Looduskaitsealade võrgustiku kaitse korraldus Keskonnamõjude hindamine Keskonnamõjude hindamise eesmärgiks on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavadatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. (Vello Keppart, 2006) Natura- alade loodus- ja linnualade kaitseks viiakse läbi kohustuslik keskkonnamõjude hindamine, kus hinnatakse: · Kavandatava inimtegevuse mõju kaitstavatele liikidele · Kavandatava inimtegvuse mõju loodusdirektiivi ja elupaigatüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura- alade naabrusse plaanitavale tegevusele, mis võib mõjuda loodus- ja linnualadele kahjulikult Looduskaitse-eesmärgid on Natura-alade säilitamisel tähtsamad kui sotsiaalmajanduslikud eesmärgid. Parim lahendus Natura-alade jaoks on looduskaitsealade võrgustikul ja selle läheduses kavadavatest tegevustest loobuda
Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi ja avalikustatakse Vabariigi Valitsuse määrustena Riigi Teatajas. Kaitse-eeskiri sisaldab kaitseala eesmärki, piirikirjeldust, ala jagamist eri kaitserežiimiga vöönditeks ning lubatud ja keelatud tegevusi. Kaitse-eeskirja koostab või muudab kaitseala valitseja, kaasates sellesse töösse eriteadlasi ja maaomanikke. Kaitse-eeskirju koostatakse ka teistsugustele kaitstavatele loodusobjektidele Tegutsemiseks kaitsealal koostatakse kaitsekorralduskava, mis seab konkreetsed ülesanded kindlaks perioodiks. Kaitsekorraldust planeerides toetutakse mitmele andmebaasile, millest kõige olulisem on EELIS (Eesti looduse infosüsteemkeskkonnaregister), kuhu on koondatud teave kõigi kaitsealuste objektide kohta. 34. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni eesmärk Elurikkuse kaitse, selle säästlik kasutamine ja kasutamisest saadava tulu võrdne jaotamine. 35
Tiiu Hallapi (2006: 14) järgi peab iga argumentatiivne tekst tegelema ideaalis kõigi järgmiste punktidega: oluliste mõistete definitsioonid, nende selgitused ja näited kindlapiirilised teesid ja teeside kogumid (positsioonid) probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele vastuväidetega toimetulemine tulemuste kokkuvõtmine Kui loodusteaduslikes kirjatöödes kasutatakse sageli argumentidena vaatluste ja katsete tulemusi (induktiivne argumentatsioon), siis filosoofias tegeldakse abstraktsete üldmõistetega (deduktiivne argumentatsioon). See ei tähenda, et filosoofiline arutlus peab olema alati eluvõõras - näiteks kui moraali- ja
enne seda, kui seda hakatakse ehitama. Seega ei ole üllatav, et valitsus ei ole langetanud otsust tehase rajamise kohta, kuna nendel ei ole veel piisavalt informatsiooni selle mõjude kohta (Ibid.). Peale selle, EST-FOR Invest eeltöö analüüsis ka võib leida mõjude kirjeldust. Esimeste hulka kuuluvad tehase asukohavalikuga seotud potentsiaalselt olulised mõjud ehk mõjud rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, 3 maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, taimedele ja loomadele ning populatsioonidele. Ka tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad müra, vibratsioonid, õhusaaste emissioonid, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele
võrgustiku loomine kahel EL direktiivil nn linnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), mille eesmärk on kaitsta linde ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Tegevused, mis toimuvad Natura ala piires või mille mõjusfäär ulatub Natura alale ning mille negatiivne mõju alal kaitstavatele elupaikadele ja liikidele ei ole mõistlikult välistatud, ei ole Euroopa Liidu õiguse alusel reeglina lubatud. Euroopa Ühenduse looduskaitsedirektiivid lähtuvad selles, et loodus ei ole mitte üksnes väärtus inimese jaoks, vaid sellel on ka iseseisev sisemine väärtus (iseväärtus), mida tuleb looduskaitset puudutavate kaalutlusotsuste tegemisel arvesse võtta.8 Maavarade kaevandamise alustamisel ja laiendamisel tuleb kindlasti läbi viia keskkonnamõjude analüüs
,,tervise kaitse võib õigustada kahjulikke tagajärgi ja isegi väga kahjulikke tagajärgi konkreetsetele ettevõtjatele [...]. Tervise kaitse, mida vaidlustatud määrus peab garanteerima, peab üles kaaluma majanduslikud kaalutulused" Artegodam kaasus ,,Euroopa Ühenduse õiguse üldprintsiibiks muutunud ettevaatusprintsiip nõuab pädevatel asutustelt seda, et need võtaksid keskkonna ja tervise kaitses ning ohutuse tagamisel kohaseid ennetavaid meetmeid, andes nendele kaitstavatele huvidele ülekaalu majanduslike huvide ees." Kohus kaalunud ka otseselt loodusega seotud väärtusi, seda näiteks nn Lappel´i kaldapealse kaasuse, mida vaadeldakse allpool looduskaitsedirektiive käsitlevas osas. Loeng Keskkonnaalased õigused Materiaalõiguslik põhiõigus Menetlusliku õigused Õigus kasutada võõrast maad Õigused · "Puhas " keskkond on vajalik, et tagada inimväärikus; see on üheks peamiseks
alustamiseks (ehitamiseks, vee erikasutuseks, - tegevuse ajalises teostamises vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele avaldamiseks saata ka tegevusloa andmise või (sessoonne, ööpaeva jne). kaevandamiseks, välisõhu saasteks jne.). loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku andmata jätmise otsuse ning tegevusloa eelnõud, peab
6) analüüsib kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju, sealhulgas kaudset mõju ning teiste tegevusliikidega koosmõju keskkonnaseisundile, sealhulgas mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, taimedele, loomadele, pinnasele, maastikule, maavarale, vee ja õhu kvaliteedile, kliimale, kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alale, selle kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele, ja kultuuripärandile, ning käesolevas punktis nimetatud tegurite vastastikust mõju; 7) hindab keskkonnamõju eeldatavat toimet ning kirjeldab kaasneva negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise meetmeid ning hindab nende kasutamise eeldatavat efektiivsust;
kaitsealuse looma leiukohta. 76% leiukohtadest on kaitse alla inimelu või kahjustada tõsiselt kellegi vara. võetud, 24% leiukohtades kehtib isendi kaitse. Silmatorkavalt palju III kaitsekategooria loomi on kaitstavatele loomadele rajatud püsielupaiku 958 (vt. tabelit 2). Põhiliselt on need kotkaste pesapuud koos ümbrusega. Tabel 1. Kaitstavate loomaliikide jaotus kategooriatesse Kategooria Ussid Limused Putukad Kalad Kahepaiksed Roomajad Linnud Imetajad I 1 2 14 2
Hoiualateatis on teatis maa omanikule ja teatab omanikule kaitsealusest objektist väljaspool kaitsealasid 128. Kuidas tagatakse looduskaitse võrgustiku tomimine? Tagatakse ekspertide analüüside ja hinnangute põhjal, mille järgselt parima kaitse süsteemi välja selgitamiseks kas objekti leevendamiseks või vältimiseks. 129. Mis on keskkonna mõjude hindamine ja mida selles hinnatakse? Kavandatavate tegevuste mõju hindamine loodusele · Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas
kaitsealasid 127. Kuidas tagatakse looduskaitse võrgustiku tomimine? Tagatakse ekspertide analüüside ja hinnangute põhjal, mille järgselt parima kaitse süsteemi välja selgitamiseks kas objekti leevendamiseks või vältimiseks. 128. Mis on keskkonna mõjude hindamine ja mida selles hinnatakse? Kavandatavate tegevuste mõju hindamine loodusele · Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 129. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang · Koobas Aruküla koobas
Hoiualateatis on teatis maa omanikule ja teatab omanikule kaitsealusest objektist väljaspool kaitsealasid 128. Kuidas tagatakse looduskaitse võrgustiku tomimine? Tagatakse ekspertide analüüside ja hinnangute põhjal, mille järgselt parima kaitse süsteemi välja selgitamiseks kas objekti leevendamiseks või vältimiseks. 129. Mis on keskkonna mõjude hindamine ja mida selles hinnatakse? Kavandatavate tegevuste mõju hindamine loodusele · Kavandatav inimtegevusemõju kaitstavatele liikidele · Kavandatav inimtegevusemõju elupaiga tüüpidele ja tähtsatele linnualadele · Natura-alade naabruses plaanitavad tegevused 130. Millised on kaitstava looduse üksik objektidja nim1? · Rändrahn Ehalakivi (Kunda) · Puu Ranna tamm (Jõgevamaal) · Kivikülv Helmerseni kivikülv · Pank Paldiski pank · Paljand Suur Taevaskoda · Astang Kirbla astang
kuluefektiivsuse analüüs ja ettepanekud metoodikate rakendmiseks vastavalt kaitstava objekti eripärale ning eesmärkidele. Süsteemne ja metoodiliselt välja arendatud külastusseire aitab kaasa kaitsekorraldusele, investeeringute planeerimisele, loodusharidustööle ning selle kõige juures võimaldab otstarbekamalt juhtida külastuskorralduse ja kaitsetegevuste ressursse – spetsialiste, vahendeid, raha. Suunates külastajad koormustaluvamatele ja külastusteks kohandatud kaitstavatele aladele vähendatakse külastuskahjustuste riske teistel, koormustundlikumatel aladel. Seirama! Kalev Sepp, prof EMÜ 4 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Autorid tänavad kõiki juhendi koostamisel osalenud nõustajaid ja konsultante: Kaili Viilma Keskkonnaamet Murel Merivee Keskkonnaamet
5) liinide rajamiseks või laiendamiseks; 6) avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks; 7) avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks; 8) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud; 9) veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks; 10) kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks; 11) kalmistute rajamiseks või laiendamiseks; 12) üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks; 13) üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks ja
Maavarade kaevandamiseks, liinide ja avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või laiendamiseks. Avalikult kasutatava tee (riigimaantee ja kohaliku tee, välja arvatud talitee), avaliku raudtee ja väljaku ehitamiseks või omandamiseks;ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud;veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud objektide säilimise tagamiseks;kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide, puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks;kalmistute rajamiseks või laiendamiseks;üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste rajamiseks ja laiendamiseks; üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate
rangelt kaitstavate metsade esinduslikkuse vajakut. Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemile EELIS (20) oli Eestis 2010. a jaanuaris 675 183 ha rangelt kaitstavaid alasid, kus majandustegevus on keelatud. Neist 31,7% ehk 214 110 ha moodustasid metsakooslused (9,7% Eesti metsade kogupindalast), millest 167 995 ha (78,5% ranget kaitstus metsadest) kohta olid olemas metsa takseerandmed. Lisaks rangelt kaitstavatele metsadele on Eestis veel umbes 506 300 ha (22,9%) leebemate majanduspiirangutega metsi ja 9 200 ha (0,4%) kaitsealuseid metsa vääriselupaikasid. Kokku kehtivad erinevad majanduspiirangud 729 610 ha (33,0%) Eesti metsadest. Aktiivsed meetmed metsalooduse kaitseks Metsakoosluste passiivsed kaitsevõtted nagu raiete piirangud on üldjoontes paika pandud looduskaitseseaduse ja metsaseadusega. Kõik raietööd kaitsealustel objektidel tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga
annaabi.ee 
