5 5)Kalibreerimine Tõmbasin 7.5 ml adsorbaati süstlasse Imax(mA) 130.9 131.7 129.9 Adsorbeerunud N2 ruumala arvutan valemist: Vdes on adsorbendil adsorbeerunud N2 ruumala Vcal on kalibreerimisel sisestatud ruumala Keskmine väärtus COUNTcal on summaatori näit kalibreerimisel COUNTdes on summaatori näit adsorbendi mõõtmisel 6)Eripinna suuruse arvutamine a)Koostan graafiku teljestikus Po-P 63 67
korrigeeritakse ühele etalonidest omistatud suuruse väärtust ja mõõtemääramatust. Three main reasons for having an instrument calibrated: 1. To ensure readings from the instrument are consistent with other measurements. 2. To determine the accuracy of the instrument readings. 3. To establish the reliability of the instrument i.e. that it can be trusted. 10. MÕÕTÜHIKU JÄLGITAVUS. JÄLGITAVUSAHEL TÖÖMÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISEL Metroloogiline jälgitavus, metrological traceability - Mõõtetulemuse omadus, mille abil saab seda tulemust seostada primaaretaloniga dokumenteeritud katkematu kalibreerimisastendiku kaudu, kus iga kalibreerimine annab panuse mõõtemääramatusse. Primaaretaloniks võib olla mõõtühiku määratluse praktiline kehastus või mõõteprotseduur, mis sisaldab mitteordinaalsuuruse mõõtühikut või etalon.
testimisega. Iseseisvas töös lahendatakse kolm ülesannet sarnaselt praktikum 2. Ülesanne 1 t- test. Üldkogumi keskmise hüpoteesi test t- test. Seda testi kasutatakse keskmiste võrdlemiseks (nt valimi ja üldkogumi keskmise), st vaadatakse, kas kaks võrreldavat keskmist on valitud usaldusnivool statistiliselt üksteisega sarnased või erinevad üksteisest. Ülesanne 1: Valguskaugusmõõturit kalibreeriti baasjoonel pikkusega 100,020 m. Kalibreerimisel mõõdeti baasjoont 10 korda, tulemused on esitatud Tabelis 1. Tabel 1. Algandmed: EDM kalibreerimisel saadud tulemused (m) 1 t test for µ at 0.002 level of significance. Usaldusintervall H_0: Sample mean = µ Nullhüpoteesi juurde jäädes mõõtmiste keskmine mahub etteantud 0.002 usaldus intervalli H_a: Sample mean =/ µ Alternatiivnehüpotees lükkab ümber nullhüpoteesi
Iseseisev töö nr. 2. Hüpoteeside testimine. Iseseisva töö eesmärgiks on tutvuda programmiga “Stats” selle Help faili abil ning kontrollida praktikumitunnis püstitatud hüpoteese. Ülesanne 1: Valguskaugusmõõturit kalibreeriti baasjoonel pikkusega 100,020 m. Kalibreerimisel mõõdeti baasjoont 10 korda. a) Püstitage hüpoteesid? Nullhüpotees: mõõtmisel saadud joonepikkus võrdub etaloni pikkusega. Alternatiivne hüpotees: mõõtmistel saadud joonepikkus ja etaloni pikkus erinevad. Hüpoteeside kontrollimiseks selle ülesande puhul kasutame t-teststatistikut. See kontrollib valimi keskmisel põhinevat hüpoteesi kasutades selleks algandmetena valimi keskmist, standardhälvet, mõõtmiste arvu, usaldusnivood ja üldkogumi keskmist (hetkel
meid, kalibreerime anduri. Amlituut (a) 2,6 * 10-7 Sumbumine (b) 5,7 Kokkuvõte Kõik antud laborid said suuremate probleemideta tehtud. Iga katse juures olid märgatavad hälbed, mis katsetulemusi moonutasid ning kalibreerimisel välja ilmusid. 5
kui ka kodeerivad mõõtevahendid. Sellest tulenevalt ei ole soovitatav andurit ja väljundseadist nimetada mõõtemuunduriteks, küll aga andur, mõõtemuundur ja väljundseadis koos moodustavad mõõtevahendi. 50. Abimõõtevahendid Abimõõteahend on mõõtevahend, mida kasutatakse nende suuruste mõõtmiseks, mis mõjutavad mõõtevahendiga saadavate mõõtetulemuste määramatusi mõõtevahendi kasutamisel, kalibreerimisel ja taatlemisel. Abimõõtevahendi näitena võib tuua termomeetri gaasi temperatuuri mõõtmiseks gaasi kulu mõõtmisel (eesmärk on gaasi kulu mõõtmine) või termostaadi või psühhomeetri õhuniiskuse mõõtmiseks, kui pikkusmõõtude pikkust mõõdetakse interferomeetriga. 51. Mõõteseade Mõõteseade on lähestiku asetsevate sõltumatute, kuid funktsionaalselt omavahel ühendatud mõõtude, mõõteriistade,
2) 101325∗T t kus Vt – kalorimeetri õhukulu m3 (0,466 m3), pt – töörõhk kalorimeetris Pa, pt = B + p1; (B = 761 mmHg = 101458 Pa) Tt – õhu temperatuur sisenemisel kalorimeetrisse (arvestist läbimisel) K; Tt = (t2 – Δt)+T0 = (37,1-15)+273,15 = 295,25 K; (T0 = 273,15 K) ε – parandustegur, mis on saadud kuluarvesti kalibreerimisel (ε = 1,19) 3 273,15∗ (101458+199 ) Pa∗0,466 m 3 V 0= ∗1,19 ≈ 0,515 m 101325∗295,25 K Isobaarne mahterisoojus temperatuuri vahemikus ∆t (4.3); ' Q c pm= (4.3)
63 79 19 76 35 58 /100 : 6,21 zi : 0,21 xi : 20,106 Osa C. Mõõtemääramatus 9. Hinnata mõõtme B mõõtmise liitmääramatus k = 1 tasemel: 9.1 uA = 0,0053 mm, U = 0,0106 mm. 9.2 mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI = U/2 = 0,00075 mm, (analoogselt juhendis tooduga s.t kellindikaatori kalibreerimisel pikkusplaadiga) lugemi võtmise määramatus uRE = 0,00120 mm, määramatus mõõtmismeetodist uMET = 0,00100 mm, liitstandardmääramatus uB = 0,00173 mm. Osa D (mehaanika erialale). Hälbed ja tolerantsid 10. Hinnata detaili geomeetrilised hälbed : 10.1 Pindade A ja C sirgjoonelisus (detail nr
kalibreerimisobjektist. Kalibreerimisobjektideks on: - kalibreeritud (ka joonlaud) mõõtskalad (sõltuvalt mõõtmiste vahemikust peavad nad olema kas µm, 10 µm, 100 µm, jne. jaotistega - SEMi piltide kalibreerimisel kasutatakse mõõtvõrke, et saaks täpse tulemuse nii vertikaal- kui ka horisontaalsuunas. - TEM piltide kalibreerimisel kasutataksespetsiaalseid difraktsioonivõrede söerepliike, näiteks sammuga 430 nm, suuremate suurenduste jaoks ka monokristallide aatomtasandite vahelisi kauguseid, näiteks Au (200) korral d= 2,04 Å. Kujutise analüüsi programmil on kalibreerimise käsustik sees
väärtuste suurenemise või vähenemise protsessis (joonis 1.27). See efekt on sarnane ferromagnetiliste materjalide magnetiseerumisele ning sõltub näiteks hõõrdetakistusest, konstruktiivsete elementide mehaanilisest elastsusest, elektrilisest mahtuvusest jne. Et mõõtmiste käigus ei ole üksikmõõtmise korral alati võimalik kindlaks teha mõõdetava suuruse muutuse suunda, avaldub hüstereesiviga kui juhuslik viga. Kalibreerimisel on hüstereesiviga siiski eristatav kui süstemaatiline viga ning tavaliselt esitavad tootjad selle vea väärtust mõõteseadme täpsuse ühe komponendina. 4 6. Mõõteseadme diferentsiaalvõrrand, ülekandefunktsioon Igal mõõtemuunduril on olemas nn ideaalne või teoreetiline sisend-väljundsignaalide seos. See funktsioon kirjeldab
sulari nimivooluks. Mõni kord saab sulavkaitsme korpuses kasutada erinevate nimivooludega sulareid. Sel juhul märgitakse sulavkaitsmele suurim sulari nimivool. Suurimat voolu väärtust, mille korral sular ei põle läbi pikka aja jooksul, nimetatakse sulari sulatusvooluks. Selle suurus sõltub sulari ristlõike suurusest, kujust, materjalist ja pikkusest, samuti kaitsme ehitusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist jne. Sulari kalibreerimisel antakse ette minimaalne vool (1,3-1,4In), mille juures sular ei tohi läbi põleda 1-2 tunni jooksul ja maksimaalne vool (1,6In), mille korral sular peab läbi põlema 2 tunni jooksul. Sulatusvoolu ületava voolu korral peab sular läbi põlema lühima aja jooksul. Kest Kest on hea isolaator ning peab tagama sisule niiskuskindluse. Ta on valmistatud suhteliselt hea soojusjuhtivusega materjalist, et hajutada sularis eralduv soojus ümbruskonda. Kest on
Kalibreerimise käigus tuleb tõsta erinevaid koguseid kaaluvihte alustades alati tühjast kopast ja lõpetades umbes 75% maksimum kaaluga. Kaaluvihte rendib meie ettevõttele AS Metrosert. Olenevalt masina suurusest oleme rendile võtnud 500 kg vihid või 2 t vihid. Antud juhul olid kasutusel 2 t vihid. Metrosert annab oma vihtidega kaasa ka sertifikaadi, mis on oluline kalibreerimise ja testimise järgsete dokumentide täitmisel ja kaalu täpsust tõendava dokumentatsiooni väljastamisel. Kalibreerimisel näidatakse kaalusüsteemile ette erineva kaaluga punktid selle kaalumis alas. Peale kalibreerimist oskab süsteem ise arvutada kui palju tal täpselt kopa sees on. Antud masinale sai paigaldatud ka GSM modem, mis saatis kaalumis andmeid kontorisse. See kiirendab ja lihtsustab raamatupidamis protsesse ja aitab viia miinimumi paberi kulu. Kuna sai paigaldatud ka vastav programm, mis oskab suhelda kaalusüsteemiga masinas ja raamatupidamis pogrammiga siis tegi see mitme inimese töö lihtsamaks
12. Mõõtehälbed: juhuslikud mõõtehälbed, süstemaatilised efektid ja neist tulenevad hälbed. Mõõtmises tuleb kasutada mõistet hälve. Hälve = väärtus - valitud tugiväärtus Mõõtehälbed kuuluvad juhuslike suuruste hulka. Juhuslik mõõtehälve = mõõdis - mõõdiste aritimeetiline keskmine. süstemaatilised efektid ja neist tulenevad hälbed: 1) efektid, mis annavad kindla märgiga (+või-) muutumatu panuse mõõtetulemusse,( nt mõõtevahendi kalibreerimisel tuvastatud või vale justeermise tõttu tekkinud mõõtehälbed). 2) efektid, mis põhjustavad mõõdise või mõõtetulemuse muutust kindlas suunas. Süstemaatiline mõõtehälve + (aritmeetiline summa) juhuslik mõõtehälve = kogu mõõtehälve. Mõõtehälbeid põhjustavate efektide mõju mõõtetulemusele iseloomustab ja väljendab mõõtemääramatus 13. Mõõtevea mõiste Mõõteveale ei saa anda hinnangut, mõõtehälbele aga saab anda hinnangu . Viga =
baromeetrid) on kalibreeritud enne ja pärast välitööde perioodi järgmistes asutustes: Termomeetrid AS METROSERT Baromeetrid Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Meteoinstrumentide kalibreerimistunnistused on esitatud käesolevas aruandes Lisa 8. 18 Elektrontahhümeetri kaugusmõõturi kalibreerimisel juhinduti väljaande "Electronic Distance Measurement, Springer-Verlag" (RÜEGER 1996. a) alusel välja töötatud metoodikast (A. Rüdja, AS PLANSERK). Kaugusmõõtjate kalibreerimistunnistused on esitatud käesolevas aruandes Lisa 9. Kalibreerimise andmeid kasutati andmetöötluses mõõdetud vahemaadele paranduste arvutamisel. 3.2.3 Mõõtmiste metoodika Polügonomeetria mõõtmised viidi läbi kolme statiivi süsteemis.
Väljastab voolu nimipingel 3,6 V; TTL – väljastab voolu nimipingel 5 V; 36 0,2 V ning 2 V – väljastavad vastavalt numbrilise väärtusega nimipingega voolu. Sele 6.2. Stendi töörežiimid. 6.1. Taatlusprotsess optilise sensoriga Visolux ML 4-8-RL Korduvate katsete tulemusena osutus sobivaimaks režiimiks MC, mida kasutatakse kõigi impulsse väljastavate kulumõõturite taatlusel ning kalibreerimisel. Sealjuures kasutati vaid impulsse saatvaid PIN-e, kuna muunduri tööpinge oli (10…30) V. Režiimid OK ega TTL ei andnud signaale ning režiimid 0,2 V ning 2 V andsid küll signaali edasi, kuid nende tulemused andsid nõrgast pingest tulenevalt väga suures ulatuses kõikuva mõõtehälbe. 37 Sele 6.3. Visolux 4-8-RL optiline sensor töös. Esimesed katsed kulul Qn = 1,46 m3/h andsid mõõtehälbeks . = 72,342 % ning kulu Q = 2,56 m3/h
sisalduste juures. Seetõttu on juhul, kui meetodit kasutatakse erinevate analüüdi sisalduste juures, vaja määrata saagis eraldi madala ja kõrge kontsentratsiooni juures 24 5. Eksperimentaalne osa 5.1 Cu ja Zn sisalduse määramine Leek-AAS meetodil Proovidest(v.a vesi) saab määrata metallide sisaldust proovi happes lahustuvast osast tema mineraliseerimise teel hapetega, Reaktiivid Proovide eeltöötlemisel ja kalibreerimisel kasutatakse analüüsipuhtaid reaktiive. 1. Lämmastikhape 65% "suprapur" Merck; 2. Vesinikperoksiid 36-38% "for trace metal analsis", Baker; 3. Cu ja Zn standardlahus 1000mg/l- (Cu,Zn Atomic Spectroscopy Standard Solution); 4. sertifitseeritud referents materjalid- Quality Control Standard QCS-26-High Purity Standards; 5. Lahuste valmistamisel kasutasin ioonvaba vett; 6. Kasutatavad gaasid atsetüleen ja argoon firma AGA; 7
SI algseteks (1960) põhiühikuteks olid pikkuse ühik meeter, massi ühik kilogramm, aja ühik sekund, temperatuuri ühik kelvin, elektrivoolu tugevuse ühik amper ja valgustugevuse ühik kandela. Aastal 1971 lisati neile ka ainehulga ühik mool. Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks. Mõõteseadus ütleb: ,,etalonaine on aine, mille mingi omaduse väärtused on piisavalt ühetaolised ja täpselt määratud, et kasutada seda mõõtevahendite kalibreerimisel... 19. Mis on mudel? Mõned head näited. Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks (lad.k. modulus näidis) loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Kõikidele mudelitele on iseloomulik see, et nad ei jäljenda originaali kunagi täpselt. Ainelisi mudeleid kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur.
Sulavkaitsme töö kulgeb kahes erinevas talitluses: 1. Normaaltalitlus, kõik sulavkaitsme osad on saavutanud väljakujunenud ületemperatuuri, kogu eralduv soojus hajub ümbritsevasse keskkonda. 2. Ülekoormus- või lühistalitlus koormuse suurenedes kasvab sulavkaitsme temperatuur, vool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu (sulatusvool) sõltub sulari ristlõike suurusest, kujust, materjalist ja pikkusest, samuti kaitsme ehitusest, ümbritseva keskkonna temperatuurist. Sulari kalibreerimisel antakse sellele minimaalne sulatusvool, tavaliselt 1,3 ... 1,4 In, mille juures sulavkaitse ei tohi rakenduda 2 tunni jooksul ning maksimaalne sulatusvool 1,6 In, mille juures peab sulavkaitse rakenduma 2 tunni jooksul. Sulatusvoolu ületava voolu korral peab sular põlema läbi minimaalse aja jooksul. Sulavkaitsmed Eelnevast saame järeldada, et sulavkaitse kaitseb vooluahelat vaid lühise eest! Selleks, et vähendada sulari läbipõlemisaega:
2. Puhas ruum, kus tehakse PCRi stock lahused. 3. Proovide kokku segamise ruum 4. amplifitseerimise ruum termoblokkidega 5. detekteerimise ruum, kus dokumenteeritakse ka tulemused. 6. Mitte ükski asi ei liigu ruume mööda vastupidises suunas. Kõige selle kontrollimiseks on kvaliteedi kontrollimise ja tagamise süsteem (räme bürokraatia) külmkapi näidud käsistsi hommikul ja õhtul üles kirjutada; pipetid regulaarselt kalibreerimisel; jne. Oma arendusosakond peab in house laborites juures olema, et kontrollida ja arendada. Viimasele on alternatiivid robotite ja kitide kasutamine või kommertsiaalsete kitide kasutamine. Kvaliteedikontrollile alternatiive pole. 1. Valideerimise üks osa on laboritevahelised võrdluskatsed, mida viib läbi organisatsioon QCMD. 10. Millised ja millal tehtud avastused olid eelduseks molekulaardiagnostika meetodite
Oluline on osundada, et arvutatud ala korrektsiooni- koefitsienti peaks kasutama ainult aja kohta, kui vaatlusloendused aset leidsid. 122 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 4. Loendurite paigaldamise, kalibreerimise ja kasutamise hea tava Erinevate loendurite kasutamise puhul on välja kujunenud nn hea tava, millest tuleks loendurite paigaldamisel, kalibreerimisel ja mõõtmisel kinni pidada. Ühtlasi on tegu vajalike näpunäidetega edukaks andmete kogumiseks. Järgnevas tabelis 4 on ära toodud mõned automaatsete külastajate loenduritega seonduvad praktilised soovitused. Soovitused on grupeeritud seireprojekti faasi alusel (paigaldamine, kalibreerimine, kasutamine) ning loenduri tüübi alusel (infrapuna/püro sensor või survematid). Osad soovitustest on konkreetse loendurimudeli spetsiifilised. Seirestrateegia
Vee viskoossus ja tihedus sõltuvad temperatuurist ja see tuleb fikseerida. Suspensiooni mahumassi määramiseks kasutatakse areomeetrit. Lõimise analüüsiks kasutatavad areomeetrid on tavaliselt gradueeritud tihedustele 0,995 kuni 1,030 g/cm3. Eeldusel et suspensiooni mahumass muutub sügavuti lineaarselt, annab areomeetri lugem mahumassi suuruse vees oleva osa mahukeskmes. Seega peab areomeetri kalibreerima ja andma tabelina mahukeskme kauguse veepinnast zr iga areomeetri lugemi kohta. Kalibreerimisel peab määrama ka nn. 0 lugemi vea, see tähendab puhtas destilleeritud 20 kraadises tehtud lugemi erinevus 1,000-st. Tuleb arvestada, et saviosakeste kuju erineb tunduvalt Stokes'i valemis eeldatud sfäärilisest. Seepärast ei anna setteanalüüs pinnaseosakeste mingit faktilist mõõdet, vaid sellise sfäärilise tera ekvivalentse diameetri, mis langeb vees sama kiirusega, kui tegelik plaatja kujuga tera. 2.10.3 Pinnase liigitus terastikulise koostise alusel
Saab määrata lõpp-punkti värvilistes lahustes. Ei sobi jälgede määramiseks. Kindla stöhhiomeetriaga peab olema. Eelised: täpsem ekvivalentpunkt, saab tiitrida häguseid ja intensiivse värvusega lahuseid, automaattitraator on kiire ja mugav. Puudused: keerukam aparatuur. 95. pH mõõtmise praktilised aspektid pH mõõtmine on potentsiomeetria olulisim rakendus. pH-meeter on sisuliselt voltmeeter, mis mõõdab potentsiaalide vahet elektroodide vahel. pH meetri kalibreerimisel salvestatakse pH- meetrisse kalibreerimisgraafik, mille alusel hiljem seade lugemi annab. Vaja on kaht elektroodi: indikaatorelektroodi (nt klaaselektrood, millel on pH-tundlik osa) ja võrdluselektrood, mida on lahusega ühendatud poorse ühenduse kaudu tänapäeval on need tavaliselt ühe kesta sees. Normaalseks määramatuseks pH mõõtmisel võib pidada 0.04 0.1 ühikut. pH mõõtmise määramatuse allikad on nt kalibreerimisgraafiku
Vee viskoossus ja tihedus sõltuvad temperatuurist ja see tuleb fikseerida. Suspensiooni mahumassi määramiseks kasutatakse areomeetrit. Lõimise analüüsiks kasutatavad areomeetrid on tavaliselt gradueeritud tihedustele 0,995 kuni 1,030 g/cm3. Eeldusel et suspensiooni mahumass muutub sügavuti lineaarselt, annab areomeetri lugem mahumassi suuruse vees oleva osa mahukeskmes. Seega peab areomeetri kalibreerima ja andma tabelina mahukeskme kauguse veepinnast zr iga areomeetri lugemi kohta. Kalibreerimisel peab määrama ka nn. 0 lugemi vea, see tähendab puhtas destilleeritud 20 kraadises tehtud lugemi erinevus 1,000-st. Tuleb arvestada, et saviosakeste kuju erineb tunduvalt Stokes'i valemis eeldatud sfäärilisest. Seepärast ei anna setteanalüüs pinnaseosakeste mingit faktilist mõõdet, vaid sellise sfäärilise tera ekvivalentse diameetri, mis langeb vees sama kiirusega, kui tegelik plaatja kujuga tera. 2.10