4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest. Keskmisel rauaajal elavnevad sidemed ka Skandinaaviaga. Sellest ajast on teada mitmeid vastastikuseid sõjalisi kokkupõrkeid näiteks 600.a. rootslaste kuninga Ingvari sõjaretk Eestisse. Viikingiajal suhted Skandinaaviaga tihenesid veelgi. Kuna Eesti jäi kaubateede vahetusse lähedusse jõudis siia araabia hõbemünte, sepistatud odaotsi ja
10-20 inimest Relvade puudumist ja tööriistade vähesust põhjendatakse arvamusega, et hauatagune elu on pidu ja pillerkaar Tüüpilisd tarandkalmed olid nagu varemgi maaomanike perede matmispaigad Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed Tüüpilised tarandkalmed levisid Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus mullad olid raskemini haritavad Neis piirkondades asustus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid Oma uhkust demonstreeriti uhkete panustega kalmetes Eesti elanike peamine elatusala oli põlluharimine koos karjakasvatusega . Arvatakse, et põllumajandus toodang oli nii suur, et seda veeti isegi välja . Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng (tööriistad) Valmistati palju ehteid mõned neist olid kaetud isegi mitut värvi emaliliga Rooma kaupmehi huvitas kõigerohkem merevaik ja põhjamaised karusnahad Kauplemine lõunaga toimus eelkõige balti hõimude vahendusel
tarand. Sarnasused: Mõlemad koosnesid kividest, asusid asulatest väljaspool ja mõlemad olid maapealsed hauad. Erinevused: Tarandeid ehitati vahel kivikirstkalmete kõrvale. Surnud olid pärit eliidist ja tarandkalmel oli põletusmatus. 12. Millest sulatati rauda Eesti aladel? 1p Kohalikust soomaagist 13. Millest järeldame, et rooma rauaaeg oli suhteliselt rahulik ajastu? 2p Ei ole leitud eriti linnuseid, kalmetes puudusid relvapanused. 14. Nimeta vähemalt kolm linnusetüüpi viikingiaegadest max 3p Ringvall-linnus,mägilinnus,neemiklinnus. 15. Mida tähendab põllunduses kahe- ja kolmeväljasüsteem? 4p Kaheväljasüsteem on põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama. Kolmeväljasüsteem ehk kesasüsteem on selline maaviljelussüsteem, kus põld on jagatud kolmeks enamvähem
Võib väita, et pronksiajal olid selgelt väljakujunenud rikkamad ja vaesemad ja mida tähtsam olid elus, seda paremini ja suuremate hauapanustega sind maeti. 22. Milliseid tarandkalmete liike on teada rauaajast? Millised on nende erinevused? Klassikalised tarandkalmed Ühetarandilised kalmed Kangurkalmed 23. Mille põhjal võib oletada, et rooma rauaaeg Eestis oli rahulik ajajärk? Sest linnused tunduvad olevat Eestis sellel ajal täielikult puudunud. Kalmetes puuduvad ka relvad ja see võib näidata, et võim polnud koondunud ja ühiskond oli ühtlaselt arenenud. 24. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? Kuna Lääne-Eestis puudusid järskude nõlvadega künkad, siis rajati enamasti ringvall linnuseid, mis olid ehitatud tasasele maale ja linnuseõue umber tuli kuhjata kunstlik vall. Mujal Eestis, aga olid looduslikult kaitstud järsud nõlvad ja ei pidanud kunstlikku valli ehitama. 25
Kivikirstkalmed tavaliselt rühmiti. Panuseid väga vähe. Nt: jõelähtme, Muuksi. Eliit töötles metalli, elas kindlustatud asulates, tegeles kaubandusega. e) Eelrooma rauaaeg 500 a eKr – 50 a pKr : Raua kasutusele tulek. Vanmim raudese – naaskel – teada Irust. Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised
Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas). d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel. Peideti: sõjaohukorral, ohverdamisel, skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest surmajärgses elus. f) Naabrid ja suhted nendega (näited) - Läänenaabrid (skandinaavlased) 600 rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretk ; norra kuningapoja tapmine ; rootsis ruunikivid tähtsate eestis langenud viikingite mälestuseks.
tõenäoliselt kasutama alles hiljem. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on võimaldanud aja jooksul aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu Põlluharimine ja karjakasvatamise algus- Põlluharimine sai alguse korilusest ja karjakasvatus küttimisest. Pulli muinasala- Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr Tarandkalmed- Maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala. Mitme tarandiga kalmetes on need ehitatud üksteise külge. Tarandi piirideks on suured raudkivid või siis paeplaadid, mis on laotud lapiti kuivmüüritisena. Tarandi välisserv püüti laduda sirgena ning tarandi sisemus täideti kivide ja mullaga. Tarandi pikkus varieerus 2–3 meetrist 10–12 meetrini, laius vaevalt 1 meetrist kuni 4–5 meetrini. Kivikirstkalmed- on maapealsed haudrajatised, mis koosnesid kalme keskel asunud ja kividest laotud ühest või mitmest kirstust ning ümbritsevast ühest või
Kolm olulisemat perioodi: · Vanem rauaaeg 500 eKr-450. Esialgu toodi Eestisse rauda sisse. Pärastpoole hakati ise rauda sulatama, seda sulatati soorauamaagist umbes ajaarvamise vahetusel. Lisaks oli tarvis ka sütt, mille põletamine toimus miiliaukudes. Maasse kaevati kraav, kuhu laoti puud ja kraav kaeti mätastega. Jäeti ainult üks õhukanal ja puud süüdati põlema. Majanduslik areng kiirenes, tööriistad tulid rauast. Rauaaeg tõi kaasa ka muutuse kalmetes. Kasutusele tulid tarandkalmed. Maapealne matusepaik. Üksteise kõrvale oli maetud kividest tarandid, mille pikkus 2 m, laius 1 m. Esialgu maeti tarandkalmetesse laipasid. Laipmatused asendusid tuhkmatusetega. Ühte tarandisse puistati mitme inimese tuhka. · Keskmine rauaaeg 450-800. Õp lk 24-27 Mille poolest erinevad lääne-eesti linnused ülejäänud eesti linnustest? Lääne-Eestis
eraldatud matusekihti. Näib, et iga matusekihiga oli mõnevõrra muudetud ka tarandike kuju. Eeltoodud asjaolusid arvestades oleks õigem käsitleda ebakorrapäraste tarandikega kalmeid kui omaette varianti väikeste tarandikega kalmetest, mis oli levinud Saaremaal ning kohati ka mujal Ranniku-Eestis. Kahtlemata kajastusid nende konstruktsioonis sarnased tõekspidamised, kui reeglipärasema konstruktsiooniga väikeste tarandikega kalmetes, mis pealegi olid kasutusel valdavalt samas areaalis ning samal ajal. Eriti juhtudel, kui kaevamisaruanded on puudulikud või matmiskohad olnud enne kaevamist osalt hävitatud, võib isegi olla keeruline neid kalmevariantide üksteisest eristada. Kindlasti ei saa aga vaadata mööda erinevustest väikeste tarandikega kalmete ja rooma rauaaegsete tarandkalmete vahel. Näiteid nii kivikirst, tarandikega kui ka laevkalmete kohta vt. http://www.ai.ee/?pid=167.
a. Vanad tarandkalmed uudseks oli relvade panustamine. b. Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena: · Panuste hulk vähenes. · Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas. c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a. Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud: · Ehted, relvad, tööriistad. · Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel. b. Peideti: · Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid Lõuna naabrid Idanaabrid idaslaavlased, skandinaavlased Vana-Vene riik · U 600 a rootslaste · Enim linnuseid 8. saj · 9.-10. saj rahumeelsed
U 3250 Mesopotaamias Tell Brakis kasutatakse asundused.Egiptuse pealinnaks saab Memphis. Kindlused. templites arvpidamiseks piltkirjadega savitahvleid. Esimesed hiroglüüfid steelidel. u 3200 Uri ja Kisi valitsejatele pannakse hauda u 3000 Egiptust valitseb 1.-3. dünastia u 2900 Nöörkeraamika ja kivist sõjakir- kaasa ratastega vankrid. ved Põhja-Euroopa kalmetes. u 3100 Sumeri kaupmehed ehitavad oma hoo- u 2650 Püramiidide ehitamise algus. Dzoseri ned Pärsiasse Godin Tepes`se. Esimesed pronksi- astmikpüramiid Sakkaras. valu katsetused. u 2700 Siidikudumine Hiinas u 2575 Egiptuse Vana riik 4.-6. dünastia u 2600 Tõendid adra kasutamise kohta Induse u 2540 Cheopsi püramiidi ehituse algus orus.
-Metal-amber centred perspective -Chronological issues -Archaelogical filters: depositional customs -macro-historical perspectives 7. Eellugu rauaajaks Vahemerel -foiniiklaste esiletõus- hea asukoht, head kaubad (liibanoni seeder (ei mädane), purpuri saamiseks üks karbiline, millest värvi sünteesiti) -kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet -Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha kalmetes kaubad, mis on iseloomulikud teistele piirkondadele. Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel. Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse. Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega)
•10. sajandi lõpul suhted halvenesid, vene vürstid üritasid oma valdusi laiendada. •11. saj 30-60tel löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, järgnevast poolest saj ei ole teada ühtegi venelaste sõjakäiku Eestisse. ----------------SEDA KÜSIMUSTES POLE, AGA VAATA ÜLE ;) -------- VII-VIII saj – olukord Eestimaal muutus rahutuks, hakati ehitama linnuseid. Sõjakuse tõusule viitasid linnuste rajamine ja relvade esinemine kalmetes. Põhjuseks I aastatuhande teisel poolel naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumised, mis puudutasid ka Eestit. Lõunaaladel võis esineda baltlaste katseid tungida põhja poole tänase Eesti alale. U 600. aasta paiku rootslaste kuningas Ingvar väega Eestimaal, kaotasid lahingu, tema poeg tegi tasuretke. Viikingite sõjaretked Eestisse. LINNUSED Mägilinnus – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
) 2. Ilmnevad ka muinaspõllud vanimad Saha-Lool (noorema pronksiaja algus), neid nimetatakse Balti põldudeks (kivivaalud ja kuhjad) 3. Leidub ka kivikalmeid varasemast ajast maapealseid haudu pole. Need pole lihtsad kalmed, vaid ehitised (teatud liiki hauakambrid). See näitab muutust usundis, kuid tähendus on raskesti tuvastatav. Suurim grupp on leitud Jõelähtmest (isegi 60-70 cm kõrgused). Kalmed on ilmset seotud muinaspõllumeestega. Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt. 1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid
tuletegemine ja põletamine toimus kusagil mujal. Sealt koguti need põlenud asjad ja puistati kalmekivide vahele. Põhja-Eestis, kus on paas kättesaadav, on neist väga korralikud müürid laotud. Lõuna-Eestis on aga suurematest maakividest tehtud ja ei ole nii korralikud kalme tarad. Osadel kalmetel on müür olnud meetrikõrgune. Tarad on ehitatud põhja-lõuna suunas ja kõrvuti kasvavad idalääne suunas. On ka üksiktarandeid. Neis kalmetes on tööriistu ääretult vähe ja relvi pole peaaegu üldse. Põhiliselt on ikka ehted. Aga miks üldse põletati? Tõenäoliselt võib tegemist olla ettekujutusega, et nii pääseb hing paremini kehast välja. Aga miks on tarandites ainult ehted, mitte tööriistad ja relvad? Võib-olla on ka siia jõudnud ettekujutus, mis oli ka Rooma ajal valitsenud: hauatagune elu on tore ja lõbus elu, siis põhiliselt pidutsetakse
järgmine peatuspaik. Viikingitele iseloomulikud odaotsad Põhja Eesti linnustes, rünnakud viikingite poolt? Võidi hästi läbi saada ja mõned eestlased võisid koos viikingitega retkedel käia. Eestis araabiapärast hõbedat. Eestus viikingite käes olnud tugipunkti ei tunta. 800 1050 intensiivistub linnuste rajamine, asula linnuse kõrval. Retkedel ei osalenud korraga palju mehi. Muutus kalmetes , uueks jooneks, see et tähtsamaid surnuid hakatakse ümbritsema kiviringidega. Maahauad: 1. põletusmatus maa sees. 2. laibamatus maa sees, 10. - 11 saj lõpp/algus, seostatud ristiusu levikuga. Meil laibamatused varem kui Skandinaavias/Venes, seega ei saa laibamatuseid täiesti ristiusuga seostada. Rikkalikult panuseid kaasas, mis on võõras ristiusu haudadele. 11. sajandi I poole keskpaiku suurimad muutused
· vanad tarandkalmed- uusi tarandeid ei rajata , kasu t vanu. Kui uusi rajatakse, siis neil ei ole sisemist konstruktsiooni. Varasemate perioodide puhul oli kivikirstkalme ja tarandkalme aga uued kalmed olid tihedad kivilademed, kuid neil puudub korralik sisekonstruktsioon. Eristatakse erinevate tüüpi kalmed: · kangurkalmed- enam-vähem ringija põhiplaaniga kuhjatud kivid · kivivarekalmed- kivid on korrapäratult kuhjatud. Üldiselt kalmetes vähe panuseid, leidub erandeid väga rikaste panustega. · kamberkivikalmed? Lepna, Proosa, Paju- pm nagu kivivarekalmed aga neil on keskel kividest laotud kambrilaadne ase. · laevmatused kivikalmes . Kalmetes palju neete, mis võivad olla omased omaaegsetele laevadele. Surnu ise on eelnevalt põletatud laevas ja hiljem on laevapõletuses säilinud needid samuti viidud kalmesse. Võib-olla toimusid ka põletused kalme peal.
Taanis dolmenid, käiguskalmed. Lehterpeekrite kultuuri ajal rituaalsed ohverdused järvedesse, jõgedesse: sageli savinõud. Hiljem veekogud soostusid. Nõudega koos sageli looma- ja inimluud. Samadelt niisketelt aladelt leitud ka neoliitilisi kivikirveid ning puidust struktuure. Tolleaegne keraamika oli peene töötlusega. Algul peekrikujulised, S-kujulise profiiliga. Ornamendiks kammtempli read v lühikesed sooned serval. Erinevused asulate ja kalmete keraamika vahel. Kalmetes palju jalaga peekreid, kogu nõu pind ornamenteeritud. Savikettad, vahel ornamenteeritud praadimisplaadid v voodisoojendajad. Juhtviljaks Taanis nisu. Loomadest: sead, vähem lambad, kitsed, veised. Jätkuvalt jaht, kalapüük, korilus. Sotsiaalselt erinevad ühiskonnakihid. Kellpeekerkultuurile (u 29002000/1900 eKr) andsid nime savinõud kellakujulised peekrid. Mitmetahuline kultuur, sai alguse neoliitikumis ja ulatub lõpuga varasesse pronksiaega
jäänused muutuvad samuti väga korrapäraseks. On kasutatud ka mingit mõõduühikut. Neid nim keldi põldudeks. Põllulapid olid väikesed. Viljast võidi ka õlu teha. Oli avaasulaid ja asulaid, mis asusid järsu künka peal (hilisemal ajal oli seal linnus). Neis mäepealsetes asulates on kultuurikiht väga õhuke. Ringvallid võisid olla rituaalide läbiviimise paigad, võisid olla Kaali valli eeskujul tehtud. Teine koht on Pidula ringvall. Ajavahetuse alguses oli ka palju mõõku kalmetes, mis pärinesid La-Tene kultuurist. Eelroom rauaaja juures on oluline, et lõpusajanditel õpiti ise rauda tootma. Järgmisel perioodil viib see meid õitsva kultuuri tekkimisele. 12. LOENG 28 24.11.2010 Rooma rauaaja kultuurid 50-450 a. See mõiste võeti kasutusele 19. sajandil Kesk-Euroopas - ajajärk, kus Rooma impeerium oli kõige suurem. Sel ajal toimusid aset teatud muutused Rooma poliitikas
Paleoliitikumist rohkem kasutati vibusid ja nooli, vähenenud oli ajujahi osa. Suurenes individuaalse jahi osatähtsus. Metsad olid liigirikkamad kui tundra. Asustus vähem liikuv asustus laienes ja tihenes. Mesoliitilised matused Nii suured kui ka väikeseid kalmistuid. Lisaks eraldiolevatele kalmistutele maeti jätkuvalt ka asulatesse. Haudades ookrit. Panusteks tööriistad, ehted. Asulasse olev matus on sageli elamus. Maeti pikali, püsti, istuli. Kalmetes ka üksikuid konstruktsioone (puidust, kividest). Azil kultuuris maeti koobastesse. Seal sageli panusteks teokarpidest ja hirvehammastest ripatsid ning ookriga värvitud kivikesed. Ukrainas mitmed mesoliitilised matmispaigad Voloski-Vassiljevka tüüpi kalmed. Vassiljevka kalmes maeti surnud madalatesse maasse kaevatud lohkudesse, hiljem kaeti hauakoht pealt väikese mullakääpaga. Surnud maeti külili, kägardatult ilmselt olid nad matmise hetkel nööriga kokku seotud
annaabi.ee 
