Eno Raud "Kalevipoeg" 1. Linda silmaveest tekkis ... 10. Alevipoeg oli Kalevipoja ... a) Saadjärv a) vend b) Võrtsjärv b) sõber c) Ülemiste järv c) sugulane 2. Linda röövis ... 11. Kes varastas Kalevipojalt mõõga? a) Vanakurat a) vetevaim b) Soome tuuslar b) näkineid c) Vanapagan c) sarviktaat d) sorts 3. Sepp valmistas vana Kalevi mõõka ... a) 6 aastat 12. Kuhu kukkus Kalevipojalt b) 9 aastat varastatud mõõk? c) 7 aastat a) Kääpa jõkke
Vaenlasi tapeti armutult. Kp. Saatis sõjaväed peale suurt võitu koju. Põrgukatla juures sai Kp. Sarvik-taadilt rammuandja kellukese. Murueide tütred tekitasid magavatele sangaritele ilusaid unenägusid. Päikesetõusul virgus Kp ja tegi ettevalmistusi uueks põrgu minekuks. Sarvik saatis sissetungijatele vastu oma suured sõjaväed. Kp lõi Sarviku sõjaväed puruks. Kp purustas põrguväravad, ta nägi seal Linda varju, kes juhatas Kp-le kätte eluvedeliku. Sellest sai Kp. Uut jõudu. Sarviku eit kutsus Kp. Endale külaliseks, kuid Kp. Keeldus. Ka Sarviku tugevamadki sõjamehed lõi Kp. Tagasi. Siis astus Kp-le vastu Sarvik ise. Algas äge võitlus, mis kestis 7 ööd ja ka 7 päeva. Pärast visa võitlust suutis Kp. Sarvikust ikkagi jagu saada. Ta keerutas Sarvikut 10 korda pea kohal ja lõi ta siis maasse. Seejärel pani ta Sarviku ahelaisse
Kalevipoja kokkuvõte Üks lesknaine leidis karjateelt kana ja tedremuna. Kanast sirgus kaunis neitsi Salme ja tedremunast Linda. Neidudel hakkasid käima kosilased. Kuuendana tuli Kalev viiekümnel hobusel, kuuekümne kutsariga, ise uhke täku seljas. Kalev ja Linda pidasid lõpuks pulmad. Kalev ütles enne oma surma, et Lindale sünnib viimane poeg pärast Kalevi surma ning temast saab samaväärne mees. Kalevipoeg oli juba sündides vägev. Noorikueas oli tal veel rohkem jõudu. Kui Kalevi pojad jahis olid, röövis soome tuuslar Linda, taevataat Uku päästis ta. Linda muutus kiviks. Kui pojad koju jõudsid hakkasid nad ema otsima. Pojad ei teadnud ema saatusest. Kalevipoeg hakkas Soome ujuma, kuid jõudis hoopis Saaremaale
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31)
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga)
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama,
Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga
Eno Raud Raamat algab seigaga Taara tammemetsa ääres, kus laius Kalevite kodu. Seal kasvas kolm poega. Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida
I Kalev ja Linda Kalev oli Kalevite talu kolmas poeg, kes lendas kotka seljas, sattus Viru randa, rajas riigi ja sai esimeseks valitsejaks. Linda koorus tedremunast, kellel käis palju kosilasi. Lõpuks tuk Kalev, kuues kosilane tuli viiekümnel hobusel, kuuekümnel kutsarilla, Kalev ise oli uhke täku seljas. Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks.
,,Kalevipoeg" E.Raud Linda ja Kalev elasid talus. Neil oli kolm poega, kuid enne viimase poja sündi Kalev suri. Linda mattis Kalevi maha. Ta kandis Kalevi hauale palju kive, millest tekkis Toompea mägi. Linda leinas Kalevit 7 ööd ja 7 päeva. Tema silmaveest tekkis järv, mida nimetatakse praegu Ülemiste järveks. Enne surma ütles Kalev, et üks poegadest peab saama tema surma järel uueks kuningaks. Pojad elasid rahulikult, kui ükskord röövis Soome tuuslar Linda. Kaks vanemat poega läksid magama, sest nad arvasid, et äkki näevad unes, kust ema otsida. Kuid noorim poeg mõtles : ,,Tänasida toimetusi ära viska homse varna." Ta läks Lindat otsima. Kalevipoeg rändas kaua, aga ema ta ei leidnud. Taevane taat Uku aga päästis Linda varga küüsist. Kui pojad suureks kasvasid, otsustasid nad liisku heita. Kõige noorem poeg võitis liisu heitmise ja saigi uueks kuningaks. Kuningana rändas Kalevipoeg palju ringi. Ta oli rahvale heaks kuningaks.
Põhja piiril Taara tammemetsa ääres seisis kalju peal Kalevite talu. Suureks kasvades lahkusid kolm poega igaüks oma teed. Kes läks venemaale,kes tuiskas Turjamaale ja kes lendas kotkaga kodumaast kaugele,kaugele Viru randa, kuhu rajas ka isikliku riigi. Lesknaine, kes elas läänemaal, leidis kana,tedremuna ja varesepoja,kõigist kolmest said isemoodi tegelased. Kanast kasvas kena tütarlaps Salme,munast tütar Linda ja varesepojast orjaplika. Salme läks tähele,ja Linda läks Kalevile. Kalevil ja Lindal sündisid 3poega. Viimane neist,kõige tugevam, peale Kalevi surma. Linda oli väga hädas kosilastega,ükskord ka tuuslar käinud Lindat ähvardamas käinud,lubas põlgamise eest kätte maksta. Samal ajal kui mehed metsas jahti pidasid,sõitis Soome tuulatark Lindat röövima-lubas ju too põlgamise eest kätte maksta. Uku aga märkas ning soovis Lindat aidata,piksevälj lõi tuuslarisse ja sealsamas muutus Linda kõrgeks kivisambaks
1.Kalevipoeg-Sohn 2 lugu. Koerad Irmi, Armi, Mustukene. Lk 38. Talu Taara tammemetsa aares- 3 poega, uks Kalev-lendab kotka seljas Viru randa, sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis kanamuna ja tedremuna, kasvatas nad lasteks13. Linda(tedremuna) abiellus Kaleviga11-23.Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli
Allmaailmas käis Sarvik-Taadiga võitlemas ja päästis 3 põrgupiigat. Seal oli: * Rauatuba – poiste töötuba * Vasetuba – tütarlaste töötuba * Hõbedane tuba – Sarvik-Taadi igapäevane tuba * Kullast tuba – Sarvik-Taadi pidupäeva paik Kalevipoeg leinass 2 päeva ema, 3-ndal asus teele. Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU
Raamatu originaalis on stiiliks regivärsiline rahvalaul. Teose meeleolu on vägilast Kalevipoega ülistav. Kalevipoeg läks, tegi ja võitis. "Kalevipoeg" (1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) Tema põhiteos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos "Kalevipoeg", sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. I: Loo peategelane on kange Kalevi ja tedremunast kasvanud Linda noorim laps, Kalevipoeg. Vägilane on teistest kordades suurem. Ka jõudu on tal teistest palju rohkem Kõrvaltegelased on Olevipoeg, Alevipoeg, Sulevipoeg, vetevaim, Soome tuuslar, igat sorti sortsid ja nõiad, kuller, Sarvik-taat, Soome sepp, põrgupiigad, Kalevipoja vennad. Vetevaimu ja Sarvik-taati tahetakse koguaeg tüssata, nendesse ei suhtuta hästi. Nagu ka sortsidesse ja nõidadesse. Soome tuuslargi saab tuuseldada. Üldiselt aga on suhted sõbralikud.
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad
Nendest lugudest ongi sündinud ,,Kalevipoeg". 1. lugu Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas, veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda. Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile. 2. lugu Lindal sündis 3 poega, neist viimane, Sohni (Kalevipoeg ), sündis pärast isa surma. Vana Kalevi viimane soov oli, et riik jagataks kolme poja vahel liisutõmbamisega ära. Ta ise aga jäi haigeks ning pidi surema, sest tema haigusele rohtu ei olnud. Linda vedas Kalevi hauale kive, mis seisavad tänapäevalgi Toompeal
KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK ,,Saadjärv" peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks. Kalevipoeg võitles vaenlastega, raudmeestega (13. saj ristirüütlid), sortsidega ja sarviktaadiga.
Kalevipoja sisukontroll · Kelle kosis vana Kalev endale naiseks? · Kuidas tekkis toompea mägi? · Kuidas tekkis ülemiste järv? · Mis oli kalevipoja esimene töö? · Kus tõi kalevipoeg palke? · Kuidas sai siil endale okaskasuka? · · Miks tahtis kalevipoeg minna ümbermaailmareisile? · Iseloomusta kalevipoega · Kuidas suri kalevipoeg ? VASTUSED : 1. Linda 2.Linda tassis kalevi hauale palju kivisid ja liiva ja nii tekkiski Toompea mägi 3.Kui Vana Kalev ära suri ja linda kivipeal nuttis . Linda nutust tekkiski Ülemiste järv 4:kündmine 5:Pihkvast 6.Kalevipoja kasukast. kalevipoeg rebis kasukast tükki ja viskas selle siilile selga ja nii saigi siil endale okaskasuka 7.Kalevipoeg tahtis maailmanäha 8.liiga kättemaksuhimuline , hooletu 9. tema enda mõõk võttis temalt elu ,
nimetab ta hädaohu, orjakütke, sõja, nälja, viletsuse, katku ja Tautsi-tappe perioodi. Lõpetuseks ütleb autor, et on aeg hakata tunnistama seda vaba rahvust, kes omab seda kaunist kultuuri. Kümnes lugu. Kümnendas loos näeb Kalevipoeg kahte pahareti poega,kes kaklevad Kikerpära soo pärast ja paluvad Kalevipoega seda tüli lahendama. Kalevipoeg soovitab neil maad ära jagada ning seda tehakse Mustapalli küla juures, mis asub jõe ääres. Seda sama jõge tahab Alevipoeg kinni ajada ja satub seeläbi läbirääkimistesse vetevaimuga, kes pakub talle kulda, kui Alevipoeg jõge kinni ei aja. Vetevaim lubab kulda järgmiseks hommikuks, aga ta ei saa seda kokku ning Alevipoeg tahab jõe kinni ajada. Vetevaim kutsub ta veel õhtul enda juurde läbirääkima, aga Alevipoeg haistab midagi kahtlast ja saadab sinna hoopis Kalevite kannupoisi. Vetevaimul oligi plaan Alevipoeg tappa, aga Kalevite kannupoiss, kes tegelikult Vetevaimu juurde läks, pääseb minema.
Nad rääkisid omavahel ja said sõpradeks, Olevipoeg lubas linna ehitada Kalevipojale. Kalev pidi kive kandma, palke tooma, Olevipojale palka maksma. Kui Olevipoeg oli 3 päeva paaastu pidanud, hakkas ta ehitama. Põrgust toodud piigad andis Kalevipoeg Alevite hoole alla. Alevi poeg kosis omale kõige noorema naiseks. Sulevipoeg sai omale kõige vanema piiga, aga keskmine tüdruk ei saanud meest omale. Alu taga elavale tuuslarile meeldis keskmine piiga ja ta röövis ta ära. Alevipoeg ja Sulevipoeg said sellest teada ja läksid tüdrukut päästma. Nad tapsid tuuslari ära, panid ta majale tule otsa ja läksid neiuga minema. Hiljem kosis Olevipoeg keskmise piiga omale naiseks. Kalevipoeg tahtis ilmaotsa sõita, selleks lasi ta omale uhke laeva ehitada. Laev tehti hõbedast, kallimast hõbekarrast, õhukestest hõbelaudadest, laeva nimeks pandi ,,Lennuk", et ta lennates lõhuks laineid. Endale käskis ta kullast kuue teha, ülemaile hõbekarrast, rahvale rauakarrast,
Siis aga tekkis tal huvi oma uue kaitsja- abilise isiku vastu ning palus, et too tuleks põõsast välja ja end näitaks. Selgus, et abiliseks oli väike siilike, kes aga häbenes ilmavalgust, kuna loomise hetkel oli Taevaisa jätnud kogemata nende liigi esindajad ilma kaitsva kehakatteta. Niisiis oli ta täitsa paljas. Seda kuuldes otsustas vägilane oma kaitsjat vääriliselt tänada ja tegi talle puutikkudest paksu tugeva kasuka. Sel hetkel meenus talle aga tema sõbrake, kes seniajani tal vaikselt põues oli olnud. Oh seda kurbust, kui Kalevipoeg ta kotist välja võttis pisike oli julma võitluse tagajärjel hinge heitnud. Kangelane pidas väärikad matused, kaevas talle haua ja istutas kääpa peale ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast mälestuskõne pidamist ning hüvastijätmist kinnitas ta pisut keha ning tassis endale asemeks liiva, et oleks kuivem küljealune ja parem puhata.
juurde. Romantiline, lõhestunud hingega unistaja, kellele on langenud veresüü ja kelle surm on seega saatusest määratud. Rahvuslik hiid, omamoodi metsakoll, nagu ta esines rahvaluules. Koosneb eelloost, põhiloost ja lõpplahendusest. Teose juhatab sisse kaelvi saabumine maale ning tema kosjasköigu ja pulmade kirjeldus. Eelloo lõpetab vana kalevi surm. Järgnevad üleminekuepisoodid on seotud Kalevipoja ema lindaga, kelle röövib soome tuuslar. Eepose arenduseks on kalevipoja elu lugu. Algab kalevipoja teekonnast soome, ema vabastama. Läheb ujudes. Teel ühel saarel kohub saarepiigaga. Solvab tütarlast kes end seejärel uputab(viga). Soomes otsib üle kuulsa soome sepa, et endale mõõka tellida. Kalevipoeg võitleb soome sepa pojaga ja tapab ta. Kalevipoeg tuleb koju tagasi ja otsustab koos vendadega liisku heita, kes saab neist isa kuningajärje pärijaks. Vastuse annab kiviviskevõistlus. Kalevipoeg sai kuningaks
Teema: Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald. Loe õpikust läbi Faehlmanni ja Kreutzwaldi kajastav materjal ja leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise puhtuse ning kuns
poole ning aastatel 19331935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935.aastal Eesti raamatuaastal. Sisukokkuvõte Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kus mõtlematusega tõmbab enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistlusega maa kuningaks. Ta künnab maad ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Kangelane võtab ette kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarviktaadi ja tema põrgulistega, ning avastusreisi maailma otsa. Kestvatest sõdadest
rännakut, kuulis Kalevipoeg vasarate tagumist. Nii jõudiski ta Soome sepa juurde, kes koos kolme pojaga hoolsasti tööd tegi. Kalevipoeg pöördus sepa poole palvega :" Kas teil hüva mõõka müüa, tugevamat terariista, mis ei murdu mehe käessa? Andke kaupa katsudella, et ma mõõga kindlust mõõdan, tervusta tunnistelen!" Sepp oli sellega nõus, lastes tuua nooremal pojal mõõku kaenlatäie. Kui Kalevipoeg mõõku katsetas, siis purunesid need vastu kaljut, seejärel saatis sepp teise poja mõõku tooma, jällegi võttis Kalevipoeg mõõgad kätte ja hakkas neid alasisse lööma, see mõõk ei purunenud, aga tera läks nüriks. Sellepeale ütles Soome sepp : ,, Külla'p leian mõõga kirstust, sõjasaha salakambrist, suure rammu sarnaliseks, võimsa väe vääriliseks...See'p on mõõka, maksab palju, kallihinnalise kaupa..." . Seepeale toodigi mõõk, kõikide mõõkade kuningas, sellemõõga oli vanaKalev ise teha lasknud, sepp oli seda mõõka seitse aastat poegade
Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi (Kuremaa järvest Emajõkke), idaosas Kullavere jõgi (ühineb Kääpa jõega). Järved säilinud voorestiku keskosas (11 järve): Kivijärv (jäänuk varasemast suuremast), Saadjärv (suurim), Vasula (Arold 2008). Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). 3.5 Mullastik ja aluspõhi Aluspõhjas põhja-loodeosas siluri karbonaatkivimid, lõuna-kaguosas devoni savi, liivakivi. Siiski on mullad väheerodeerunud võttes arvesse pinnavorme. Lõuna-kaguosas lasub pinnakate Kesk- Devoni Narva lademe domeriidil või ka savil ning aleuroliidil (Viiding 1995)
KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks. Eesti vanem rahvalaul pigem lüüriline kui eepiline. 1853- algredaktsioon, 12 lugu. Hiljem juurde 8 lugu. Esimene rahvaväljaanne Soomes Kuopios 1862, 1000 eksemplaris. Kokku ilmunud 18 trükki. 2 sissejuhatust, värsse üle 19 000. Algus- Kalevipoja päritolu ja vanemate kirjeldus. Lõpp- Kangelase surm, vanaisa annab talle tööks põrguväravate valvamise. Skulptuurid- Tartus, Tallinnas Glehni pargis, Põltsamaal. EESTI ÜLIÕPILASTE SELTS 1870- Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased hakkasid korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt ,,Kalevipoega", arutati rahvaküsimusi- sellest sai alguse EÜS. 1883- EÜS registreeriti ametlikult. 1
Järved on säilinud peamiselt kõrgete komeetvoortega voorestiku keskosas. Nii järvede kui ka soode põhjas leidub hulganisti järvemuda ja lupja. Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). Kõige põhjapoolseim neist on Kivijärv, õõtsikuliste kallaste ja rohke taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa loodeosa, sealhulgas Jõgeva linna, Pedja jõgi (122 km). Keskseks veesooneks on aga Kuremaa järvest lähtuv Amme jõgi (55 km), mis puhandusorgudes voolab ühest voortevahelisest nõgudevööndist teise, läbib mitu järve ning suubub Emajõkke. Idaosa veestab Sadala lähedalt algav Kullavere jõgi (53 km), mis teeb Levala kohal suure kaare
Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand viskama, Martnas kukk laulnd parajasti. Ta visand kukel selle kivi
Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast