hieroglüüfid ja · Ka seest kaunistasid reljeefid jumalate ning templi seinu ja valitsejate kujudega sambaid kaunid reljeefid, maalid ja hieroglüüfid. Püloon · sissepääs templisse · Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk · Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks kaljutemplid · On tamplid mis on kas raiutud kaljusse või on sellega "ühtne"-terrasstemplid(Dair al Bahris) · Oli vähem populaarne templi tüüp · Kuulsaim ja suurim neist on Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Karnak · Looja-jumal Amoni tempel · Rajamisaeg 1530-323 eKr · 21,4 ha suuruse templikompleks · Püha templitiiki kasutasid · preestrid igapäevastes suplus- ja pesemisriitustes. Luksor · Ehitati Ramses II ajal
kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega. Skulptuur: mänglev, dünaamiline, liigutuste ja zestide mitmekesisus, kehad painduvad. Anatoomias ei peeta proportsioonidest kinni - esineb mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid.
· asusid kõrbetes üleujutuste piiri ääres Joonis 2. Püramiidi läbilõige Giza väli · Püramiidid Cheopsi (140 m), Chefreni (paar m madalam), Mykerinose (70 m) · Sfinks lõvi kehaga arvatavasti vaarao Chefreni näoga ligikaudu 80 m Joonis 3. Sfinks. Foto: © Li-da Kruger / Atlantic Productions Joonis 4. Kolm Giza püramiidi. Foto: James Stanfield Vaarao muumia transport Kaljutemplid · templid pealt lahtine müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20. saj leiti ainuke rüüstamata hauakamber · Tutanhamoni hauakamber Joonis 6. Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions Suurimad templid
Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. MÕISTEID: Muumia - Kuivatamise teel kõdunemise eest kaitstud surnukeha. Vaarao - Egiptuse valitseja. Püramiid - Vana-Egiptuse monumentaalne teravatipuline kivist haudehitis ruudukujulise põhjaga ja kuninga hauakambriga sisemuses. Sfinks - Vana-Egiptuse skulptuur inimese või püha looma peaga lõvi, kuningavõimu sümbol. Obelisk - Kivist neljatahuline sammas, terava tipuga ning ilustatud kirjadega. ISIKUID: Ehnaton - Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. sajandil
Mesopotaamias arenes piltkirjast välja kiilkiri ning seda kirjutati savitahvlite peale. Mesopotaamias oli rohkem kirjaoskajaid, kui Egiptuses. Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias olid astmiktemplid ehk tsikuraat. Selle ees oli siseõu, kuhu pääsesid ka tavainimesed. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mõlemas kohas ei pääsenud tavainimesed templite sisse, ainult preetrid käisid seal. Mõlemas riigis arenes välja kiri, tsivilisatsioon, usundid kuigi need olid erinevad. Arenes teadus ja tekkisid koolid templite juurde. Olid ainult mõned erinevused, nagu näiteks linnad. Mesopotaamias olid linnriigid, Egiptuses aga tavalised linnad. Kuna aga antud kaks piirkonda ei puutunud üksteisega eriti kokku, siis on igati loomulik, et areng toimus mõneti erinevalt
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2.preestrid 3.ametnikud, sõjapealikud 4.kaupmehed 5.käsitöölised 6.talupojad 7.orjad KASTIKORD Orjus: sõjavangid, võlaorjus. Kui võlg tasutud, polnud ori. Religioon: polüteism- paljude jumalate kultus, monoteism- üks jumal, Juudihõimud Palestiina Kultuur: kiri- hieroglüüfkiri, kiilkiri, tähestik...
Tellistest, kaetud graniitkivi plaatidega ARHITEKTUUR KESKMISE RIIGI AJAL · Levib kaljuhaua tüüp · Beni-Hasseni haud Kesk-Egiptruses · Fassaadil kasut. Sambaid- 16-kandiline protodooria sammas · Kaunistamiseks kasutatakse värvilist reljeefi, hieroglüüfe ARHITEKTUUR UUE RIIGI AJAL · Tempelehitis- väravaehitis e. Püloon, järgneb sfinkside allee ja sammassaal · Karnaki ja Luxori templid · Kaljutemplid- Abu Simbeli · Kuningate oru kaljuhauad, Tutanhamoni haud sealhulgas SKULPTUUR Vaaraod ja jumalusi * Kadunule hauataguse elu kindlustamine ülistav suund · Sfinksid- kuulusid arhit. Ansamblite juurde · Ranged, suursugused, toretsevad · Segu inimese ja looma kehast VAARAODE TÄISFIGUURID
esimene võidukäik algas Amenthop II ajal . Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse
Mõlemas riigis oli palju jumalaid. Mesopotaamias olid jumalad inimeste moodi, Egiptuses aga inimeste ja loomade segu. Nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses püstitati templeid. Mesopotaamias oli kahte sorti templeid - tsikuraat ja astmiktempel. Astmiktemplis oli siseõu ja majandustegevusteks mõeldud hooned. Siseõuel oli altar, kus toimus tähtsaim rituaal loomade jumalatele ohverdamine. Egiptuse templitele oli loomulik sambad. Egiptuses olid veel kaljutemplid. Mesopotaamia rahvas ei kartnud seda, mis tuleb pärast surma. Nad tahtsid elada kaua ja õnnelikult. Arvati, et kõik jumala karistused pidi tulema siinses elus ja peale surma mindi allmaailma. Egiptlased kartsid elu pärast surma. Nad uskusid, et inimene jääb maa peale elama. See juhtus aga ainult siis, kui nende surnukeha korralikult säilis. Neil oli oma matuserituaal, kus surnud mumifitseeriti. Muumiad viidi tavaliselt hauakambritesse.
Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta Bombay lähedal
avaldus ka Palestiinale ja Süüriale. Suhtlemine teiste maadega, Ees-Aasia ja Kreetaga, tõi uusi elemente egiptuse kunsti. Kõige olulisemaks arhitektuuri tüübiks sai templiarhitektuur. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Amoni tempel Karnakis, Päikesetemplid. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. 7. Millise vaarao ajal sai ainujumalaks Aton? Miks toimus selline muudatus? Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.)
(Cheopsi146m, Chefren 142m, Mykerinose136m) Keskmise riigi ehitistest tähtsamad kaljuhauad Benihassenis, templid, lõvi kehaga skulptuurid sfinksid. Egiptuse samba tüübid kujunesid välja. Nendest vanim 16 tahuline protoorne sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks enamlevinud taimed: papüürus, lootus, palm. Uue riigi ajastust pärinevad kuulsamad tänaseni säilinud templid. Asusid endise pealinna Teeba lähedal Luksoris. Ja Karnakis. Levinud olid ka kaljutemplid. Kuulsaim Abu Simbel. Vana-Egiptuse pinnakunst ja skulptuur (madalreljeef). Skulptuure iseloomustab range ja tardunud pidulikkus. Kujutati kahel moel: teosed, mis kujutasid vaaraosid või jumalaid (suursugused, stiliseeritud, staatilised, võimukad) seisvalt või istuvalt. Lihtrahvast, linde, loomi kujutatakse väiksemalt, elavamalt, loomulikumalt. Kirjutaja Kai (rätsepaistmes) Pinnakunst Egiptuse reljeef on madal ja värvitud.Inimest kujutati alati Egiptuse poosis. Seisust näitas suurus
Tempel on ehitatud kivist. (Maass jt 2004) Päikesetemplid Päiksetemplite tähtsaimaks osaks olid kõrged obeliskid müüriga piiratud õuel. Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. (Kangilaski 2003) Kaljutemplid Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair alBahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair alBahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud
Seintele maaliti pilte , et luau hingele meeldiv elukeskkond. Hauakambris leidus veel tööliste skulptuure, toitu ja ehteid. 28. Kuidas kujutati inimest "egiptuse poosis"? Inimest on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. 29. Kellega sarnanesid vanemad egiptuse jumalad ja kellega hilisemad? Vanemaid jumalaid kujutati loomadena ja uuemaid inimestena. 30. Templi liigid? Kaljutemplid, Matusetemplid, Hauatemplid, Orutemplid. 31. Milllistest peamistest osadest koosnes egiptuse temel tavaliselt? Polüünist ehk väravaehitisest, müüriplokkidest, sammastest. 32. Mida ütled Egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Kõrged ja jämedad. Nende vorm meenutas taimi(papüürust) 33. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile. 34. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Teeba
1. sekos jumalakuju 2. raamatukogud, eluruumid jne 3. sammassaal 4. püloonid kahe torniga kitsuke värav (ahenev) 5. peristüül sammasõu 6. põhiplaan a. osaliselt lahtine b. kõrge müüriga c. nelinurkne Tüüpiline oli a) kindlustempel (kodusõjad) Veel oli b) terrasstempleid (kuninganna Hatsepsuti tempel 15.saj eKr) c)kaljutemplid (Abu Simbeli tempel, Ramses II ja tema naine. Tempel liigutati ja pandi üleval kokku) Templite juurde viis sfinksidega ääristatud tee. Suurimad templid: Karnakis ja Luksoris teeba lähedal. Sambad kapiteel tüves baas 1) Papüürussammas õitsev 2) Papüürussammas kinnise õiega 3) Lootosõieline 4) Palmikujuline Obeliskid püstitatud päikesejumala Ra auks ning tavaliselt paarikaupa (10-30m kõrged), ots kullatud
Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis (370 X 100 m). Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. Templi eelõues asuvad 20 m kõrgused kaljusse raiutud vaarao kujud. Preaguseks templit kujudega enam seal ei ole, kuna need viidi Assuani paisu ehitamise ajal uude kohta. Vastasel korral oleks vesi need üle ujutanud.
reeglipäraselt ehitatud, eriti siis, kui tempel oli pühendatud mitmele erinevale jumalale. Uue riigi kuulsamad templikavatised, Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki tempel, moodustasid tegelikult keerulise õuede ja ruumide kompleksi. Eriti laiaulatuslik oli Amoni tempel Karnakis. Tähelepanu väärib siin eelkõige tohutu sammassaal, mille lage kannavad 134 vägevat sammast. Ruum läheveb mõõtmeilt suurimatele katedraalidele. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres. Hatsepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatsepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii
kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u. 1500 eKr olid need arenenud hiiglaslikeks, keerukatesk kompleksideks, mis asusid kõrbeorgudesse peidetud haudadest eemal. Kuulsaimad templid Luksori tempel 1400
Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Levinud olid ka kaljutemplid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. 2 Mastaba Cheopsi püramiid Maalikunst ja reljeef Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. VanaEgiptuse maalid jutustavad lugusid inimeste elust ja sellest, mida nad arvasid kogevat hauataguses elus
Nende asemele templid/kaljuhaudu, nt: Benihassani kaljuhauad. · Hakatakse kasutama sambaid. (Protodooria e Eeldooria sammas, lootossammas, papüürussammas suletud pungkapiteeliga, papüürussammas avatud õiskapiteeliga, sammas palmkapiteeliga) Uus Riik · Templiarhitektuur, nt: Luxori ja Karnaki templid · Püloonid - templi väravehitised, mille ees on värvilised lipud. · Obelisk sihvakas, teravatipuline monument templi ees(idas) · Kaljutemplid, nt: Ramses II kaljutempel Abu Simbelis · Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates · valitses üldistamine ja stiliseerimine · värvi kasutamine maitsekas ja dekoratiivne, mitte loomulik · Perspektiivi ei tunta Skulptuur
Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ühikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt kaljuhaudade juures asusid kaljutemplid. Kujutav kunst kujutav kunst formeerus kindlatele reeglitele. Temaatika keerles vaarao elu ümber, kuid oli ka intiimsemaid stseene. Hauakambris leidub ka selliseid maale, millel kajastatakse lihtrahva elu. Skulptuur kujud on suuremõõdulised ja ranged. Asendeid on kaks: istuv või seisev. Pilk alati suunatud kaugusesse. Mehed olid punakaspruunid ja naised kollased, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Kujudel rõhutati jumalikkust. Nägudel valitses ühesugune ilme
EGIPTUSE TEMPLIARHITEKTUURIS ARENES PÜSTISE SAMBA JA RÕHTSA TALASTIKU KASUTAMINE PEAMISEKS EHITUSTEHNILISKS VÕTTEKS. suurimad templid asusid KARNAK'is, ja LUKSOR'is. Uue-Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse, mis ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Uue-Riigi ajal peideti vaaraode muumiad kaljuhaudadesse. KUNINGATE ORG. need koosnevad pikkadest käikudest, mis hargnevad mitmeks ruumiks.seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. VANA-EGIPTUSE SKULPTUUR JA PINNAKUNST, nende areng ja näited. PINNAKUNST - selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Enamasti näeme inimest üsna ebainimlikus poosis. Ta on kujutatud pika sammuga astumas, seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati
Templi juurde viivat teed kaunistasid kahelt poolt sfinkside kujud. Tähelepanuväärsed templid on näiteks Amoni tempel Karnakis ülisuure sammassaaliga, suurejooneline oli ka Ramses II ehitatud vägev Ramasseum Teeba juures. Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtidamaisel toredusel. Puudub dispositsiooni selgus ja üksikosade loogiline ning harmooniline liitumine. Sel perioodil olid levinud ka kaljutemplid, kuulsaim neist Ramses II Abu Simbelis. Esinesid ka kaljuhauad hauakamber neis sügav, selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu, nende seinu katavad arvukad reljeefid ja maalid. Uue nekropoli tekkimine Kuningate org, arhitektuurne väljund väga primitiivne. Amoni tempel Karnakis teed templini kaunistas sfinkside allee. Tempel oli suletud lihtinimestele (va Tahkara kiosk). Hüpostüülisaali kaunistasid eredavärvilised uusreljeefid (kuninglikud
Fifth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pagoodide kõrval levisid Hiinas Click to edit Master text styles kaljutemplid. Piltidel kuulsad Second level kaljuseina raiutud budistlikud Third level kujud Longmeni lähedalt, Fourth level 7. saj. Fifth level
Egiptuses kitsamal küljel, värav-ehitis=püloon=längus seintega, keskel sissepääs. Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee (lõvi keha, inimese pea). Pärast sissekäiku oli suur õu, mi soli ümbritsetud sammastega – sammassaal-kõige püham paik, kus asetses jumala kuju/sümbol. Kõige kuulsamad templid olid Luksonis ja Karnakis. Hästi kuulus tempel on ka Ramasseuri tempel (134 sammast) =Ramses II Kaljutemplid- kõige kuulsam Abu Simbelis KUJUTAV KUNST Egiptuses oli maali-ja reljeefikunst väga sarnane. (Reljeef=kivi sees kujutatud madal/sügav, poolkujudest tehtud????? WTF) MÕLEMAD VÄGA VÄRVILISED Järgiti ranget etiketti, nimelt ülikuid ja vaaraosid kujutati alati Egiptuse poosis (nägu, jalad ja alumine kehaosa, käed=profiilis;õlad ja silm=otsevaates; perspektiiv puudus) VAATA VIHIKUST!!!! 13. märts LADINA KEEL 27.märts PIIBEL 3. aprill MÜTOLOOGIA 10
3.4 Andhara Lisaks Gandharale loodes ja Mathurale põhjas oli kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel Indias veel kolmaski tähtis kunstikeskus. Amaravati paiknes lõunas Madrase lähistel, kus valitsejateks oli Andhara dünastia. Andhara riik tekkis II saj eKr ja kestis IV saj-ni pKr. Peamine keskus asus Kistna jõe deltas, kuid tipphetkel ulatus ta üle kogu Dekkani platoo teise rannikuni välja. Andharale on omased monumentaalne sakraalarhitektuur: kaljutemplid ja eriti stuupad. Üks varasemaid on Dsaggajapeta stuupa (II-I saj eKr), mida kaunistavad reljeefid mõjuvad oma äärmise pinnalisusega kui joonistused. Paljud stuupad deltaaladel said I saj pKr kannatada, kuid nad ehitati endisest suurematena uuesti üles. Nt hiiglaslik Nagardsunikonda stuupa ja sellest veelgi suurem Amarawati stuupa (50 m lai ja 30 kõrge). Mõlemad on kahjuks hävinenud, kuid osa tamburit ja piirdeid kaunistanud reljeefid on meieni jõudnud
Templis asetsesid ka varahoidlad ja raamatukogud ning seal õpetati välja noori preestreid. Selline ehitise põhiplaan püsis kogu egiptuse arhitektuuri vältel. Ruumide põhiliseks valgusallikaks oli uks. Kui aknaid oligi, asusid nad kõrgel ja olid väikeste mõõtmetega. Seinu kaeti värvikirevate hieroglüüfidega ja reljeefidega jumalatest ning valitsejatest. Kuulsamad Uue Riigi ajastu templid asuvad Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis (370 X 100 m). Levinud olid ka kaljutemplid, milledest võiks meelde jätta Abu Simbeli (asukoht) kaljutempli, ehitatud Ramses II-le. Templi eelõues asuvad 20 m kõrgused kaljusse raiutud vaarao kujud. Preaguseks templit kujudega enam seal ei ole, kuna need viidi Assuani paisu ehitamise ajal uude kohta. Vastasel korral oleks vesi need üle ujutanud. EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Kujutava kunsti mälestisi on Egiptuses säilinud arvukalt. Vana-Egiptuse maalid
Ta oli võõrsil edukas sõjamees, rahva hulgas lugupeetud valitseja, kuid ei olnud õnnelik. Ta tahtis kombekohast matust Egiptuses ja igavest elu. Pöördus vaarao esimesel kutsel rõõmuga tagasi. Vaarao soosing, talle ehitati uhke hauakamber. 6.Muistne Egiptus: Egiptuse kunst Nofretete pea egiptuse skulptuuri kauneim naiseportree, valmis Ehnatoni valitsusajal 14. sajandil, mil kunst oli loomutruum, ei varjatud Ehnatoni füüsilisi puudusi, vaid rõhutati neid, Nofretete on ta naine Kaljutemplid kaljuhaudade juures Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris, 16.-15. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsutile, sinna viis 1 km pikkune sfinkside tee, tempel on kolme üksteisest väljatõusva terrassi kujuline, terasside seinu palistab sammastik, neid ühendavad 2 pikka kaldteed, ülemise terrassi õuest pääses kaljusse raiutud pühamusse Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. a., rüüstamisest peaaegu puutumata. Tutanhamon abiellus Ehnatoni tütrega, sai 10-a. troonile, suri varakult
annaabi.ee 
