Fourth level Fifth level Vägede järkjärguline väljaviimine. Tulemused 27. jaanuar 1973 Pariisi rahuleping. 29. märts 1973 viimased USA väed lahkuvad. 13. detsember PõhjaVietnam rikub rahulepingut. 2. juuli 1976 luuakse ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Miks sõda ebaõnnestus? USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus sisside peamine varustamine. Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon.Looduslikud tingimused olid väga rasked. USAl puudusid suuremad liitlased. Sõjatüdimus ja protestid kodumaal Protestid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaotused
vastavalt NSVL või Hiina-meelsed. Indo-Hiina Kommunistide võit Vietnamis tugevdas seal nende positsioone, 1975 lõppes aastaid kestnud kodusõda Laoses. NSVL abiga võeti seal ja ka Kambodzas suund sotsialismine. Pol Pothi juhitud diktatuur oli 1970-aastate veriseim. Üritades kehtestada maapealset paradiisi, kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, suleti tööstusettevõtted ja küüditati inimesed maale. Rajati surmalaagrid. 1979 tungisid Vietnami väed Kambodzasse ning kukutasid Pol Pothi diktatuuri, kehtestades enda võimu. Hiina pingutustele vaatamata okupeeris Vietnam Kambodza. Dzunglis algas partisanisõda. Tsiili Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida. Tsiilis tuli võimule Salvador Allende, kelle sotsialistlikud reformid põhjustasid majanduses kaose. Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade puudumise pärast. Sündmustesse sekkus Tsiili armee Augusto Pinochet'iga, tehti
Henry Kissingeri süüdistused genotsiidis, inimsuse vastased kuriteod ja sõja kuriteod on järgmised: VIETNAM: Kissinger alustas rahukõnelusi 1968, mis sillutas Nixonile võidu presidenti võidujooksus. Pooled lahingu surmad toimusid 1968 ja 1972 ja mainimata milljoneid tsiviilelanikke üle Indohiia. Ärme unusta, et Kissinger sai Nobeli auhinna Vietnami sõja lõpetamise puhul. KAMBODZA: Kissinger veenis Nixonit, et laiendada sõda massiivsete pommirünnakutega Kambodzasse ja Laosesse. Keegi polnud enne soovitanud minna sõjamaile nende riikidega. Hinnangute järgi tappis U.S 600 000 tsiviilelanikku Kambodzas ja 350 000 Laoses. BANGLADESH: Kasutades U.Si poolt saadud relvi, kindral Yahya Khan kukutas demokraatlikult valitud valitsuse ja tappis vähemalt poolmiljonit tsiviilelanikku 1971. Valge Maja tahtis neid sündmusi hukka mõista. Kissinger keeldus. Keset tapmist Kissinger tänas Yahya Khani tema ,,delikaatuses ja taktitunde eest.
.......................................................................................... 7 4.3 Teti pealetung ..................................................................................................... 8-9 4.4 Muutuv sõda .......................................................................................................... 9 4.5 Vietnamiseerimine ................................................................................................ 9 4.6 Sisenemine Kambodzasse .................................................................................... 10 4.7 USA väljumine sõjast ....................................................................................... 10-11 4.8 Sõja lõpp ......................................................................................................... 11-12 5. Liitlasväed................................................................................................................... 13 6
Enamik sellest aga voolab kohe merre tagasi, mitte põhja poole Tonlé Sabi piirkonda. Sademerohkeimad kuud on september ja oktoober, ning -vaeseimad jaanuar ja veebruar. Kambodza külastamiseks on parimad kuud novembrist jaanuarini, kui õhuniiskus ja temperatuur on madalamad. Õhuniiskus on kõikjal suur, olles öösel aasta ringi 90% ringis. Päeval võib see kuivaperioodil langeda pisut alla 50%. Taifuunid, mis sageli Vietnami rannikut laastavad, jõuavad Kambodzasse harva. Küll aga käivad suvise ajaga kaasas ulatuslikud üleujutused Phnom Penhi ja Tônlé Sabi piirkonnas. 4 Veestik Kambodza suurim jõgi on Mekong. Ehkki jõgi suubub Lõuna-Hiina merre väljaspool Kambodzat, Vietnamis, algab selle delta juba Phnom Penhi juures. Jõgi on laevatatav kogu riigis. Enamik riigist kuulub Mekongi valglasse. Ainult riigi edelarannikul on väike piirkond, mida
*Kommunismi levikk Lõuna-Vietnami *Põhja-Vietnami vietkongidele *USA eesmärk takistada Kagu-Aasias kommunismi levikut Kulg Tagajärjed USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle USA-s kasvas sõjavastane liikumine Kommunistlikuks riigiks tekkis see ala USA eemaldus järk järgult selle tõttu Kommunism levis Maos ja Kambodzasse sõjast LAHINGUVÄLI *Globaalne infoühiskond *üheks olulisemaks võitlusvahendiks PROPAGANDA USA- Kommunismivastane(propaganda vahendiks olid filmid, koomiksid) NSVL-Hoida inimesi raudse eesriide taga, Vastupropaganda(Võitlus Lääne mõjuga) KOREA SÕDA(1950-1953) Põhjused Kulg Tagajärjed KOREA RDV tungis USA sai ÜRO-lt loa Püsima jäid KRDV ja L-
maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. "Orange agent" · Vietnami sõja ajal lennutati umbes 77 miljonit liitrit mürgist tõrjevahendit Lõuna- Vietnami kohale · Eesmärk oli vähendada dzungli tihedust. · Tagajärg-400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. Sõja kaotuse põhjused · USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine (Ho Chi Minhi rada). · Ei osatud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. Looduslikud tingimused olid väga rasked. · Samal ajal tuli tegeleda sõjategevusega ja Lõuna- Vietnami riikluse ülesehitamisega. · Põhja-Vietnamil oli suur arvuline ülekaal. · Põhja-Vietnam ei olnud huvitatud kompromissist. · USA-l puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist.
varustatud. Nende käsutuses oli uus ja tõhus tehnoloogia, kasutati napalmi. Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele. Põhjusteks olid Vietnami sõdurite enesetapjalik sõdimisviis ja USA sõduritele harjumatu maastik ja kliima. Palju tuli ette lähivõitlust, millega USA sõdurid polnud harjunud. USA väed ei suutnud hävitada Põhja-Vietnami põhilist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada(USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine Ho Chi Minh'i raja kaudu). Seda pommitati korduvalt. Samuti puudusid USA'l suuremad liitlased, samal ajal, kui Põhja-Vietnami toetasid nii NSV liit, kui ka Hiina Rahva Vabariik. USA väed olid suures vähemuses. Puudus kindel strateegia, ka poliitiline. Head ei teinud ka sõjavastane kriitika, 60-ndate lõpus kasvas maailmas vasakpoolsus, esile kerkisid vägivallavastased hipid. Samuti tekitasid kaotused sõjatüdimust
1975 Angolas ja Mosambiigis seatakse NL-i toetusel ametisse marksistlikud valitsused, algab kodusõda.Helsingis toimub Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine 1976 Argentinas tulevad võimule sõjaväelased 1977 Jimmy Carter astub ametisse USA 39. presidendina 1978 Krakowi peapiiskopi kardinal Karol Wojtyla valitakse paavst Johannes Paulus II-ks Afganistanis tuleb võimule Moskva-meelne Nur Muhammad Taraki 1979 Kukutamaks Hiina toetatud punaste khmeeride reziimi, tungib Vietnam Kambodzasse. Hiina ründab Vietnami, kuid ei suuda edu saavutada NL invasioon Afganistani. Algab 10 aastat kestnud Afganistani sõda ja lõpeb pingelõdvenduse periood Iraani revolutsionäärid hõivavad Teheranis USA saatkonna ja võtavad rohkem kui sada ameeriklast pantvangi 1980 Iraanis kukutatakse USA-meelne sahh, kehtestatakse nn islamivabariik ajatolla Khomeini juhtimisel.Poolas moodustatakse ametiühing "Solidaarsus", millest kujuneb tõsine vastupanuliikumine kommunistlikule reziimile
tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu Usa majandusbuum, mis algas 1948.a, varises kokku Bretton Woodsi rahasüsteem.SOTS,PROBL,ÕIGUSED:Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasndil vähenes, 1974 kohtuasi Koolibussides mustade laste viimine eeslinna valgete koolidesse,1970 suured nn teise laine sõjavastased protestid, üliõpilasrahutused Ohios Kent State'is korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast. Valitsuse väärinfo Tonkini insitendi ja invansioon Kambodzasse muutis paljud noored kahtlevaks Ameerika väärtustes ja riigis,Feminismi kõrgseis 1970.alguses, 1973. Ülemkohus sanktsioneeris naiste õiguse abordile esimestel raseduskuudel,Radikaalsed indiaanlaste sammud:1969.a Alcazari saare 78 USA põliselanike dessantpartei liiget hõivas , 1971 a nad föderaalvägede abil välja aeti 1973 Wounded Knee(siin tapeti 19, saj. terve küla) höivamineAIM.i poolt, Ameeriklaste informeeritus indiaanlate probleemidest suurenes
Vietnami sõja Ameerika järgu algus Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine Rahvusliku Naiste Organisatsiooni asutamine Uusaasta (Teti) pealetung Vietnamis Martin Luther Kingi tapmine Robert F. Kennedy tapmine Sõjavastaste protestide haripunkt Richard M. Nixoni valimine USA presidendiks Ameeriklaste maabumine kuul Stonewalli baari intsident USA vägede sissetung Kambodzasse Põhiseaduse 26. paranduse vastuvõtmine (vanusetsensuse alandamine) Sissemurdmine Watergate'i hotelli Washingtonis Vaherahu Vietnamis Kütusekriis Nixoni presidendiametisttagasiastumine Gerald R. Fordi saamine USA presidendiks Jimmy Carteri valmine USA presideniks Iraani pantvangikriis Ronald Reagani valimine USA presidendiks Iraani pantvangikriisi lõppemine Esimene AIDS-ijuhu registreerimne Iraani-Kontra tehingute paljastamine George Bushi valimine USA presidendiks
aastal nad kapituleerusid. Vietnami DV kontrolli all korraldatud valimiste tulemusena ühendati Lõuna-Vietnam 1976 Vietnami DV-ga, riik nimetati Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks (VSV). 1979 toimus sõda Hiinaga. Nn. sotsialistlikud ümberkorraldused tekitasid Lõuna-Vietnamis majandusliku kaose. Sellega kaasnes poliitiline terror, mille tõttu algas massiline põgenemine, mis tekitas suuri probleeme naabermaadel. USA-sse asus umbes miljon vietnamlast. 1978-79 tungis VSV sõjavägi Kambodzasse, sürjutades võimul Pol Pothi terrorireziimi ja asendades selle Vietnami-meelse võimuga. Pärast president Ton Duc Thangi surma 1980 alanud sisepoliitilise võitluse tulemusena alustati 1987 majanduse detsentraliseerimise ja juhtkonna noorendamise poliitikat (nn. doi moi tu duy). Parandati suhteid USA-ga, 1994 lõpetas viimane kaubandusembargo, 1995 loodi diplomaatilised suhted. 1992 kehtestati Vietnamis uus põhiseadus, mis säilitas Vietnami Kommunistliku
Theravaada e. lõuna budism pärineb konservatiivsest hinajaana koolkonnast. Theravaada budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile)
Hiina pakkus oma arengumudelit 3 maailmale, mis tõi kaasa konflikte. LAOD JA KAMBODzA Kommunistide võim Laoses 1975 kus kukutati monarhia. Kommunismi toetas NSVL. Kommunistid Kambodzas. 1970 Pothi juhtimisel kehtestati punaste khmeeride diktatuur Käik:*suri meeletult inimesi * Poth keelas äritegevuse, sulges panku ja küüditas linnaelanike, lapsed eraldati vanematest, raamatut põletati, hävitati Kambodza kultuuriväärtusi *1979 tungisid Vietnami väed Kambodzasse ja kukutasid Pothi diktatuuri *Vietnam okupeeris Kambodza *partisanisõda khmeeride ja vietnaamlaste vahel *Vietnami okupatsiooni eesmärgiks oli taastada Kambodzas demokraatia TsIILI 1970a tuli Tsiilis võimule vasakpoolne Allandega. Käik: *riigistas vasetootmise *asus riiklikult hindu reguleerima *tõstis palkasid *Reformid põhjustasid kaose *puhkesid koduperenaiste meeleavaldused *anarhia hakkas ilmnema *1973 Pinochet toel sõjaväeline
Kodusõda jätkus. 1975. jaan algas kommunistide üldpealetung ja Vietnami Vabariigi sõjavägi lagunes koost. Saigon (Lõuna-V) kapituleerus tingimusteta 30. aprillil 1975. 1976. aastal ühinesid Vietnami DV ja Lõuna-Vietnam ametlikult. Riik sai nimeks Vietnami Sotsialistlik Vabariik, pealinnaks jäi Hanoi (Põhja-V). Pingestusid Vietnami ja Hiina suhted. Algas tulevahetus Kambodza (hiinameelne) ja Vietnami piiril.1979. tungisid Vietnami väed Kambodzasse ja kukutasid sealse diktaatori Pol Pothi. Sellele vastas Hiina RV karistusoperatsioonidega Vietnami SV piiril. 28. Miks algas 60ndate lõpus Saksamaade lähenemine? Üldine pingelõdvendus maailmapoliitikas. 1966 tulid Lääne-Saksamaal võimule sotsialistid. Sotsialistide uue idapoliitika autoriks oli Willy Brandt (välisminister). Brandt teatas, et Sm loobub Hallsteini doktriinist. 1971. sõlmiti Lääne-Berliini leping USA Suurbritannia, NLi ja Prantsusmaa vahel: 29
Võimu neis riikides haarasid marksistid. Juulis 1975 jõuti kokkuleppele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asutamises, mille eesmärgiks pidi olema poliitiliste konfliktide ennetamine ja inimõiguste kaitse. Ühinesid ka USA ja NSV Liit. Septembris 1976 suri Mao Zedong, Hiina juht. Aprillis 1978 riigipööre Afganistanis, uus valitsus nimetas end marksistlikuks. Jaanuaris 1979 Vietnam tungis Kambodzasse ja kukutas punased khmeerid. Seejärel ründas Hiina Vietnamit, ent Kambodza osas tulemusetult. Konflikt näitas sügavaid erimeelsusi kommunistlike riikide vahel. Juunis 1979 sõlmiti SALT-2 lepe USA ja NSV Liidu vahel. Jaanuaris 1979 toimus riigipööre Iraanis, võimule tulid islamiäärmuslased. Iraan oli varem olnud USA lähedane liitlane, nüüd muutus vaenlaseks. Detsembrist 1979 jaanuarini 1981 hoidsid iraani islamitudengid pantvangis USA saatkonna töötajaid.
Energiakriisiga kaasnes inflatsiooni kasv 12%-ni ja ka tööpuudus suurenes, seega oli lõppenud enneolematu USA majandusbuum, mis algas 1948.a Nixoni ajal kodanikuõiguste tagamine föderaaltasandil vähenes. 1970 suured nii nimetaud teise laine sõjavastased protestid, toimusid üliõpilasrahutused Ohios Kent State'is, kus korda loov sõjavägi tappis 4 üliõpilast. Valitsuse väärinfo Tonkini intsitendi ja invasioon Kambodzasse muutis paljud noored kahtlevaks Ameerika väärtustes ja riigis. Feminismi liikumised saavutasid oma kõrgseisu 1970 aasta alguses. 1973 aastal Ülemkohus sanktsioneeris naiste õiguse abordile esimestel raseduskuudel. Toimusid radikaalsed indiaanlaste sammud televisiooni leviku tõttu ameeriklaste informeeritus indiaanlaste probleemidest suurenes. Populaarseks said ka poliitilise ja sotsiaalse sõnumiga laulud. 1969 kolmepäevane rockifestival NY osariigis Woodstockis (0,5milj
1976 ühinevad Vietnami riigid Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Lõuna-Vietnami pealinn nimetatakse ümber Hosiminiks, kuna see suri ära ning koli kõva kommunist Põhja-Vietnamis, KP juht seal. Kambozdsas saab 1974 aastal võimule Pol Poth'i resiim kes on punased ja lähtuvad Maoismi teooriast. Tapavad kõik mis neile ei meeldi. Eriti ei meeldi neile linnad. Hävitatakse rahvuslikul alusel Vietnamamlasi. Vietam tungib siis 1979 Kambodzasse kuna seal käib ikka tõsine Vietnamlaste hävitamine.
partisaniga neile appi, oli juba liiga hilja. Patrulli juht, prantslasest esimese klassi leegionär oli kohe surma saanud, teine leeginär ja 3 partisani olid haavatud. Tänu meie vaheletulekulo saime kõik haavatud ja langenu posti tagasi tuua. Neid rünnanud terroristide salk läks jooksu. Varustuse osas kaotasime ainult ühe vana püssiloksu. See vahejuhtum tõi mulle autasuks prantsuse sõjaristi (Croix de Guerre). 1947.a. aprillikuul sain esimese pikema (2 nädalat) puhkuse Kambodzasse, Siiami lahe rannal asuvases suvituskohta Keppi. Tookord valitses Kambodzas veel täielik rahu ja khmeerid ei olnud endid lasknud kaasa tõmmata punasest prantsusevaenulikust propagandast. Mul oli olnud juba varemgi võimalusi sõita Phnom-Peni, Siem Reapi ja teistesse linnadesse, kuid seda teenistuses olles või eskortidega. Nüüd puhkuse ajal avanes mul laiem võimalus imetleda näiteks endiste khmeeride kuningate pealinna An-gor Vatti tema pagoodade ja templitega, ehitatud alates 889 a
koolkonnast. Theravaada budism peab rangelt kinni paali kirjasõnast, ta on asutanud vägevaid kloostreid ning hoidnud suhteid ilmaliku valitsusega. Theravaada budism on Theravaada budismi levik osanud ka eksisteerida kõrvuti budismieelsete rahvausunditega ja nende elemente endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana