Peale palli püüdmist on lubatud ainult 1 põrgatus. Ülepea söödud on keelatud. Ründaja saab punkti sisseviske eest, kaitse- kui võtab vahelt. Harjutus 9. Joonis11. 5x5 poolel väljal. Kuni 50-ne sööduni. Viset ega põrgatust ei ole! Peale söötu peab mängija jooksma otsajooneni. Alles siis võib ta uuesti palli saada. Pall pannakse mängu keskringist. Harjutus 10. Joonis12. Sisu: #1 veeretab palle vaheldumisi ette- #2 peab selg-ees kaitseasendis liikuma (zik-zak) ja palle peatama. Töö:1. #1 veeretab palli n1 vasakule- paariline liigub kaitseasendis peatab palli ja alustab kohe liikumist teisele poole. 2. #1 veeretab palli n2 teises suunas ja järgneb pallile n1 kas jooksuga või kaitseasendis Harjutus 11. Joonis13. 3x2 lahendus, Sinised ründavad alla kahe punase vastu. Kaitsed tulevad äärelt, peale seda kui esimene ründaja on ületanud kokkulepitud joone (n. keskjoone).
Peale palli püüdmist on lubatud ainult 1 põrgatus. Ülepea söödud on keelatud. Ründaja saab punkti sisseviske eest, kaitse- kui võtab vahelt. Harjutus 9. Joonis11. 5x5 poolel väljal. Kuni 50-ne sööduni. Viset ega põrgatust ei ole! Peale söötu peab mängija jooksma otsajooneni. Alles siis võib ta uuesti palli saada. Pall pannakse mängu keskringist. Harjutus 10. Joonis12. Sisu: #1 veeretab palle vaheldumisi ette- #2 peab selg-ees kaitseasendis liikuma (zik-zak) ja palle peatama. Töö:1. #1 veeretab palli n1 vasakule- paariline liigub kaitseasendis peatab palli ja alustab kohe liikumist teisele poole. 2. #1 veeretab palli n2 teises suunas ja järgneb pallile n1 kas jooksuga või kaitseasendis Harjutus 11. Joonis13. 3x2 lahendus, Sinised ründavad alla kahe punase vastu. Kaitsed tulevad äärelt, peale seda kui esimene ründaja on ületanud kokkulepitud joone (n. keskjoone).
~25min tegemine. kõverdatud, käed harali, jalad on õlgade laiuselt Jalgade töö Redelite sees tippimine 4 ringi Erinevad jalgadetööd. Kaitseasendis liikumine Kaitseasendis liikumine. 2 otsa Jalg liigub Otsajoonest keskjooneni. mööda maad, Sinna parem külg, tagasi korralik vasak kaitseasend. Paarisharjutus 1 paariline liigub palliga 5min Õige kaitseasend, vabalt valitud suunas ja ei lase käsi liiga kaitsemängija peab alla, ei lase
pidurdab korvi all ja viskab palli. 1 - Kolonniharjutus - Üks pall Esimene mängija liigub keskjoone poole, söödab teisele ja läheb teise mängija kohale. Teine mängija saab palli kätte, läheb sammudesse, võtab lauapalli, liigub teise korvi poole põrgatades, 2 viskab 3p korvi, võtab lauapalli, söödab kolmandale ja läheb 31 kolonni lõppu. - Paarisharjutus - Üks pall 2 Esimene mängija liigub kaitseasendis koonuste järgi põrgatades, söödab palli teisele. Teine mängija liigub koonuste ümber põrgatades palli ja viskab korvi. 1 - Kolonniharjutus - Kaks palli Esimene mängija viskab vabaviske, võtab 123 4 lauapalli, söödab palli kolmandale. Teine viskab vabaviske, võtab lauapalli, söödab palli neljandale. Ringselt - Individuaalne harjutus - Üks pall Mängija liigub koonuste ümber põrgatades ja läheb sammudesse. 1
Kuni 30-ne sööduni. Viset ega põrgatust ei ole! Peale söötu peab mängija jooksma otsajooneni. Alles siis võib ta uuesti palli saada. Pall pannakse mängu keskringist. Harjutus 80. Joonis85. Kolmikus 2 palli. Üks viskab ja liigub rahulikult rõnga alla. Sealt spurdib äärele uuele viske kohale. 2 on söötja saab uue palli 3-lt, 3 on laua võtja, kes söödab kahele. Harjutus 81. Joonis86. Mängijal on 1 viset. Kui ta viskab mööda- spurdib keskjooneni, Kasuta ka kaitseasendis liikumist. Harjutus 82. Joonis87. Joonis88. 6 ja rohkem mängijat, 4 koonust #4 alustab põrgatusega, #1 saab söödu 4-lt peale pette liikumist.(joonis87) 1 püüab palli hüppepidurdusega põhiasendisse ja läheb viskele. Võtab oma lauapalli Söötja 4 liigub edasi vastasnurga koonuse poole, 1 põrgatab ümber vasakus nurgas oleva koonuse ning suundub söötjate kolonni. 4 spurdib viskajate kolonni. (Joonis88) Harjutus 83. Joonis89
Kohtumise võitmiseks on vaja võita kaks 2 minutilist perioodi. Kui esimene perioodi võidab üksmaadleja ja teise perioodi teine maadleja, siis kasutakse ära kolmas 2 minutiline perood, mis selgitab võitja. Kohtumine ei saa viiki jääda. Igat perioodi hinntakse punktidega eraldi. Seega kohtumine saab lõppeda 20 või 21. OHTLIKUD OLUKORRAD Ohtlikud olukorrad on järgmised: · kaitseasendis olev maadleja teeb silda, et teda ei seljatataks; · kaitseasendis maadleja on seljaga mati poole ja toetub ühele või kahele küünarnukile, vältimaks oma õlgade vastu matti surumist; · maadlejal on üks õlg matiga puutes ja samal ajal ületab ta teise õlaga 90kraadise vertikaaljoone (teravnurga); · maadleja satub hetkelise seljatamise olukorda ta on olnud kahe õlaga vastu vähem kui ühe sekundi; · maadleja veereb ühelt õlalt teisele. PUNKTIDE MÄRKIMINE
vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule · RUNNEL; VIIDING; KAREVA; KROSS; TRAAT; KAUGVER; KRUUSVALL Väliseesti kirjandus
7 Kasutatud kirjandus 1. Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar ,,Bioloogia põhikoolike II" AVITA 2002 2. Steve Pollock, Belitha Press ,,Loomade elu" Koolibri 1994 3. http://www.zbi.ee/satikad/ 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:L%C3%BClijal 8 Lisa 1 Joonis 1. Ämblik Joonis 2. Skorpion 9 Joonis 3. Jõevähk Joonis 4. Kakand kaitseasendis Joonis 5. Rohutirts 10
toetajaiks Baltikumis olid linnad ja linnakodanikud. Luterlik kirik tõi kirikulaulu. Jutluse keskne tähendus. Vajadus piibli tõlke järele emakeelse kirjanduse algus. Koolid, et rahvas oskaks omapühakirja lugeda. Eesti keel sai kiriku ja koguduse keeleks Humanismi levik. Humanism klassikaline haridus. ROOTSI JA POOLA AEG Aadli opositsioon kõigi katsete vastu kirikut ja talupiegade olukorda parandada. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad oli pidevas opositsioonis ja kaitseasendis Rootsi kesk- ja kuningavõimu suhtes. Rootsi ametnikkude talupojasõbralikkus. Karl 11. absoluutne monarhia, vastuolu aadliga, siinse talurahva toetus. Mõisate reduktsioon. Mõisnikud muutusid rentnikeks. Talupoegade olukorra reguleerimiseks: vakuraamatud, pärimisõiguse seadistamine, talupoegade kaebeõigus mõisnike peale, karistussüsteemi muutumine. Pastorite keeleoskuse rangem eksamineerimine. Koos reduktsiooniga muutus talupoegade sotsiaalpsühholoogiline olukord
poole, mis meid huvitab. Jalaga kopsimine viitab kärsitusele ning soovile edasi liikuda ja tegutsema asuda. (Jaskolka, 2004) Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega. Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud (Pease, 1994).
Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, aga sõnal võib olla mitu tähendust. Liigutused moodustavad "laused" ja räägivad usaldusväärselt inimeste tegelikust seiskorrast, meeleolust ja suhtumisest. Kriitilisel kehahoiakul on kõige olulisem põse toetamine nimetissõrmega, samal ajal kui teine sõrm katab suud ja pöial asub lõua all. Järgmine märk kriitilisest suhtumisest on tugevalt ristatud jalad ja üks käsi kaitseasendis. (1:13) 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine Sageli võib näha kuidas mõni poliitik seisab kõnepuldis, käed rinnal risti (kaitseasend) ja langetatud päi (vaenulik/kriitiline asend) ja räägib rahvale kui soojal ning sõbralikult ta noorte ideedesse suhtub. Ning näiteks, kui inimene istub läbirääkimiste laua taga Teie vastas
järeldusi selle põhjal, miks inimene pani käed puusa, on vaja silmas pidada konkreetset olukorda ning arvestada eelnevaid liigutusi. 8.1 JALGADE KASUTUS Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega. Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud - tavaliselt parem vasakule -, näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud
Kühmus olek võib olla märk tujutusest, väsimusest, alaväärsustundest või soovist märkamatuks jääda. Mõned tundliku hingelaadiga pikka kasvu inimesed tõmbuvad kühmu, et mitte teiste kohal kõrguda ja endast lühemaid inimesi hirmutada. Sirget selga seostatakse tavaliselt parema tuju, enesekindluse ja avala olekuga. Ettepoole kummardumine tähendab avatust ja huvi, tahapoole nõjatumine huvipuudust ja kaitseasendit. Pinges ja jäik kehahoid reedab samuti kaitseasendis oleku, vaba hoiak aga näitab avalust. 9 Teine oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakuid, on hingamine. Hingamine on harilikult tahtest sõltumatu ning peegeldab vahetut meeleolu. Kiiret hingamist seostatakse erutuse, hirmu, ärrituse, suure rõõmu või ärevusega. Hinge kinni hoides ja aeg-ajalt õhku ahmides annate märku ärevusest või pinge kuhjumisest. Pinnapealne hingamine näitab sageli, et mõtlemine on
Ühe jala reie nelipealihase venitus (esireie) + ühe jalaga põlvetõste jooks c. Kahe jala reie kakspealihase venitus (tagareie) + sääretõste jooks d. Kahe jala reie nelipealihase venitus (esireie) + põlvetõste jooks e. Sirge jala vibutused ette (vastas käsi, vastas jalg kokku) + jalatõste f. Külg ees harkseis, keha raskuse kandmine jalalt jalale, külgliikumine kaitseasendis g. Säärelihaste venitus + spurt 8. Viskamine ja löömine käedõlad soojaks. 9. Soojendus õlgadele. Erinevad visked, hiljem kerged löögid (vaja vähemalt 3 mängijat). Tsoonist 2 tuleb vise tsooni 5, kus mängija sooritab kaitsemängu suunates palli väljaku kohale, liigub ise pallile alla ja sooritab tõste tagasi tsooni 2, kust järgmine mängija püüab palli. Liikumine pallile järgi
Jalgadest kaitsetõke Eelpool nägime, et käte ristamisel moodustub kaitsetõke. Kuid ka ristatud jalad väljendavad inimese eitavat suhtumist või ka kaitsevajadust. Arvatakse, et käte rinnale vaheliti asetamine oli algselt seotud südame ja rindkere kaitsmisega, jalgade ristamine aga on katse kaitsta suguelundeid. Nii istub seksuaalses kaitseasendis naine kogu aeg tugevasti ristatud jalgadega (Pease 1994: 76). Ristatud jalgade tavaasend, kus üks jalg on korralikult teise põlvele pandud tavaliselt parem vasakule , näitab erutust, kammitsetust, vaoshoitust. Samal ajal ei tohi seda asendit tõlgendada eraldiseisvalt, vaid ainult eitavate liigutuste kogumis. Sest nii istutakse ka nt. loengusaalis või ebamugaval toolil. Kui aga inimene on lisaks sellele ka käed ristanud, siis on ta end vestlusest välja lülitanud (Pease 1994: 77)
motiividega. Selles seisneb kogu teie elu, kuigi ise te seda ei teadvusta. Võimalik, et te tunnete mingit ärevust või sisemist pinget. Kuid tihti toimub peasündmus, nagu suhete purunemine, armastatud inimese surm või töökoha kaotus, selleks, et võimaldada teil tõeliselt pingeid ja ärevust uurida. Kui olendi kesksel kohal on ego, viibivad tema teadvus ja emotsionaalne elu spasmiseisundis. Tänu hirmule tõmbute te pingesse ja viibite pidevas kaitseasendis. Olles egoetapis, tunnete te kogu aeg millestki puudust, vajadust millegi enama järele. Teie mõtete, tunnete ning tegevuse aluseks on must auk, tühjus, mida ei ole mitte kuidagi võimalik tervenisti täita. See on hirmuauk, mis peidab ennast varjus, kuna te pöörate kogu aeg oma teadvuse sellelt kõrvale. Selles on tühjus, mida te küll tunnetate, kuid minna sinna ei taha. Sellel etapil on teie suhted Jumalaga või Kõigega, Mis On seotud eraldatusetundega. Sügaval sisemuses tunnete te
annaabi.ee 
