritud) vesi; õhk Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga nimetatakse maandamiseks. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendamisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud kompenseeruvad ehk neutraliseerivad teineteise. Milleks kasutatakse elektroskoopi?
on oluline ka see, mis ainest need kehad on? Seda on lihtne uurida katse abil. Asugu kõrvuti laetud ja laadimata elektroskoop. Kui elektroskoobid metallvarda abil ühendada, kaldub kõrvale ka teise elektroskoobi osuti, esialgselt laetud elektroskoobilt laadimata elektroskoobile. Kui laetud ja laadimata elektroskoobid ühendada aga näiteks plastjoonlaua abil, siis teise elektroskoobi osuti kõrvale ei kaldu. Teine elektroskoop ei laadu. Mööda plastjoonlauda ei kandu elektrilaenng üheld elektroskoobilt teisele. Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks? Ained ja nende segud liigitatakse elektrijuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ning hapete, soolade ja leeliste vesilahused. Ka Maa ja inimese keha on elektrijuhid. Millist ainet nimetatakse mittejuhiks?
c. Võnkesagedus kasvab järsult d. Võnkeamplituud kasvab järsult 15. Häirituse levimine ruumis on laine. 16. Liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel, on võnkumine. 17. ,,Vastuvõetava heli kõrgus oleneb sellest, kas heliallikas liigub vastuvõtja suhtes või ei liigu." a. tõene 18. ,,Laine levimisel ruumis kandub edasi energia, kuna laineallikast liiguvad eemale suure energiaga keskkonnaosakesed." b. Väär (ei kandu). Kk osakesed ei kandu lainega kaasa, vaid võnguvad ümber oma tasakaaluasendi. Energia kandub edasi ühelt osakeselt teisele, seetõttu, et osakeste vahel on elastsusjõud.
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi.
Fukushima tuumajaam Jaapanis Koostaja: Maris Mäeotsa Õnnetuse algus · Tuumajaamas algasid probleemid 11. märtsil 2011 · Jaapanit tabas tugev maavärin ja tsunami · 11. aprill tabas Jaapanit uus maavärin · Fukushima 4. reaktori juures tekkis uus tulekahju · 30 km raadiuses on evakueeritud 200 000 inimest 1. reaktor · Jahutusvee pumpamine seiskus ja kütusevardad jäid õhu kätte. · Eraldus vesinikku ja toimus plahvatus. · Reaktor jäi terveks, radioaktiivset materjali ei leki. 2.reaktor · Mõnda aega valitses kriitilise tuumareaktsiooni oht. · Reaktori betooni pragudest lekib radioaktiivset vett. · Radiatsiooni tase kõrge selle ümbruses. 3. reaktor · Toimus tugev vesinikuplahvatus · Reaktori kest võib olla kahjustatud · Võib lekkida radioaktiivseid aineid 4.reaktor · Hooldustöödeks seisma pandud · Kütusevardad sattusid õhu kätte · Tekki...
Iseseisev töö 3.1 muutlikkus 1. Loetle muutlikkuse vormid: a. Pärilik e.geneetiline b. Mittepärilik e.modifikatsiooniline 2. Mille poolest erinevad pärilik ja mittepärilik muutlikkus? .Pärilikul on omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuseid, mittepärilikul muutused, mis järglastele edasi ei kandu. 3. Kirjelda kombinatiivse muutlikkuse tähtsus looduses (mida see annab liikidele?) See seisneb vanemate geeniallelide ümerkomineerumises järglaste genotüüpideks, see aitab looduses eristada isendeid. 4. Milliste muutuste järgi on nimetatud alljärgnevad mutatsioonilise muutuse liigid: a. Geenmutatsioon muutus DNA nukleotiidses järjekorras b. Kromosoommutatsioon Kromosoomi pikkuse/kuju muutus c. Genoommutatsioon kromosoomide arv suureneb 5
TERMODÜNAAMIKA- soojusnähtuste mikrokäsitlus, mis tugineb mittetõestavatele printsiipidele. SOOJUSMASINAD- masinad, mis muundavad soojust tööks. TERMODÜNAAMIKA I PRINTSIIP- Energia ei teki ega kao mittemillestki, vaid muundub ühest liigist teise. TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP- Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehal soojemale üle, looduses olevatel protsessidel on kindel suund. SISEENERGIA- molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. KUIDAS MUUTA SISEENERGIAT? Soojusvahetuse käigus, kui kehale antakse mingi soojushulk või keha annab ise mingi soojushulga ära või siis saame kehade siseenergiat suurendada mehaanilist tööd tehes. MILLE POOLEST ERINEB SISEENERGIA MÕISTE KÄSITLUS MIKRO-JA MAKROTASANDIL? Parameetrite poolest.
Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine Aevastamine Ei kandu edasi esemete kaudu Pastöriseerimata piimatooted Haigestumine sõltub tuberkuloositekitajate rohkusest, kokkupuute lähedusest ja kestvusest Mitteaktiivsed elus tuberkuloosibakterid > bakterite paljunemine > haigestumine Suur tõenäosus HIV nakatunutel 1/3 maailma elanikkonnast Aastas nakatub 810 mln in ning sureb 23mln in Eestis haigestub aastas 550 in Kõigi sotsiaalsete klasside inimesed Ravitav Otsene kontrolliv ravi 69 kuuline ravikuur
parteide vahelvõrdselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised ringkonnad, Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Suletud nimekiri. 3. Too välja majoritaarse valimissüsteemi + ja -. Negatiivseks pooleks on see, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. Need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, nende antud hääled ei lähe arvesse ega kandu teistele üle. Plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. 4. Too välja proportsionaalse valimissüsteemi + ja - . Negatiivseks pooleks on see, et on keerukas ja erakondadel on suur mõju. Kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma. Väikeparteidel on võimalus sisse saada. 5. Mida tähendab poliitiline kultuur ning, mis mõjutab selle arengut?
tähendab "vaatan". https://www.youtube.com/watch?time_con tinue=8&v=4wozO8SdfAI JUHID JA MITTEJUHID Ained ja nende segud liidetakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhtideks nim. ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid ja hapete, soolade, leeliste lahused ning ka Maa ja inimese keha. Mittejuhiks (e dielektrikuks) nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Mittejuhid on merevaik, klaas, kvarts, marmor, kumm, puit, plast jne. KASUTATUD ALLIKAD https://www.taskutark.ee/m/kehade-elektriseerimine/ http://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/8013 http://failid.koolibri.ee/koduleht/lehitseja/elektriopet us/fi les/assets/basic-html/page13.html http://fyysika.matefus.eu/elektrostaatika.htm#_ msocom_1 TÄNAN KUULAMAST!
Replikatsioon DNA ahela kahekordistumine enne raku jagunemist Replikatsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Replikatsiooni tulemuseks on 2 uut identset DNA ahelat Replikatisooni tähtsuseks on see, et iga rakk saab ,,eeskirja", kuidas endale valke toota Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees Transkriptsioon toimub seal, kus on DNA(tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides) Transkriptsiooni tulemuseks on 3 erinevat vormi RNAd: rRna; mRNA; tRNA Transkriptsiooni tähtsuseks on see, et tekivad 3 vormi RNAd, mis aitavad uusi valke toota Translatsioon RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas paiknevatel ribosoomidel: RNAlt valk Translatsioon toimub tüstoplasmas ribosoomidel Translatsiooni tulemuseks on uus valk? Translatsiooni tähtsuseks on uute valkude teke Sarnasused: transk. ja replik. eelduseks on 1 DNA ahel Erinevused: transk. tekib 3 vormi RNAd; replik. tekib 2 i...
vastastikmõjus. Elektroskoop - seade millega saab kindlaks teha, kas keha on laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise elektrilaenguga kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Juhtideks on kõik metallid, happed, soolad ja leelised vesilahused. Mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Laetud keha ühendamist elektrijuhi abil Maaga nimetatakse maandamiseks. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist. Laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda, nimetatakse vabadeks laengukandjateks. Elektrivool tekib siis kui on täidetud kaks tingimust: on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud;
(Kuidas möödub Maal, mis on polaaröö ja päev, polaarjoooned, kus asuvad? Jne.) 3. Aluspinna iseloomust ( vesi või maismaa, hele või tume, taimkattega või mitte.) VEEKOGU · Soojeneb sügavamalt · Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine. · Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat). · Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumiseks (jahutab veepinda). MAISMAA · Soojeneb õhuke pinnakiht. · Soojus ei kandu eriti sügavamale. · Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat) · Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust).
kokkilangemisel kasvab võnkeamplituud järsult. Harmooniline võnkumine- võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil x=x0sint Võnkefaas on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Ringsagedus-Võnkesagedusega määratud suurus =2f on võnkumise ring-e nurksagedus. Faas- rad ringsagedus rad/s. Mehaaniliseks laineks nim võnkumiste levimist elastses keskkonnas. Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Lainefront-piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. Ristlainete korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilainete korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda (nt helilained). lainepikkus, mis võrdub kahe teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel (nt lainehari)tähistatakse .
vastastikmõju potensiaalsete energiate summe http://www.abiks.pri.ee SOOJUSHULKsiseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel TAUSTSÜSTEEMkella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse TD I süsteemi siseenergia muut on võrdeline välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga TD IIsoojus ei kandu kunagi üle külmemalt kehalt soojemale ÜLEMAAILME GRAVITATSIOONISEADUSkaks keha tõmbavad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade massiga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga
Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Paigaloleva laetud keha elektrivälja inimene oma meeleorganitega ei tunneta. Ained liigitatakse elektrijuhtideks ja mittejuhtideks. Elektrijuhiks nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhiks nimetatakse ainet, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Maa ja inimese keha on elektrijuhid. Elektrivool Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui: 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli
kasutatakse teist laetud keha Elektroskoop - Seade, mis näitab, kas kehal on elektrilaeng. Ei näita laengu suurust. Elektroskoobi töö põhineb samanimeliste laengute tõukumisel. Sama suured erinimelised laengud neutraliseerivad teineteist. Elektrijuhid - Ained ja ainete segud, mida mööda laeng kandub edasi. ( head juhid on näiteks vask ja metallid, halvad juhid aga õhk, klaas jms ) Dielektrikud ehk mittejuhid - Ained ja ainetesegud, mida mööda laeng ei kandu edasi. Väga halvad elektrijuhid ! Elementaarlaeng - Elementaarlaengu väärtus on 1.6*10^-19 C ( ^ = astmes ) Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. Elementaarlaengu tähis on e. -ELEKTRONID ON ALATI NEGATIIVSE, EHK (-) LAENGUGA, PROOTONID ON ALATI POSITIIVSE, EHK (+) LAENGUGA, NEUTRONID ON LAENGUTA ! -LAENGU JÄÄVUSE SEADUS- ELEKTRILISELT ISOLEERITUD SÜSTEEMI KOGULAENG ON JÄÄV SUURUS ! 1. mitu prootonit ja mitu elektroni on neutraalses heeliumi aatomis?
See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi. SÜMPTOMID Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta. Ainult 10 protsendil nakatunutest tekivad tuberkuloosi nähud, kuid võivad teistele haigust edasi anda. Ainuke viis tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test.
selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus
gaasides C. tahketes kehades 9. Missugune järgmistest nähtustest ei ole seotud vedelike kondenseerumise nähtusega? A. kõrgel taevas lendava lennuki järel on valge jälg B. kui külma ilmaga õues välja hingata, siis on hingeaur nähtav C. kui vett pliidil kaua keeta, siis muutub köögiaken „higiseks“ D. kui asetada kriiditükk vette, siis muutub kriit märjaks. 10. Kas jääga on võimalik soojendada teist keha? A. ei ole võimalik, sest soojus ei kandu külmemalt kehalt soojemale B. on võimalik, kui soojendatava keha temperatuur on madalam kui jää temperatuur C. ei ole võimalik, sest jää on liiga külm ja mingit soojusülekannet ei toimu D. on võimalik kuna kõik kehad kiirgavad soojuskiirgust, siis on võimalik soojendada ka jääga kõrgema temperatuuriga kehi.
erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda
mis saavad hakata liikuma , 2 ) vabadele laengukandjatele mõjuv elektrijõud. · Voolutugevus näitab , kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. · Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele ning milles vabade laengukandjate arv ei erine aatomite üldarvust. · Mittejuhiks ehk isolaatoriks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele ja milles laengukandjate arv on aatomite üldarvust palju väiksem · Pooljuhid on ained milles laengukandjate arv on reguleeritav ( temperatuur , valgus ) · Aatom koosneb aatomituumast ja selle ümber tiirlevatest elektronidest.Tuum koosneb prootonitest ja neutronidest mida nim. Nukleonideks. Nukleonid aga kvarkidest. · Elektrostaatika tegeleb laetud kehade vastastikmõju uurimisega.
12. Millest sõltub valguse värvus? Lainepikkusest 13. Milline on värvuselt must keha? Kui keha neelab kõiki värvi valgusi, siis on keha must. 14. Milline on kollane keha? Keha, mis peegeldab ainult kollast värvi valgust. 15. Mille poolest erineb valguslaine teistest elektromagnetlainetest? 16. Põhivärvused on sinine, roheline, punane. 17. Kui üks pigmentidest puudub ei teki inimesel vastava värvuse aistinguid ehk värvipimedus. 18. Vari piirkond, kuhu ei kandu valgusenergiat. 19. Miks tekkivad kitsa pilu taha heledad ja tumedad triibud ? Sest tekib valguse interferents kahe või mitme laine liitumine ruumis, mille tulemusena tekivad tugevdavad või nõrgendavad piirkonnad. 20. Millal tekib valguse püsiv interferentspilt? Püsiv interferentsipilt tekib ainult siis, kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. 21. Miks kaks tavalist lampi ei põhjusta püsivat interferentspilti? Kuna lambid
ülekanne lakkab. ELEMENTAAR LAENG Elementaarlaeng on kõige väikseb looduses esinev laeng. Kokkuleppeliselt on elektronidel negatiivne laeng ja prootonitel positiivne laeng Tähis: e ELEKTRIJUHT Elektrijuht on aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda. N: metallid jne. elektrijuhis on suur hulk vabu laengukandjaid. Juhis tekib elektrivool siis, kui juhis on elektriväli. MITTEJUHT Mittejuht ehk isolaator on aine või ainete segu, mida mööda elektrilaeng edasi ei kandu. N: destilleeritud vesi. Mittejuhis pole vabu laengukandjaid, seega ei saa seal elektrivoolu tekkida. ELEKTRIVOOLU TOIMED Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toimeks. Voolu soojuslik toime- kui vooluga juht soojeneb. Ei olene voolu suunast. N: vesi keeb veesoojendis, välgulöögi tagajärjel süttis puu. Voolu keemiline toime: elektrivool eraldab juhist selle koostisosi. Ei olene voolu suunast
Lained Mehaaniline laine ... on võnkumiste levimine elastses keskkonnas Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus
suunama. Paraku ei suudeta nõnda väikeste laekuvuste tõttu tagada piisavalt suurt sotsiaalset kindlustatust ja heaolu. Kui Euroopa Liidu keskmine meeste eluiga on 74,8 aastat, siis Eesti meestel on see vaid 65,3. Me pole suutelised tagama tasuta kõrgharidust, samas kui Soomes makstakse ülikooli nimekirjas olemise eest peale. Eesti riik küll sekkub majandusse ja tulude ümber jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi, kuid sellest hoolimata ei kandu piisavalt suur protsent meie avalikest kuludest sotsiaalsfääri. Samuti puudub meil progressiivne maksusüsteem, mis on heaoluriigi üks funktsioone. Kõige selle tõttu julgen väita, et Eesti ei kuulu siiski veel heaoluriikide nimekirja. Küll oleme aga selle näilise paradiisi ukselävel. Ehk ongi natuke palju loota, et viisteist aastat vabadust on piisav aeg, et muuta Nõukogude võimust tingitult sotsialistlikku Eestit üli- demokraatlikuks ja edukaks
Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on. Seniste uurimiste alusel väidetakse, et emalt lapsele, loote- ega imikueas nakkus üle ei kandu. Vastuvaidlematuid tõendeid inimese nakatumisest haigete loomade toiduks tarvitamisest ei ole, kuigi on kaudseid (farmeritel esineb CJD sagedamini kui teistel elanikkonna gruppidel). Inimese kõigi prioonhaiguste, sealjuures nii nakkuslike, pärilike kui ka sporaadiliste juhtude puhul on saadud haiguse ülekandeid katseloomadele.
1. Aatom - aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronidest. 2. Dielektrik ehk mittejuhiks (ka ISOLAATORIKS) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 3. Elektrijõud on jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha. 4. Elektrijuht nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Elementaarlaeng on vähim looduses eksisteeriv elektrilaeng. 6. Elektriseeritud ehk laetud keha keha, millel on elektrilaeng. 7. Elektriliselt isoleeritud süsteem on siis, kui elektrilaengu ülekannet süsteemi või süsteemist välja ei toimu. 8
Hiied on andnud aastasadade jooksul inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Mitmed tuntud loodusturismi objektid on tegelikult muistsed pühapaigad. Sealne loodus – allikad, kivid, puud ja maa – on püha ja elus. Enamikku pühapaiku ja nende lugusid teavad vaid taludeaegse põlvkonna inimesed, keda ei ole jäänud palju. Selle põlvkonna kadudes paljud pühapaigad ununevad, sest pärimus ei kandu enam edasi. Pärimust kogudes ja edasi andes aitame hoida neid erilisi paiku ning sidet oma kultuuriga. Kui unustame hiied, kaotame sideme oma maaga. pühapaigad on eesti kultuuri ja maastiku lahutamatu osa. Hiied on andnud aastasadade jooksul inimestele turvatunnet, lootust, abi ja rahu. Mitmed tuntud loodusturismi objektid on tegelikult muistsed pühapaigad. Sealne loodus – allikad, kivid, puud ja maa – on püha ja elus
tulemusena. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talitluse arvutused raskendatud ning iga konkreetse juhu kohta on vaja eraldi arvestada kõigi soojusülekande vormide osakaalu. Elektriaparaatide soojenemine ja jahtumine. Enne elektriaparaadi töösse rakendumist on tema ja ümbritseva keskkonna temperatuurid võrdsed. Pärast töölerakendumist tekkivad kaod, hakkavad aparaati soojendama, kuid soojus ei kandu ümbritsevasse keskkonda temperatuuride võrdsuse tõttu. Tekkiv soojus salvestub aparaadis ning seetõttu hakkab viimase temperatuur tõusma, selle tulemusena tekib soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda. Protsessi alguses on soojusülekanne väike, sest kogu eraldunud soojushulgast juhitakse väike osa ära, suurem osa kulub aparaadi soojendamiseks. Sellest järeldub, et aparaadi soojenemine on kiire. Mida suuremaks muutub aparaadi temperatuur, seda intensiivsemaks muutub soojusülekanne
Tuntuim elektroskoobi tüüp on metall-lehekestega elektroskoop. Sageli on need lehekesed kullast. Elektroskoobiga saab kindlaks teha, kas keha on elektriliselt laetud või mitte. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste laengutega kehade tõukumisel. Elektrijuhiks nimetatakse ainet, või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Mittejuhiks ehk dielektrikuks (isolaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. Maandamiseks nimetatakse laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga. Joonis 3 Elektriväli Elektriväli ümbritseb elektrilaenguga kehasid ning vahendab laeud kehale vastastikmõju. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga elektrijõud. Elektriväljal on energia. Joonis 4 Kui positiivse laengu Q elektrivälja asetada väikesi positiivseid
3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Spontaanne mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon. , nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks. Genetatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. Somaatiline mutatsioon hulkrakse keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu sugulisel paljunemisel järg põlvedele edasi. Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Jag: kitsas ja lai.
Ka Eestis on teismelisi, kes on enesetapu teinud, kuna neid on interneti teel manipuleeritud ja ähvardatud. Selle probleemi lahendamisele aitaks kaasa ennetustöö virtuaalsuhtluse valdkonnas, eriti just lastevanemate teavitamine. Ilmselt suurima töö saaksidki just vanemad ise ära teha, kas või jälgides oma laste külastatud interneti lehekülgi. Suhtlemise puhul on oluliseks osaks emotsioonid. Nende vastuvõtmine ja väljendamine teistele. Internetis kirjutades ei kandu teistele suhtluspooltele edasi meie näoilmed, kehahoiak, zestid, mis kannavad endas osa meie tunnetest. Osapooled ei tea kas valetame, räägime tõtt, nutame või naerame. Seega on suhtlus poolik ning ei anna edasi kogu informatsiooni. Erandiks saab küll tuua näiteks Skypi, mille puhul saab kasutada nii veebikaamerat kui mikrofoni. Kuid vaatamata sellele ei saa seda nimetada täisväärtuslikuks suhtlusvormiks, sest puudub otsene kontakt ja silmside oma partneriga.
mida kaugemal nad üksteisest on 5. Mis on elektroskoop Elektroskoop on seade, millega saab kindlaks teha, kas keha on elektriseeritud. Elektroskoobi töö põhineb samaliigilise laenguga kehade tõukumisel 6. Mis on elektrijuht Elektrijuhiks nim. ainet või ainete segu, mida mööda laeng võib kanduda ühelt kehalt teisele (näit. metallid, inimene, Maa) 7. Mis on mittejuht Mittejuhiks ehk isolaatoriks nim ainet või ainete segu, mida mööda laeng ei kandu ühelt kehalt teisele (näit. plastmass, puhas vesi, klaas) 8. Mis on maandamine Maandamiseks nim. laetud keha ühendamist maaga, elektrijuhi abil. 9. Mis on elektriväli Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja vahendab nende kehade elektrilist vastastikmõju. Mis on elektrostaatiline väli Elektrostaatiline väli on paigaloleva keha elektriväli 10. Kuidas saab kindlaks teha elektrivälja olemasolu Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud keha abil
On uuringuid, mis viitavad sellel, et eriti ohtlik on haigus rasedatele, kuna võib esile kutsuda iseeneslikku aborti või enneaegset sünnitust. Ureaplasma parvum ja Mycoplasma hominis. Tavaliselt need inimesele vaevusi ei tekita, kuid organismi vastupanuvõime muutumisel võivad need mikroobid kiiresti paljunema hakata. Sellisel juhul võivad muidu ohutud mükoplasmad käituda kui haigustekitajad ja suguorganites põletikke tekitada. Kas esineb ka selliseid suguelundite haigusi, mis ei kandu edasi seksuaalsel teel? Sagedasemad haigused, mis võivad tekkida ka ilma seksuaalvahekorrata on bakteriaalne vaginoos ja kandidoos. Bakteriaalne Vaginoos Bakteriaalne vaginoos ei ole sugulisel teel leviv haigus. Samas on see kõige sagedamini diagnoositav tupehaigus. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikroobikoosluse tasakaalu häire, mille tulemusena haigusttekitavad bakterid tõrjuvad välja normaalselt tupes elavad piimhappebakterid
T kutsesignaali periood =40ms , F=25Hz 8.) Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus. Seejuures näidata vooluahelad vastasabonendilt kuularisse, mikrofonist vastasabonendini ja mikrofonist kuularisse. TA-72 Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse: Sisenev kõnevool saabub aparaati mööda ahelat: liin, klemm L1, kontaktid HL 5-6, trafo mähis I ja edasi kahte haru mööda: 1. mikrofon M, numbrivalija kontaktid H3, klemm L2; 2. trafo mähis II, takisti R2, kondensaator C2 ning paralleelselt takisti R1 ja kondensaator C1, klemm L2, liin. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises
pöördprotsess. Reaktsiooninorm ühe tunnuse mofikatsioonilise muutlikkuse piirid Steroid Madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne Struktuurgeen geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkuda, tRNA ja rRNA sünteesi Spontaanne mutatsioon organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu edasi Terminaator DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni Transduktsioon viiruste poole teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel Tsentriool loomaraku trentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist. Tsütoplasmavõrgustik päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsiternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja karedapinnalist ts.pl.v-kku.
tetraloidsus Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Modifikatsiooniline muutlikus - mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste verieerumine Variatsioonikõver - variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige
2. Elektroskoobi töö põhineb samaliigiliste elektrilaenguga kehade tõukumisel. 3. Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. 4. Elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. 5. Mittejuhiks ehk dielektrikuks( ka islaatoriks) nimetatakse ainet või ainete segu, mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele. 6. Maandamiseks nimetatakse laetud keha ühendamist elektrijuhi abil maaga. 7. Kui kahel ühesugusel elektroskoobil on erineva suurusega samaliigilised elektrilaengud, sel juhul on nende ostutite kalded erinevad. Samaliigilise laenguga elektroskoopide ühendumisel jaotub kummalegi elektroskoobile pool neil olnud laengu suurusest. Ühesuuruste eriliigiliste elektrilaengutega kehade ühendamisel nende elektrilaengud
Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist Millised lained saavad interfreeruda? Ainult samas suunas levivad lained Millal interfreeruvad laine tugevdavad, millal nõrgendavad üksteist? Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib suure amplituudiga laine, nõrgenemisel satuvad kokku vastasfaasides lained ning vastavasse ruumipiirkonda sel juhul laineenergia ei kandu. Millist nähtust nimetatakse valguse dispersiooniks? Erinevat värvi valgusel on keskkonnas erinev kiirus Kuidas selgitaksid vikerkaare tekkimist? Kui kõik erineva värvi ja kiirusega valgused lõikuvad nt veega, siis toimub kiire pidurdamine, iga laine pikkus selles valguses murdub erinevasse suunda asuvad teineteisest väga kaugel ning nende vahel on täielik tühjus. Võrreldes nähtava valgusega on
Missuguste protsessidega on tegemist? A B C ©anmet.rtg 2007 4 Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ A. Isobaarne protsess B. Isokoorne protsess C. Isotermne protsess 32. Sõnasta termodünaamika II prinsiip Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi. Võib sõnastada ka nii: isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 33. Joonisel on kujutatud soojusmasina ja külmamasina töötsüklite graafikud, Kumbal joonisel on kujutatud külmamasina töötsükkel? A B Külmamasina tööd on kujutatud joonisel B 34. Mida nimetatakse entroopiaks?
f = 1/0.04 = 25 Hz Ualalispinge nivoo = 55 V 8. Tuvastatud kohaliku efekti mahasurumisskeemi tööpõhimõtte lühi- kirjeldus Antud töös kasutasime analoogtelefoni TA-68, mille skeem on analoogiline TA-72 skeemiga. Telefonis TA-72 on kasutusel sildlülitus. Mikrofoni M poolt tekitatud vahelduvvool hargneb ning läbib trafo Tr mähised I ja II vastupidistes suundades. Nende voolude poolt tekitatud magnetvood on võrdsed, nad kompenseeruvad ja trafo mähisesse III üle ei kandu. Seetõttu oma kõne telefonis kuulda ei ole. 1. Vooluahel vastasabonendilt kuularisse. Trafo mähiseid I ja II läbinud voolu poolt põhjustatud magnetvoog indutseerib mähises III elektromotoorjõu, mis tekitab voolu telefonis ja me kuuleme vastasabonendi kõnet. 2. Vooluahel mikrofonist vastasabonenti. 3. Vooluahel mikrofonist kuularini. Subjektiivselt hinnates ei ole tegu just kõige efektiivsema mahasurumise meetodiga. 9
suunas polaarpäev/öö pikkus kasvab, aluspinna iseloom(vesi või maismaa, hele või tume), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU-soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA- soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei kandu eriti sügavamale; maa erisoojus on väiksem(kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat);maismaal vett vähe, mida aurustada(ei kaota palju energiat) 4. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss)-aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus-jõuab läbi atmosfääri otse maapinnale paralleelsete kiirtena,
tume ), pinnamood, ehitised, pilvisus); VEEKOGU soojeneb sügavamalt; vesi mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub veeringlemine; vee erisoojus suurem(soojenemiseks kulub rohkem energiat);suur osa kiirgusest lõhkeb vee aurustumiseks(jahutab veepinna) MAISMAA soojeneb õhuke pinnakiht; soojus ei kandu eriti sügavamale; maa erisoojus on väiksem(kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat);maismaal vett vähe, mida aurustada(ei kaota palju energiat) 4. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss) aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe . Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus jõuab
2. Teostada stabiilsuse analüüs (Reports - Answer, Sensitivity) 3. Analüüsida lahendit toetudes stabiilsuse analüüsi aruannetele. Vastata allpool toodud küsimustele. Iga küsimus on seotud algülesandega ja muudatused ühelt küsimuselt teisele üle ei kandu. Iga vastust põhjendada analüüsitabelite põhjal. Tundmatud (-koogid) Mandli- Rosina- Juustu- Pähkli- Kookos- Arvutusli Kitsendus Kitsendus helvestega- k e tüüp e maht Jahu 15 30 25 25 20 11375 <= 12000 g
2) Öö ja päeva pikkusest 3) Aluspinna iseloomust -> mida tumedam ja tasasem pind, seda rohkem neeldub. VESI soojeneb sügavamalt, Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat) Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumi-seks (jahutab veepinda) MAISMAA Soojeneb õhuke pinnakiht Soojus ei kandu eriti sügavamale Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat) Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust) 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad.
liha- ja linnulihas. Ta eelistab kasvada tingimustes kus on väga väha või mitte üldse hapniku ja ideaalsetes tingumustes võib paljuneda väga kiiresti. C. perfringens on üks kõige tavalisemaid toidumürgitusi Ameerika Ühendriikides. C. perfringens-sisse nakatunud inimestele tavaliselt tekib kõhulahtisus ja kõhukrambid 6 kuni 24 tunni jooksul. Haigus algab tavaliselt ootamatult ja kestab vähemalt 24 tundi. Nakatunutel tavaliselt palavikku ega oksendamist ei ole. Haigus ei kandu ühelt inimeselt teisele. 1.3. Stahylococcus aureus Staphylococcus aureus on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste
hemoglobiini taseme langusega. f) joodivaegus, pole Eestis hullusti g) loomse valgu vaegus (asendamatute aminohapete defitsiit) - loote kasv häirub h) asendamatute rasvhapete puudus, tekib kui harrastatakse taimetoitlust - häirib lapse nägemisfunktsiooni. i) ema haigused - I tüüpi diabeet - laps ei haigestu, kuid... j) ema kilpnäärme häired - ei kandu lapsele k) ema langetõbi - ei kandu lapsele, kuid... 2. Keemilised a) alkohol - NS kindel teratogeen, kahjustus areneb erinevatel tasanditel b) nikotiin - ei ole teratogeen! c) ravimid - kõikidel ravimitel on infolehel teratogeensuse riskiklass. IGAL JUHUL ENNE TARVITAMIST UURIDA! Halvim näide - talidomiid saksa DV 1960 alguses, spetsiallselt rasedatele mõeldud testimata ravim, mis oli mõeldud iiveldushoogude allasurumiseks
7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud, seda suuremad on neile kehadele mõjuvad elektrijõud. 8. Mis on juht? Aine või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele. Nt metallid, hapete, soolade ja leeliste vesilahused. 9. Mis on dielektrik? Aine või ainete segu mida mööda elekter ei kandu ühelt kehalt teisele. Nt kumm, puit, klaas, marmor, siid. 10. Kus asub elektriväli? Kuidas seda kindlaks teha? Laetud kehade ümber, seda saab kindlaks teha elektroskoobiga. 11. Milline osake aatomis on laenguta, negatiivse laenguga, positiivse laenguga? Negatiivse laenguga elektron, positiivse laenguga prooton, laenguta neutron 12. Millise laenguga on aatom? Laenguta, sest prootoneid ja neutroneid on ühepalju. 13. Mis on positiivne ioon
teistest koostisadest Komponentide arv = koostisosade arv seosevõrrandite arv Avatud süsteem keskkonnaga energiavahetus ja ainevahetus Suletud süsteem kesskkonnaga ainult energiavahetus Isoleeritud süsteem keskkonnaga puudub igasugune vahetus, aine või energia Adiabaatne süsteem keskkonnaga ei vaheta soojust (q) Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatne protsess protsess, kus soojus (q) ei kandu üle Isotermiline protsess T=const (T-temp.) Isobaariline protsess P=const (P-rõhk) Isokooriline protsess V=const (V-ruumala) Paisumistöö töö, mis on seotud ruumalamuutusega Kasulik töö töö, mis ei ole paisumistöö (s.t. näiteks mootori töötamise töö) 1 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott
annaabi.ee 
