raku füsioloogias, kus kaltsiumiiooni (Ca2+) liikumine tsütoplasmasse ja sellest välja toimib olulise signaalina mitmetes rakuprotsessides. Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Võrreldes teiste leelismetallidega, on kaltsiumi ja vee vaheline reaktsioon aeglasem osalt seetõttu, et reaktsioonil tekkiv lahustumatu, valge kaltsiumhüdroksiid takistab vee ligipääsu metallilisele kaltsiumile. Kaltsiumil on kaks allotroopi: tahktsentreeritud kuubiline, mis eksisteerib kuni 464 °C ning ruumtsentreeritud kuubiline süngoonia, mis eksisteerib 464 °C kuni sulamistemperatuurini. Kaltsiumi sulamistemperatuur on 848 °C. Omadused: Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ning parem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel.
Osteoporoos ehk Luudehõrenemine Erik Külasalu 9.A Õpetaja Anu Teppo 2010 Sümptomid · Tugev seljavalu. · Kaelavalu. · Lihasvalu. · Kergesti murduvad luud. · Hõredad luud. Ennetamine · Regulaarne igapäevane füüsiline koormus · Süüa piisavalt kaltsiumit ja D-vitamiini sisaldavaid toite. · D-vitamiin aitab kaltsiumil luudesse imenduda. Ravi · Kaltsium · D-vitamiin · Biosfonaadid aeglustab luukoe kadumist. Levik · Osteoporoos levib terve maailma peal, kuid põhjamaades rohkem, sest seal paistab vähem päiksest, mille tõttu inimene ei saa nii palju D-vitamiini kui lõunamaades. · Luuhõrenemise ehk osteoporoosi tõttu sandistub Eestis igal aastal suhteliselt rohkem inimesi kui enamikus teistes Euroopa riikides. Arstide sõnul on põhjuseks
Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse)
sulatatud kaltsiumkloriidi soolast elektro- lüüsi teel. Sattudes kokku õhuga, moodustab nõndaviisi valmistatud kaltsium kiirelt kaitsva, hallikasvalge oksiidi- ja nitriidikihi. Oma põhivormis olevat kaltsiumi on isegi magneesiumist keerulisem süüdata, kuid kui see õnnestub, põleb kaltsium õhu käes intensiivse, oranzikaspunase leegiga. Kaltsiumi reaktiivsus Keemia poolest on kaltsium üks reaktiivsemaid ning pehmemaid metalle. Kaltsiumil on suurem elektriline takistus ehk väiksem elektrijuhtivus kui vasel või alumiiniumil, kuid kaltsiumi reaalset kasutamist elektriseadmetes takistab selle suur reaktiivsus õhuga kokkupuutel. Kaltsiumiallikad Parimateks kaltsiumiallikateks on vetikad jt mereannid, rohelised lehtviljad, rooskapsas, mandlid ja seemned (eriti seesamiseemned), luudega kalad, aga ka piimatooted. Siiski on oluline teada, et valgurikastest toitudest ei saa
vähene liikumine, päikesevalguse toimel tekkiva D- vitamiini puudus, liiga soolane toit. Kaltsiumirikast toitu vajavad kõik. Keskmisest rohkem peavad kaltsiumi saama lapsed, rasedad ja imetavad emad, sest see läheb kasvavate luude ehitamiseks. Küllaldane kaltsium lapseeas vähendab hilisemat luudehõrenemise ohtu. Rohkesti kaltsiumi peavad saama ka üleminekueas naised ja vanurid. Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused. Kaltsiumil on tähtis roll luustiku ja hammaste moodustamisel, aitab vahendada närvisignaale. Sisaldub: piimas, jogurtis, juustus. Piisavalt palju on kaltsiumi ka taimsetes toiduainetes, eriti kapsastes, hernestes, ubades. Paraku pole neis leiduv kaltsium samavõrd kergesti omastatav kui piimasaadustes. Täiesti tõsimeeli võib soovitada nii täiskasvanuil kui lastel süüa räimi luudega. Ka kana- ja loomakrõmpskondid ning kõhred on väärt toit. 3
biovedelikes. 8.b) Kaltsium osaleb lihaste töös, vere hüübimises, stimuleerib rakkude kasvu ja hormoonide teket. Ca reguleerib veresoonte läbilaksvust, ainevahetust närvirakkudes ja südametegevust. Kaltsium on tähtis maksa glükogeeni reguleerija ja üks vähktõve ennetajaid. Kaltsiumi normaalne hulk tagab südame-veresoonkonna hea seisundi, kuna ta aktiviseerib madala tihedusega rasvad ja tagab kõrge tihedusega hea kolesterooli liikuvuse organismis. Kaltsiumil on profülaktiline toime emaka, kõhunäärme ja jämesoole vähi suhtes. 5a vajab kaltsiumi 800 mg päevas, üle 50a 1000, 11-24a ja rasedad 1200-1500mg. Umbes 80% kaltsiumist saadakse piimadest (lehma-, kitse- ja võipiim ning selle produktidest (keefir, pett, hapupiim, jogurt, erinevad juustud, kaasa arvatud kodujuust). Ühes klaasis piimas on umbes 0,24...0,27g kaltsiumi. Kaltsiumirikas toiduaine on kalaliha, eriti just väikeste luudega kalad (100g kalalihas on 0,15..
oluline happesuse neutraliseerija. Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks. Peamiselt kasutatakse lubjakivijahu. Lubjatud muldadel kasvab viljakus ning saagi kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel Kaltsiumkarbonaati kasutatakse toidulisandina. Kaltsium on organismile vajalik makroelement. Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi. Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni lagundamisel, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida kasutatakse leibades, tortides, jäätistes, maiustustes, vitamiinides. Kaltsiumkarbonaat käitub keemilistes reaktsioonides sarnaselt teiste karbonaatidega:
.....................................................5 · Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6 · Kasutatud kirjandus........................................................................7 ÜLEVAADE KALTSIUMIST Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi teel. Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall. Stabiilseid isotoope on kaltsiumil 6: massiarvud 40, 42, 43, 44, 46, 48. Elektronskeem: Ca:+20 | 2)8)8)2) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2 Prootonite arv: 20 Elektronide arv: 20 Neutronite arv: 20 Aatommass: 40 Tuumalaeng: +20 Elektronkihtide arv: 4 Rühma nr: IIA Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on +2. Kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi on aluseline oksiid. Kaltsiumi tihedus normaaltingimustel on 1,55 g/cm³ ja sulamistemperatuur 848°C.
Seda kasutatakse happeliste muldade ja vete neutraliseerimiseks. Peamiselt kasutatakse lubjakivijahu. Lubjatud muldadel kasvab viljakus ning saagi kvaliteet suureneb. Lisaks kasutatakse kaltsiumkarbonaati ka värvides, plastikus, kummides, keraamikas, klaasis, paberis, õli rafineerimisel, raua maagi ning vee puhastamisel. Kaltsium on organismile vajalik makroelement ning inimorganismi levinum metalliline element. Inimkehas on keskmiselt 1 kg kaltsiumi. Kaltsiumil on bioprotsessides keskne koht osaleb rakkude moodustamisest kuni hormoonide moodustamiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja teiste bioprotsessidega. Selle tõttu kasutatakse kaltsiumkarbonaati katoidulisandina. Samuti kasutatakse seda olulisel määral ka toidu lisaainena. Kaltsiumkarbonaat ja kaltsiumvesinikkarbonaat on tuntud kui toidulisand E170, mida
veega või süüa salatites. Hommikuti tühja kõhuga on soovitatav juua õunaäädikajooki (1-2 tl 1 kl kohta). Kaltsiumipuudus on ohtlik! Suurenenud on luuhaiguste hulk, eeskätt luude hõrenemine ehk osteoporoos, mille sügavam põhjus võib olla kaltsiumi ja D-vitamiini vaegus organismis. Luumassi korrashoidmiseks on vajalik süüa eeskätt kaltsiumi- ja D-vitamiinirikkaid toiduaineid. D- vitamiin on see, mis aitab kaltsiumil peensoolest organismi imenduda. Parimad kaltsiumiallikad on piim (1 kl sisaldab 240 mg), juust, kohupiim ja teised piimatooted, kuid seda saab ka köögiviljadest. Kaltsiumi peab inimene saama iga päev, kuna see vahetub luudes pidevalt. Organism kaltsiumi ise ei sünteesi ega tekita varusid, seetõttu peab igapäevatoit sisaldama keskmiselt 1000 mg kaltsiumi. Samas aitab kaltsium tugevdada immuunsust ja südametegevust.
Magneesiumi . Üleliigne magneesium võib häirida kaltsiumi imendumist. Organism vajab magneesiumi luude ehituseks, valkude töötlemiseks, lihasenergia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe magneesium võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku. Ka stress sööb suurel hulgal magneesiumi ning meil ei ole võimalik sellel hetkel saada piisavalt mineraali. Selleks on vaja hakata võtma tablette, et ära hoida tõsiseid magneesiumi puudumise vaegusi nt: suhkrutõbi, krooniline kõhulahtisus ja sotsiaalne haigus-alkoholism, lihaskrambid ning vaevused südames. Allikateks on nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid,
katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus · osteoporoos · tugev aneemia C vitamiini leidub kibuvitsa marjades, mustades sõstardes, paprikas ja kartulis. 22 Vitamiin D D-vitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud. Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida jm. Eriti oluline on D-vitamiin taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele. D-vitamiini allikas: Kõige olulisem D-vitamiini allikas on päike. Ultraviolettkiirguse abil moodustub organismis D-
Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. 3.5 Mineraalained Ühes liitris lehmapiimas on keskmiselt 7,3g mineraalaineid. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. 3.6 Vitamiinid Piim sisaldab kõiki vitamiine ja on segatoidus mitmete vitamiinide põhiallikas. Vitamiinide
Mg (magnesium). Organism vajab magneesiumi luude ehituseks, valkude töötlemiseks, lihasenergia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe magneesiumi võimaldab kaltsiumil ja naatriumil kuhjuda, mis häirib vereringet ning tõstab vererõhku. Allikateks on nisukliid, täisterad, rohelised lehtköögiviljad, piim, liha, oad, banaanid, aprikoosid, sinepi- ja karripulber ning kookos. Zn (tsink). Omab tähtsat rolli rakkude pooldumisel. Tsink vahendab maitse- ja lõhnatundmist, tõstab immuunsust. Väga oluline meestele sperma tekkimisel.
Und häirivad mitmed tõeliste unehäirete hulka liigitatud seisundid uneapnoe, rahutute jalgade sündroom (vt eespool) , mille puhul on vajalik nende seisundite adekvaatne ravi. Kõige kättesaadavamaks ja lihtsamaks viisiks unehäiretest vabanemiseks on muuta elustiili ja suurendada füüsilist koormust. Teadlased on välja töötanud praktilises elus kinnitust leidnud lihtsad unehügieeni soovitused. Und soodustavad ka mitmed loodusravimid ja toidulisandid: · mineraalainetel kaltsiumil, magneesiumil ja fosforil on und soodustav toime; · ravimtaimed humal, meliss on tuntud rahustava ja lõõgastava toime poolest. Apteekides on saadaval ravimtaimedest toodetud tabletid: · Unemati sisaldab humala, veise südamerohu, viirpuu, põldosi, teelehe, tatra ja nisu drooge. · Hea une tablettide koostises on palderjani, veise südamerohu, piparmündi, humala, melissi ja kanarbiku droogid Kuidas ise oma väsimust või unisust hinnata?
kalgend, millest töötlusega eraldatakse vadakuna üleliigne vesi. Rasv jääb seejuures kalgendisse ning määrab selle kaudu juustu energia- ja rasvas lahustunud vitamiinide sisalduse. Albumiin ja globuliin jäävad kalgendamisel vadakusse ning juustusaagist ei mõjuta. Laktoos osaleb käärimisprotsessides mikroobide toitainena ning seetõttu mõjutab kalgendi happesust ja kaudselt juustu valmimist. Mineraalainetest on juustu valmistamisel kõige suurem roll kaltsiumil ja fosforil, mis osalevad kalgendi moodustamisel. Kui piimas on kaltsiumi vähe, siis selle puudus korvatakse CaCl2 lisamisega. [2] 4 Katseiinimitsellid 50-600 nm Laktoglobuliin 25-50nm Laktalbumiin 15-20 nm Rasvakuulikesed Laktoos 5 nm
Seega toit, mida süüakse imiku ja väikelapseeas võib mõjutada haiguse arengut ja teket hilisemas elus. Muutes oma toitumisharjumusi saab mõjutada edaspidist elukvaliteeti. Kuid ei tohi unustada, et kõige olulisemaks eelduseks on tervisliku eluviisi jätkumine ka peale imiku ja väikelapseiga. D-vitamiin on oluline luude ja hammaste arenguks. Meie kliimas peaks imikutele D-vitamiini tilkadena lisaks andma. D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud. Rahhiiti põdeva lapse luud ei suuda keharaskust toetada ning tagajärjeks on kõverad ja kaardus jalad. Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida jm. Eriti oluline on D-vitamiin taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele.
Näitavad uurimused, et lämmastikmonooksiid aitab luudel kiiremini kokku kasvada. Kaltsium ja B vitamiin aitavad luukudet üles ehitada. Aga kui lämmastikmonooksiidi on vähe, siis nad ei saa sellega hakkama. Niisiis nende inimeste jaoks, kes on mures osteoporoosi pärast, eriti naised, isegi kui kasutada lisa kaltsiumi või B vitamiini, isegi sellisel puhul on Nitro FX päris heaks lisaaineks, sest see aitab sellel kaltsiumil tegelikult luusse jääda. Tavaliste lõikehaavade puhul kui panna peale Nitro FX-i, paranevad need ruttu. Nitro FX väldib infektsiooni, immuunsussüsteemi stimuleerides tapab ta bakterid kiiremini. Lisaks sellele aitab ta koel kiiremini ennast taastada. Kui ei ole infektsiooni, millega ilmtingimata võitlema peab, siis kude saab paremini kokku kasvada. Rakkude paljunemine, mis on vajalik selleks, et haav paremini kokku kasvaks, seda kontrollib jälle lämmastikmonooksiid.
Tagajärjeks Ca-P ainevahetuse häirumine ja see avaldub veresoonte lubjastumises. Pöördumatult kahjustuvad neerud. Erinevad vitamiinid ja nende tähtsus (õppige paar näidet näiteks 2 vitamiini). - A vitamiin vajalik nägemisprotsessiks; paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks; limaskestade normaalseks arenguks; antioksüdantseks regulatsiooniks; organismi viljastumisvõime tagamiseks. - D vitamiin aitab kaltsiumil ja fosforil imenduda; osaleb immuunsüsteemi töös; südamelihase talituses, närvikoe toitmises ning aitab verel normaalselt hüübida. Koensüümid mis on koensüümid? - Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis koos ensüümide valguosaga osalevad ensüümi katalüüsis moodustades toimivaid ensüüme Koensüümide ja vitamiinide seos. - Vitamiinide funktsioon on olla koensüümiks liitensüümis! 8. Hormoonid. Mis on hormoonid?
rasvasisalduse järgi. Kõvaduse määrab põhiliselt kalgenditöötlus ja pressimine. Liigitustunnustest kirjeldatakse esmaselt kõvadust, siis rasvasust ja viimasena valmimisviisi. Juustutootmise tehnoloogia sõltub väga palju sellest, millise juustuliigi või klassiga on tegu. Võrreldes pehmete juustudega on kõvade ja poolkõvade juustude tootmine keerukam. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Juustu klassid Peamiselt piimhappebakterite toimel valmivad juustud. Näiteks hollandi, pasta filate, Cheddari.
Kui D-vitamiini on vähe, väheneb ka kaltsiumi imendumine ja ladestumine luudesse, samuti luukoe uuenemine. See omakorda viib luukoe kaotusele ja luu mineraalse tiheduse vähenemisele, mille tagajärjel suureneb risk luumurdude tekkeks. Seega tagab just D-vitamiin tervete ja tugevate luude arengu lapse- ja noorukieas ning säilimise täiskasvanuna. Kui D-vitamiini napib, pole korralikust kaltsiumi tarvitamisest peaaegu üldse kasu. Kuidas D-vitamiin mõjub?D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, mis on vajalik hammaste ja luude tugevnemiseks. D-vitamiini puudus võib põhjustada rahhiiti, mille tunnuseks on pehmenenud luud. Rahhiiti põdeva lapse luud ei suuda keharaskust toetada ning tagajärjeks on kõverad ja kaardus jalad. Lisaks hoiab D-vitamiin terved närvid, naha, südame ja lihased, toetab organismi immuunsüsteemi, võimaldab verel hüübida jm. Eriti oluline on D-vitamiin taimetoitlastele, tubastele inimestele ja lastele.
Lisamanustamine võib olla raviva efektiga järgmiste häirete puhul: närvilisus, depressioon, uinumisraskused, lihasvärin, lihasnõrkus, jalakrambid, emaka valulised kokkutõmbed raseduse lõppjärgus, preeklampsia. Kaltsium Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi leidub kehas rohkem kui ühtki teist mineraalainet, ligikaudu 99% temast on luudes ja hammastes. Kaltsiumi peamine ülesanne seisnebki koos fosforiga (P) luukoe moodustumises. Kaltsiumil on toitumises ülimalt tähtis koht ka vere hüübimise ja südametegevuse seisukohalt. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Piimatooted on parimad kaltsiumiallikad ning umbes 80% kaltsiumist saadakse piimast ja piimatoodetest. Kaltsiumi sisaldavad ka herned, rooskapsas, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad lihatooted, kala,
galaktoosist. Laktoosi on lehmapiimas kuni 5% kogumassist. Lisaks leidub piimas vähesel määral ka glükoosi, galaktoosi ja oligosahhariide. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. (Ibid) Mineraalained Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. (Ibid) Vitamiinid Piim sisaldab kõiki vitamiine ja on segatoidus mitmete vitamiinide põhiallikas.
C ja E toimivad antioksüdantidena, aidates kontrolli all hoida nn vabade radikaalide kahjustavat mõju organismi struktuuridele. Kehalisel tööl vabade radikaalide produktsioon eelkõige kontraheeruvate lihaserakkude mitokondrites suureneb ja nende hulga kontrollimatu kasv seaks ohtu organismi normaalse talitluse. 7.Kirjeldage lühidalt peamisi seoseid, mille kaudu erinevad mineraalained võivad mõjutada inimese kehalist töövõimet ja treeningu efektiivsust. ->naatriumil, kaaliumil, kaltsiumil ja magneesiumil on keskne roll lihaste kontraktsioonivõime tagamisel, samuti närvisüsteemi talitluses. ->raud, vask, mangaan ja koobalt on vajalikud normaalseks vereloomeks ning hapniku- transpordi toimimiseks organismis. ->Tsink, vask ja magneesium kuuluvad väga paljude ensüümide koostisse, mõjutades kogu ainevahetuse toimimist nii puhke- seisundis kui ka kehalisel tööl. 8.Inimese tavapärane ööpäevane veevajadus on ligikaudu 2–2,5 l. Millise koguseni võib küündida
Väiksemad lapsed võiksid juua 3,2% või 3,5% rasvasusega piima, rasvavaba piim sobib ainult täiskasvanuile. Süsivesikutest on piimas kuni 5% laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoos soodustab kaltsiumi ja fosfori imendumist organismis ning reguleerib seedetraktis elunevate mikroobide kasvu. Piimhappebakterite toimel käärib laktoos piimhappeks. Sellel omadusel põhineb hapupiimatoodete valmistamine. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Kaltsiumil on tähtis osa luude tugevdamisel, kõige suurem on kaltsiumivajadus lapseeas ja nooruses. Oluliselt mõjutab kaltsiumi omastamist vitamiin D, seega on meile abiks just rasvarikkamad piimatooted. Fosfor on vajalik ajutegevuse normaalseks toimimiseks ning närviimpulsside ülekandeks, magneesiumil on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse).
annaabi.ee 
