sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST :: Leidsin artikli Allar Jõksi seisukohalt, et kuna loote eluõigus on põhiseaduse poolt kaitstud, on raseduse katkestamine põhimõtteliselt keelatud raseduse katkestamine on vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusega elule ja kaitsele kehavigastuse tekitamise eest. Kaitsekohustus on kehtiv ka ema suhtes, pannes naisele seega põhimõttelise kohustuse eostatud lapse ilmatoomiseks. Küsimusi on erinevaid, kas abort tuleks keelustada, millised ohud sellega kaasnevad. Kes peaks abordi eest tasuma? Kas haigekassa või naine? Kuigi abortide arv on vähenemas, kasutatakse seda ikka pereplaneerimise vahendina. Kuidas sellist suhtumist muuta? 9.slaid Inimkaubanduse vormid: Tööorjus, Elundikaubandus, Seksuaalne ekspluateerimine.
käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid • Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. • Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest • Institutsioonide loomise kohustus • Õigus menetlusele ja korraldusele • Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, inimväärikusele vastava elutaseme Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS § 9) • Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani • Põhiõigusi on kahte liiki:
elanikkonna erinevate kihtide seisund kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, õigus osaleda rahvakoosolekutel. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka. Kodanikud polnud naised ega orjad, võõramaalased(metoigid -ei saanud osta maad, elasid linnas, tegelesid käsitöö ja kaubandusega, pidid maksma maksu ning teenima sõjaväes)polise kodaniku kohustused: Kaitsekohustus(oma relvastusega), rahvakoosolekutel osalemine.Elanikkonna grupid,kes jäid kodanikustaatusest ilma- naised( neil polnud õigust midagi teha,mehed tegid kogu töö ära ning naisi ei austatud), orjad(nemad pidid ainult töötama kodanike jaoks ning nad olid täiesti alamklass,Ateenas oli neid üsna palju)võõramaalased e.metoigid(neil puudus õigus osta Atikas maad,siis elasid nad enamasti linnas ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega,nad pidid riigile regulaarselt maksu
teised Euroopa õigusruumis kehtivad õiguse üldpõhimõtted ja põhiväärtused kehtivad ka Eestis. (RKL 17.2.2003.a nr 3-4-1-1-03). • NB: 1.12.2009 jõustus Lissaboni leping! Miks on tähtis, et “hea haldus” on põhiõigus? PS § 14: Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Milliseid meetmeid riik peab võtma hea halduse tagamiseks (põhiõigusest tulenev kaitsekohustus)? • Seadused • Halduseeskirjad (asutusesisesed juhised, millega täpsustatakse seaduste rakendamise praktikat) • Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
Referaat Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISSEJUHATUS Riigikaitsekohustus tuleneb vajadusest kaitsta oma riiki. See on seotud Suure Prantsuse revolutsiooni ja rahvusriikide tekkega, kuigi teatud kaitsekohustus oli juba ka Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas. 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni ei tunnetatud riigikaitset Lääne- Euroopas mitte ebameeldiva kohustusena, vaid kodaniku vaba õigusena kaitsta seda, mis talle kuulub. [1] Eestis ei kao riigikaitsekohustus 8-11 kuise ajateenistuse läbimisel. Ajateenistus on eluaegne, kuna see on ettevalmistus reserviks. [samas] Meile on teada tõsiasi, et ajateenistuses, ning hiljem reservis on kõik selleks võimelised, 18-
Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa pargipaviljon üks väheseid originaalkujul säilinud pargipaviljone (Muisuskaitseamet). Omandi ja haldamise probleemid Räpina mõisa ehitised kuuluvad kultuurimälestistena Räpina vallale. Valdaja on Eesti Vabariik 2003. aastast. Omanik on Haridus- ja Teadusministeerium 2011. aastast ning samal ajal koos ministeeriumiga volitati alale ka Räpina Aianduskool. Kaitsekohustus on loodud 2006. aastal (Muinsuskaitseamet). Kokkuvõte Räpina mõisa park on väga omapärase ja mitmekesise ajalooga, mitmete omanike all olles on igaüks talle midagi omaltpoolt juurde pannud. Saime põhjalikud teadmised Räpina mõisa ajaloost ja sellest kuidas ühte ajaloolist ala uurida ning kust materjale leida. Huvitav oli teada saada ka, et pargis leidub üle 600 taimeliigi, osad neist eksootilised, osad kaitse all ja Räpina aianduskool hooldab neid. Kasutatud kirjandus
kontrollikohustus); 3-2-1-68-16, p 49-54 (parkimistingimused europark). 4. RKTKo 3-2-1-184-13, p 11-12 (tüüptingimuste tõlgendamine) 5. RKTKo 3-2-1-169-13, p 32 (viivisemäära sätestamine tüüptingimusena), vt ka 2-15-2810, p 18 (leppetrahvi tüüptingimusena). 6. RKTKo 3-2-1-22-16 p 18 (nn kaatrileping, käendajale tüüptingimuste laienemine) Seminariks vajalik kohtupraktika (võlatunnistus) 1. RKTKo 3-2-1-147-15, p 13-15 (kaitsekohustus, nn Arumäe kaasus) 2. RKTKo 3-2-1-9-16, p 27 (negatiivne võlatunnistus) 3. RKTKo 2-13-34922, p 12.3.; 13 (deklaratiivne võlatunnistus, laen) 4. RKTKo 2-14-58735, p 10-11 (tõendamiskoormis) Võlaõigusliku nõude kontrollskeem Hüpotees: A-l võib B vastu olla nõue/õigus VÕS (vm seadus) §... alusel 1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) 1.2
11.16) 1. Kehtiv leping: käsundusleping § 619, § 24 lg 3 (eriti p-d 4 ja 5) aitab tuvastada. 2. Rikkumine: mittekohane täitmine. § 620 lg 2 hoolsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustuse sisu täpsustab ka § 24 lg 2. Kuigi VÕS § 620 lg 2 esimese lause järgi peab käsundisaaja otsesõnu ära hoidma kahju tekkimise üksnes käsundiandja varale, võib käsunduslepingu olemust ja sisu arvestades tuleneda viidatud sättest koosmõjus VÕS § 2 lg-ga 2 (kaitsekohustus) ka käsundisaaja kohustus hoida ära käsundiandja muude õigushüvede, sh elu ja tervise kahjustamine. Seega võib käsunduslepingust tuleneda kõrvalkohustusena mh käsundisaaja kohustus kaitsta käsundiandja elu ja tervist. 3. Vastutus: Eeldatakse VÕS § 103 lg 1 järgi, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav ning vastutusest vabanemiseks peab käsundisaaja tõendama, et talle ei saa käsundiandja tervise
teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja poorduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid · Oigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. · Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest · Institutsioonide loomise kohustus · Oigus menetlusele ja korraldusele · Riigi toetuskohustused Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS§9) · Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani · Põhiõigusi on kahte liiki: 1) igaüheõigused (põhiseaduse tekstis "igaüks", "keegi", "kõik" jne)
kasu peab teisele kompenseerima. Läbi väikese küla läheb tee, mis kuulub ühele inimesele, kes puhastab lumest jne. Tekib vaidlust, et tee omanik tahab saada hüvitst, et ta on seda teed puhastanud. Äkki see võiks olla käsundita asjaajamine? Teeseadusest tuli välja §) Situatsioon, kus üks isik, teise isiku kasuks midagi teeb ilma, et tal oleks kohustus seda teha seadusest või lepingust tulenevalt), - Kaitsekohustus- kohustus arvestada teise poole õiguste ja huvidega. Võivad tekkida lepingueelsetesse läbirääkimistesse astumisega, olla võlasuhte sisuks põhi- või kõrvalkohustusena ja kesta ka pärast lepingu lõppemist. Nõue Nõude eesmärk võib olla asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmise saamine, õigusliku aluseta saadu väljaandmine, elatise maksmine jne. Eraõiguslikud nõuded võib liigitada nelja
ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. RK: “Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda.” Müügiesemeomadused peavad olema tõesed. RKTKo nr 3-2-1-171-14, p 14 üldine teavitamiskohustus, spetsiifiline kaitsekohustus Asjaolud: 10 Spetsiaallogistika OÜ (hageja) hagi Volvo Estonia OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid kolme sadulveoki müügilepingu. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Millest sõltub teise poole äratuntav oluline huvi? VÕS § 14 lg 2 Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist
Põhiõigused on ülimalt avatud ja määramatud. Osad põhiõigused sätestavad riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. 1.Kaitsefunktsioon Avalik võim ei või sekkuda üksikisiku tegevusse piirates PS-s tagatud vabadusi. Riik ei tohi kohelda kedagi ebavõrdselt. Riik peab isikut kaitsma nii kolmandate isikute rünnete kui ka katastroofide jmt korral. (Nt. õigus pidada koosolekuid; õigus mitte kuuluda ususekti). Riigi kaitsekohustus- seaduse väljatöötamine. 2.Tõrjefunktsioon Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. Riigi kohustus on olla passiivne, hoiduda teatavatest tegudest. Nt igaühe õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). 3.Toetusfunktsioon Riigil on teatud juhul toetuskohustus sotsiaalsete põhiõiguste puhul (§ 28). Samuti peab riik tagama vähemalt inimväärikust mittekahjustava elamise. Igaühel on õigus valida õigusabi korras endale kaitsja.
käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2)Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtus Põhiõiguste funktsioonid •Õigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. •Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest •Institutsioonide loomise kohustus •Õigus menetlusele ja korraldusele •Riigi toetuskohustused Riik peab tagama isikule minimaalse, Inimväärikusele vastava elutaseme.Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani •Põhiõigusi on kahte liiki:
Käitumine vastavalt hea usu põhimõttele on nõutav kõigi võlasuhete puhul, sealhulgas juba ka lepingueelsete läbirääkimiste puhul. Hea usu põhimõtet võiks käsitada kui nö. ülinormi – see võib tühistada ka seaduses sätestatu, kui viimane viiks range järgimise tulemusena ebaõiglase lahendini. Hea usu põhimõtest tulenavad ka väga mitmed kohustused, millele lähtuvalt võlasuhte iseloomust, peavad lepingupooled tähelepanu pöörama. Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS’is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik
Käitumine vastavalt hea usu põhimõttele on nõutav kõigi võlasuhete puhul, sealhulgas juba ka lepingueelsete läbirääkimiste puhul. Hea usu põhimõtet võiks käsitada kui nö. ülinormi see võib tühistada ka seaduses sätestatu, kui viimane viiks range järgimise tulemusena ebaõiglase lahendini. Hea usu põhimõtest tulenavad ka väga mitmed kohustused, millele lähtuvalt võlasuhte iseloomust, peavad lepingupooled tähelepanu pöörama. Näiteks kaitsekohustus, mis võib tekkida valvelepingu puhul. Samuti informatsiooni andmise kohustus, millega tuleb lepingupooltel arvestada igas lepingu faasis. 3 Mõistlikkuse põhimõte VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Viidet mõistlikkuse põhimõttele on VÕS'is kasutatud võrdlemisi palju, nt VÕS § 114 lg 1, kui võlgnik
võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlanõudele, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on eeskätt tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Seega ei ole nõudest loobumine ja võlatunnistus kompromissi sisuna üldjuhul suunatud kompromissi aluseks olevate algsete kohustuste olemuse muutmisele. 3-2-1-147-15 p 17 kaitsekohustus (Arumäe) Isik X (hageja) esitas isiku Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja võlakokkuleppest tuleneva põhivõla 51 768 eurot 43 senti ja viivise 48 162 eurot 33 senti. Kostja esitas hageja vastu tingimusliku vastuhagi, milles palus juhul, kui kohus leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, kohustada hagejat tagastama see kostjale ja lugeda võlatunnistus lõppenuks.
ees. Solidaarvõlausaldaja, kes on vastu võtnud täitmise, peab teistele võlausaldajatele välja maksma nendele langevad osad (VÕS § 75 lg 1) KOHUSTUSTE TÄITMINE Kohustuste täitmiseks loetakse ainult niisuguse teo tegemist või sellest hoidumist, mille tulemusel saavutatakse võlasuhte eesmärk. Soorituse objektiks võivad olla mitte ainult kaubad ja muud esemelised väärtused või õigused, vaid ka kaitse tagamine (VÕS § 2 lg 2). Kaitsekohustus ei kohusta sunnitavaks soorituseks, kitsamas mõttes on seega ainult kahjuhüvitamiskohustus. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustusi täita vastavalt lepingule ja seadusele ja vastava kvaliteediga. VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustusi täita: õigel ajal; õiges kohas; õigel viisil ja õigele isikule. Täitmiseks kohustamiseks on oluline, et lepingus oleks määratletud või määratletav
annaabi.ee 
