ABSINT Triin Vaino MY11 ÜLDISELT Prantsusmaa Ekslikult liköör Kahvaturoheline või valge Kangus 45%-72% Müüt hallutsinatsioonidest MAITSE Aniis Seostatakse koirohuga Apteegilill Kerge piparmündi laadne kibedus VALMISTAMINE Taimede leotamine Destilleerimine Värvuse saamine SERVEERIMINE JA JOOMINE Ei jooda tavaliselt puhtalt Lahjendatakse veega Suhkur Spetsiaalne lusikas Tänan kuulamast !
Virmaliste teke on samuti seotud päikesekiirgusega. Kui päikese ,,keemise" ajal toimuvad n.ö. ,,paugud", siis laetud osakeste voog levib päikeselt üle kosmose. Maa magnetvälja poolused tõmbavad neid enda poole kuid ühelt pool maa geomagnetvääli enamik osakesi tõukab eemale. Mõned aga ikkagi pääsevad maa atmosfääri. Kui need osakesed põrkuvad atmosfääri gaaside osakestega, siis siit tulenevad erinevad valguskiirgused. Kõige laiemlat levinud virmaliste värvus on kahvaturoheline. See tekib siis, kui laetud osakesed põrkuvad hapniku osakestega. Veel madalamal tekivad punased virmalised ning kõrgeimates atmosfääri osades violetsed virmalised, aga neid tavaliselt näha pole. Virmalised saavad tekkida kõrgusel alates umbes 60st kilomeetrist merepinnast.
KLOOR Cl2 (kr.k chloros kahvaturoheline) Kloori avastas 1774 Sveitsi teadlane Karl Wilhelm Scheele. Kuid nimetuse sellele rohkekaskollasele gaasile andis teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilse elemendi. 1811. aastal andis ta kloorile ka nime tema roheka värvuse järgi. Samal aastal võeti kasutusele termin halogeen. Kirjeldati seda kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid. 19 saj. algul kasutati kloori enamasti tekstiilitööstuses valgendajana või
Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid
- toniseerib näonahka,- puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 3. Suurimad tomatitootjad maailmas. - Hiina, - USA, - Türgi. 4. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Kaalium, Fosfor, Magneesium, Kaltsium, Naatrium, Raud Viljade küpsusastmed:rohelise küpsuse faas: - vili tihke, - normaalse suurusega, - roheline kuni kahvaturoheline värvus. piimküpsuse faas: - vili tihke, - läikiva pinnaga, - koor valkjasroheline, - viljaliha heleroheline. roosaküpsuse faas: - vilja tihedus väheneb, - suurem osa vilja pinnast roosakas, - viljaliha roosa,- viljad kõlbavad värskelt tarvitada. täisküpsuse faas: - sordile iseloomulik värvus, - viljaliha konsistents, - maitse. Üleküpsemisel viljade: - värvus tumeneb, - viljaliha muutub vedelamaks, - maitse halveneb. 5
Töö eesmärk Õppejõu poolt antud lahusest nelja III rühma katiooni identifitseerimine. Lahuses on ainult III rühma katioonid, teiste katioonide rühmad puuduvad. Sissejuhatus Katioonide III rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+. Mõndasid neist saab juba eeldada olevat lahuses vesilahuse värvuse põhjal: Ni2+- heleroheline, Co2+- roosakaspunane, Fe2+- kahvaturoheline, Fe3+- kollane, Cr3+- tumeroheline, violetne, Mn2+- kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada
KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust*, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+
aluse hilisemasele klassikalisele meesteülikonnale. 18.sajandi mees kandis vesti ja põlvpükse. Vest oli meeste kõige dekoratiivsem rõivaese.Tolleaegsel vestil olid taskud ja pikad varrukad, kuld-, hõbe-, või emailnööbid ning lilli, loomi ja maastikke kujutav maitsekas tikand. Põlvpüksid ulatusid veidi allapoole põlvi, sääri katsid valged paeltega siidsukad. Kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eelkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus muutus asjalikumaks ning tänapäevase joonega sarnasemaks. Siidist põlvpüksid hakkasid kaduma ning mehed eelistasid pahkluuni ulatuvaid pükse.
P 3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. (Antud lahuses puudusid Fe2+ -ioonid). Võtsin lahuse nr 16 (roosakas), pH = 2 III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu 3.3 Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis
Sveits. Kaalude aias sibagu ringi sisalikud Kaalude päikesemärgi esindaja kasvatagu suuri roose, astreid, karikakraid ja münti. Talle sobivad ka Sõnni lilled ja Sõnni puud, samuti ploom ja pappel. Kaalude südame panevad kiiremini põksuma nii erinevad tegelased, nagu seda on elevandid, sisalikud ja teised väikesed roomajad. Ent kui talle ette anda värvipalett, püüaksid tema pilku sinise eri toonid alates kahvatusinisest kuni akvamariinini, kahvaturoheline, aga ka roosa. Pole ime Kaalud on ju õhu märk. Metallidest sobivad Kaaludele vask ja messing. Aiainspiratsiooni tasub sellel sodiaagimärgil otsida Austriast, Birmast, Jaapanist, Argentinast, Egiptuse põhjaosast, Kanadast, Tiibetist, Hiinast ning Vaikse ookeani lõunaosa saartelt. Skorpion leiab hingesugulase kaktuses Suskajana tuntud Skorpion hindab kaktust ja iileksit, ent tema ilumeelt hellitavad rododendron, gardeenia, pelargoon, särav päevakübar
Sõrmjas Koosneb 4 lehest Äraspidi munajad · Väike läätspuu · Caragana frutex Saagja servaga Südaja alusega Sinakashall Roodude nurkades roostepruunid karvatutid Väiksemad lehed · Harilik pärn · Tilia cordata Rood kaetud hallide karvadega Roots karvane Südajas leht · Suurelehine pärn · Tilia platyphylla Õhem võrreldes hariliku ja suurelehise pärnaga Alt kahvaturoheline Lehe allküljel on roodude juures hallikad karvad · Läänepärn · Tilia x vulgaris Talbjas Pikalt lehe rootsule laskuv Õhuke Terve servaga Paljad Tömpterava tipuga · Harilik näsiniin · Daphne mezereum Lineaarsüstjas Kaetud hõbedaste soomuskarvadega Pealt helerohelised, alt helehallid (Valgetäpiline) · Harilik astelpaju
- toniseerib näonahka, - puhastab ja värskendab seda, - parandab juuksejuure ainevahetust (hõõrudes peanahale). 13. Suurimad tomatitootjad maailmas. Hiina, USA, Türgi 14. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Viljade küpsusastmed: rohelise küpsuse faas: - vili tihke, - normaalse suurusega, - roheline kuni kahvaturoheline värvus. piimküpsuse faas: - vili tihke, - läikiva pinnaga, - koor valkjasroheline, - viljaliha heleroheline. - vilja tihedus väheneb, - suurem osa vilja pinnast roosakas (kollaseviljalistel kollakas), - viljaliha roosa (valkjaskollane), - viljad kõlbavad värskelt tarvitada. täisküpsuse faas:
energiad eemaldada. Samuti puhastab see maksa mürkidest ning alandab vererõhku. (Struthers 2008: 32, 33) Rohelise kile asetamine lugemismaterjali peale suurendab lugemiskiirust. (psychology.about.com) Rohelisega saab ravida astmat, seljaprobleeme, heinapalavikku, malaariat ja närvisüsteemi. (holisticonline.com) Südametsakra peamiseks värviks on roheline, kuid seda iseloomustab ka roosa. Kui tegu on selge ja elava rohelisega on tsakra terve. Kui tsakra on tume- või kahvaturoheline siis võib kahtlustada, et organism on tasakaalust väljas. Peamised südametsakraga seotud haigused on südamehaigused, ummistunud arterid, kõrvetised, song, kopsupuhitus, kopsuvähk, kopsupõletik, bronhiit, astma ja allergiad. (Struthers 2008: 54, 55) 1.2 Sekundaarvärvid Sekundaarvärvid on need, mille me saame kahe primaarvärvi võrdsetes kogustes kokkusegamisel. Pigmentide puhul on nendeks värvideks oranz, roheline ja lilla. Valguse puhul
liikide eristamist raskendab ka liigitunnuste muutlikkus. Eestis kasvab looduslikult harilik pärn (Tilia cordata), aga meil kasvatatakse veel kümmekonda võõrliiki. Kõigil pärnadel on ümarad või laimunajad ning tavaliselt südaja või viltusealuse ning teravneva tipu ja saagja või hambulise servaga lihtlehed. Kännastessekoondunud kollakasrohelised või valged õied lõhnavad tugevasti ning on meerikkad, mis teeb neist ka väärtusliku ravimtaime. Õisikuvarre külge kinnitub kahvaturoheline piklik keeljas tiiba meenutav lehekekandeleht. Selle järgi ongi vanakreeka keele kaudu (kreeka keeles: ptilon, mis tähendab sulge või tiiba, tuletatud pärna teaduslik perekonnanimetus Tilia. Vili on pärnadel tavaliselt üheseemneline karvane(mõnikord ka paljas) pikiribiline pähklike. Harilik pirnipuu. Areaal:Lõuna- ja Kesk-Euroopa, Väike-Aasia. Suurus:20-30 m. Võra:laipüramiidja või kuhikja hargneva võraga. Oksad sageli asteldega. Koor, võrsed:tüvekoor mustjaspruun
13. Suurimad tomatitootjad maailmas. Suurimad tomatitootjad maailmas: - Hiina, - USA, - Türgi 14. Tomati viljade küpsusastmed ja olulisemate mineraalainetesisaldus tomatis. Viljade küpsusastmed: rohelise küpsuse faas: - vili tihke, - normaalse suurusega, - roheline kuni kahvaturoheline värvus. piimküpsuse faas: - vili tihke, - läikiva pinnaga, - koor valkjasroheline, - viljaliha heleroheline. - vilja tihedus väheneb, - suurem osa vilja pinnast roosakas (kollaseviljalistel kollakas), - viljaliha roosa (valkjaskollane), - viljad kõlbavad värskelt tarvitada.
Kesk-Siberini. 16 Anzelika Künnap P. sylvestris var. hamata kasvab Balkanil, Põhja-Türgis, Krimmis ja Kaukaasias. Selle okastik on kogu aasta jooksul ühteviisi sinakasroheline ega muutu talvel kahvatumaks. Apofüüs ehk käbisoomuse paljastatud osa on kõige sagedamini kolmnurkne. P. sylvestris var. mongolica kasvab Mongoolias, Lõuna-Siberis ja Loode-Hiinas. Selle okastik on kahvaturoheline, võrsed hallikasrohelised ja okkad kuni 12 cm pikad. P. sylvestris var. nevadensis (ka var. iberica) kasvab Hispaanias, eriti Lõuna-Hispaanias Sierra Nevadas. Selle käbid on sageli õhemate soomustega. Kõik botaanikud seda teisendit ei tunnista, sest ei pea seda põhiteisendist piisavalt erinevaks. Pinus sylvestris var. nana -(rabamänd). Männi levila tõmbub Lääne-Euroopas koomale. Hispaanias ja Sotimaal on säilinud üksikud asurkonnad
kloriidid,nitraadid ja sulfaadid, vähelahustuvad on hüdroksiidid, sulfiidid ja nõrkade hapnikhapete soolad.Al+3,Zn+2 ja Cr+3 hüdroksiidid on amfoteersed ja lahustuvad NaOH ülehulgas , näiteks Al(OH)3 + NaOH Na[Al(OH)4]. III rühma katioonid moodustavad arvukalt kompleksühendeid.Enamikul ühenditel (v.a. Al ja Zn) on iseloomulik värvus.Lahustuvatel sooladel ja hüdroksiididel on tavaliselt järgmine värvus: Cr+3 - rohekas või violetne, Fe+3 - kollane või punakaspruun, Fe+2 - kahvaturoheline. III rühma katioonide eraldamine. Rühmareaktiiv on (NH4)2S, mille toimel ammooniumpuhvri keskkonnas (pH=9,0-9,3) sadenevad III rühma sulfiidid ja Al+3 ning Cr+3 hüdroksiididena.Kuna ammooniumsulfiidi lahus saastub õhuga kokkupuutel, siis kasutatakse tioatseetamiidi CH3CSNH2 ja tekkiva reaktiivi meetodit. NB! Kõik katsed tioatseetamiidiga teha tõmbe all! Võta katseklaasi ~2 cm3 uuritavat lahust, lisa ammooniumpuhvrit ja kontrolli pH(=9,0- 9,3).Lisa ~2 cm3 tioatseetamiidi lahust
kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel
kuuesabasid tugevdas vaalaluust kõvendi. Kuuevooder oli pealismaterjaliga sobivas värvitoonis siidist. Peaaegu kogu sajandi domineeris Inglise stiil. Inglased pidasid pitse ja lehve kerglasteks ja asendasid pitszaboo musta kaelasidemega, selle aga omakorda valge musliinsalliga. Inglise härrasmehe värvilisest siidist vest ulatus vöökohani ja kumbki hõlm võttis seal teravnurga kuju. Meestel oli moes kuub frac, hilisema fraki eeslkäija, kahvaturoheline, kahvatukollane ning vahel ka must poole sääremarjani ulatuv kitsaste varrukatega kehakate. Itaallased kutsusid seda kuube goldonianaks. Põlvpükse hakati sajandi lõpu poole kandma traksidega, sääred pikenesid veidi ning katsid põlvi. Mehed kandsid jälle püksisäärteni ulatuvaid põlvsukki, millest nad 1730. aasta paiku olid loobunud. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel
iseeneslik segunemine. Pärast lastakse segul jahtuda pisut ja seejärel töödeldakse vajaliku kujuga tooteks. Et saaks aknaklaasi peab lähteaineid võimalikult palju puhastama rauaühenditest,sest need annavad värvi, kuid see kulukas. Aknaklaas on ka paksem, kui tavaline klaas. Aknaklaasi tootmisel kasutatakse lihtsamaid võtteid, et värvitustada, nt oksüdeerimine või redutseerimine, nii et Fe(II) ja Fe(III) ühendite värvused täiendvärvustena teineteist ära kustutaksid ja sum kahvaturoheline. Võib lisada ka MnO2, mis kustutab rauaühendite värvuse. Aknaklaasi valmistamisel tõmmatakse klaasimass läbi kitsa pilu lindiks, mis liigub üle kuumade metall-laudade ja lõigatakse pärast kõvastumist parajateks tahvliteks. Värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem teda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits.
lai. Sihvakad püstised võrsed on elegantselt kaarduvate otstega. Eestis on laialdasemalt kasvatatud sorti 'Nikko', mis on ilusate kaarjate okstega aeglasekasvuline laiuv põõsas. Valged lihtõied paiknevad püstistes õisikutes. Sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või rühmana, talub hästi linnatingimusi (Aiasõber). Õitseb juunis-juulis, õitseb ka sama aasta võrsetel (Sesoon). Tema valged tähekujulised õied vaatavad avanenult ülespidi. Tal on kahvaturoheline lehestik, mis koloreerub sügisel värviliseks (calmia). Joonis 10. Kaunis deutsia (Deucia gracilis) (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/kaunis-deutsia/?category=15&panel) 4.6.2. Hooldus Paljundatakse seemnete, pistikute ja pistokstega suvel. Külmakärbetest paraneb suhteliselt hästi. Mulla suhtes tolerantne (Aiasõber). Seemned tuleks külvata sügisel, külmal ajal, et need alles kevadel idanema hakkaks (Fine gardening).
Varakevadel on salumetsas näha talvitunud lehekodarikke, juuniks kasvavd neist pikad, pisut kaarduvad, pähikuid kandvad varred. Varred on nüri-kolmekandilised, lehed 4-8 mm laiad, rohirohelised. Õisik koosneb ühest kuni 3,5 cm pikkusest isaspähikust ja 3-6 emaspähikust. Emaspähikud on kuni 6 cm pikad, hõredad ja longus. Emakasuudmeid 3. Õitseb mais, juunis; viljub juunis, juulis. Põisik on 4-6 mm pikk, kolmekandiline, pika nokaga, kahvaturoheline. Kasutamine: sobib loomadele söödaks. LÕHNAV VARJULILL Asperula odorata. Taimel on uueks nimeks LÕHNAV MADAR Galium odoratum. Asperula kare; varjulille paljudel liikidel on enam-vähem karedad lehed. Odorata lõhnav. Sugukond madaralised. Püsik. 35 Kasvukoht: salumetsad, varjulembese taimena eelistab nõrgalt happelist pinnast.