Mereteemaline kirjand Kunagi, kui ma läksin paadiga merele kalu püüdma, juhtus üks huvitav lugu: Hommikul, kui üles ärkasin, tundus tulevat tavaline suvepäev. Ma käisin söömas, pesin hambad puhtaks ja läksin õue. Lõuna ajal tuli isa mu juurde ja tegi ettepaneku minna paadiga sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks. Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks. Kui kohale jõudsime, siis nägin, et paadis oli juba 2 õnge ees. Siis taipasin, et läheme paadiga merele kala püüdma
osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed. Tegevusajaks oli 13. sajand. Etendus meeldis mulle väga, sest see sisaldas palju huumorit ning kestis mõistlikult kaua. Mu lemmik näitlejateks olid kaks pisikest tüdrukut. Nad olid umbes kümnesed ja mängisid poiste rolle. Algul ma kahtlesin, sest hääled on noortel poistel peened, lõpuks reetis neid siiski tütarlapselik käitumine ja olemine. Ainsaks häirivaks faktoriks oli see, et publik plaksutas pidevalt peale laule ja nalju. See ei häirinud ainult mind vaid ka näitlejaid endid. Minu arust said noored näitlejad väga hästi hakkama. Pidevad naljad hoidsid publiku erksana. Vaheaja alguses, kui kardinad olid ette tõmmatud, pistis üks mu kahest lemmikust
närveerinud pisut. Kuid polnud hullu, vanaisa vahetas selle katkise kummikogumiku uue tagavararehvi vastu ära ja asi korras. Lõppude lõpuks jõudsid nad Viljandisse kohale ka. Seal vabandasid endi hilinemise pärast. Kui vanaisa seda kõike meenutas, tegutses nii kaasaelavalt, seda oli väga tore kuulata ja ka vaadata, kuidas ta oma kätega vehkis. Alguses isegi mõtlesin , et Papi teeb nalja selle looga, kuid ei teinud, vanaema ja ema kinnitasid mulle, et see jutt on tõde. Ilmselt kahtlesin vanaisas tema huumorisoone pärast, kuna kõik mäletavad teda kui väga naljakat inimest. Enam teda pole, kuid olen õnnelik, et mulle ta rääkis oma lood. Küllap jään mina neid edasi kandma ja teen seda uhkusega, kuna kui omada sellist vanaisa nagu Papi, siis teeks tema nimel kõike uhkusega! Kool: E. Vilde nim. Juuru Gümnaasium Klass: 10. klass
8 Eneseanalüüs Töö ülesannetega sain hästi hakkama. Saali peal töö tegemine oli minu jaoks tuttav, kuna eelmistel praktikatel olin seda tööd teinud kõige rohkem ja sellepärast sain ka tööle asudes koheselt hakkama. Kassapidaja tööd olin varem küll teinud, kuid mitte puutetundliku kassaga. Alguses küll kahtlesin üksi kassas olemise üle, et kas saan ikka hakkama, kuid lõpuks olid tulemused positiivsed. Puudujääke mul ei tekkinud ja puutetundlikud kassad on väga mugavad ja neid on lihtne kasutada. SelveEkspressis töötades oli aga mul teine töötaja enamus ajast kõrval, kuna seal olin üpriski vähe. Positiivne oli praktikal olles see, et vahest kui ma milleski kahtlesin või ei osanud midagi teha siis sain alati abi ja kõik töötajad aitasid meeleldi. Ma arvan, et nõrgaks
• Minu jaoks oli esmatähtis sülearvuti jõudlus, töökindlus ja hind, mitte välimus või maine. • Selle valikut tulin tõsiselt võtta OSTUKÄITUMINE LÄHTUDES ASSAELI OSTUKÄITUMISE MUDELIST • Minu poolt kirjeldatud ostuprotsessi puhul tegu lähtudes Assaeli ostukäitumise mudelist oli dissonantse vähendav ostukäitumisega. • Osalusmäär oli kõrge, kuid tooteerinevused väiksed • Ei ole risk ostuga eksida väga suur, aga kahtlesin, kas tegin õige otsus või mitte • Seepärast enne ostu ma küsisin nõu perekonnalt, tuttavatelt, müüjatelt ka OSTUJÄRGNE RAHULOLU • Pärast ostu jäin igati rahule • Sülearvuti saabus lubatud ajal ja kohaletoimetamine oli tasuta nagu öeldud. • Tootele olid lisatud kõik kviitungid ja garantiid • Pood pani mulle kingituseks ka sülearvuti ümbrise • Võin oma sõpradele julgelt soovitada poest Euronics kaupu osta
Koolis võiks õppida veel tööplaneeringud,et kiiremini tööga toime tulla. Peaaegu kõikide töödega sain hästi hakkama,nagu küpsetamine,praadimine,liha külm töötlemine.Kuid taldriku kaunistamine vajaks veel kogemusi. Koostöö juhendajaga sujus väga hästi.Mulle anti proovida võimalikult palju tööd ja suhtuti nagu võrdsega.Kaastöötajatega töö klappis ka.Klientitega mina ei suhelnud,sest töötasin köögis.Töötajad olid abivalmis,sest kui midagi ma ei teadnud või kahtlesin,alati sellele sain vastuseid. Oma tööd hindan suht hästi,kuid et sellises asutuses töötada,võiksin praktikat veel saada ja rohkem harjutada kätt. Praktika ei olnud üldse raske,ülesannetega sain hakkama.Ametist ettekujutus on saanud kindla kinnituse.Praktikale tagasi oodatakse küll,kuid mina tahaks rohkem erinevaid kogemusi.
Tal on abikaasa Katriniga tütar Eeva-Liisa (35a)ja poeg Tanel (25). Kõik nad tegelevad muusikaga. 19. mail 2007 sai Ehala oma tütre Eva-Liisa Tammiku kaudu vanaisaks. Ta hüüdnimi on Olku. Elab ta Tallinnas Lillekülas. Talviti käib ta naisega Kurgjärvel Haanjas suusatamas, suvel harrastab rattasõitu, veel käib ta ka korvpalli mängimas. Ta on öelnud: „Suurimaks väljakutseks võis ehk olla nõustumine pakkumisega hakata õpetajaks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kahtlesin pikalt. Ei kujutanud end õpetajana ette ega omanud ka mingit metoodikat. Tasapisi õppisin õpetamise kõrvalt õpetamist ja nüüd usun end seda ka oskavat. “ Olav Ehala on tuntud eelkõige laululoojana ning filmi- ja teatrimuusika kirjutajana. Tema laulud (suures osas filmidest, muusikalidest ja teatrilavastustest) on saanud ülimenukateks, need on tuntud mitmele põlvkonnale eestlastele, jõudnud laulupidude kavadesse ning kuuluvad eesti muusika kullafondi
et kõik on väär, oli paratamatult tarvilik, et mina, kes seda mõtlesin, ka midagi oleksin. · Niisiis jäi ainult üle, et ta oli minusse sisestatud mingisuguse minust tõesti täiuslikuma loomuse poolt, kes isegi sisaldas endas kõik täiuslikkused, milledest ma võisin omada mingi idee, s.o., kui seda seletada ühe sönaga - see oli jumal. · Edasi mõtisklesin selle üle, et kui ma kahtlesin, siis järelikult ei olnud minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti, et tunnetada on täiuslikum kui kahelda. Otsustasin otsida, kust õppisin ma mõtlema midagi täiuslikumat kui olen seda mina, ja tunnetasin evidentselt, et seda võis põhjustada ainult mingi tõepoolest täiuslikum loomus. 2. Argumendid · Kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei
Varem teadsin/arvasin ka, et unenägu, mida sa näed, juhtub sul kunagi elus kindlasti ja ka seda, et sa näed unes, mida sa tahad näha. Ma kunagi kuulsin mingi sõbra käest, et unenägu mida sa näed kolm korda läheb kindlasti täide. Teadsin, et noored inimesed vajavad uneaega rohkem kui vanemad inimesed ja inimene magab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Püstises asendis ei saa magada, sest lihased lõtvuvad ja vajavad puhkust. Hea unega inimesed on õnnelikumad, kuigi ma vahepeal kahtlesin selles aga nüüd sain kinnitust sellele kahtlusele. Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Mõned inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale
Sama mõtet kannab "Melankoolia" - "See algab ju, kui lehtpuu urbub / ja luhas laiali on veed. / Siis juba varitseb mu teel / tumm pruunisilmaline kurbus." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta varemalt niiväga kiitis - tagasihoidlikult, kuid siiski võib aimata, mida ta tegelikult kevaditi tundis. Muutus saabub luuletuses "Aastaajad(4)": "See kevadine raske lumelang / ses on nii palju liigutavat, hella / ... / kesk viletsust ja videviku hallust / ma kahtlesin ju kevadises jõus, / jääkilde ujus minu verenõus / ... / nüüd valgus soojusega ühes nõus / nii palju raiskab hüljatulle hellust. / Ma usun taas, et saabub ülestõus." Sama, rahunenud meeleolu jätkab ta oma elu lõpuni, ka viimases kirjutatud luuletuses, kus ta küll ei jäta oma vastusteotsimist, kuid sõlmib maailmaga rahu. See õitsmine on mulle raske kanda kui sammuksin ju üksi Toone randa peol peieroog. Ma muretumalt vilistades lähen ning puistab õielehti mulle pähe
siduda mingite kindlate nüanssidega mis elus võib ette tulla, see kõik on nii põnev ja huvitav. Samas mulle meeldib kõrgkoolis olles praktikad, mida on küll töökõrvalt suhteliselt keeruline teha, samas saab ju koheselt ka kõik eelnevalt õpitud teadmised kasutusele võtta sellega jäävad asjad veelgi paremini meelde. Nu kui meil oli noorte praktika siis sain seal ära proovida peegeldamise võtteid, mis tegelikult on väga huvitav ja kui ma alguses kahtlesin kas sellest kasu on siis pean tõdema et oli ning noored olid palju avatumad. Kuid ega me ei saa õppida või käsitleda ainult neid teemasid, mis meile meeldivad, sest tahes tahtmata põimuvad kõik teemad ka nendega, mis meile nii väga ei meeldi või lausa üldse korda ei lähe. Minu jaoks teeb õppimise hetkel raskeks see, et mul on kodus kaks väikest poega ja aega õppimisele saan kulutada peale seda kui nad on
tagajärjel halveneb patsiendi heaolu. Ma ei tundnud patsienti väga hästi, ja ei saanud kohe aru, et patsiendil on halb olla. 2.2 Hinnangu andmine Käesolevas situatsioonis heaks küljeks tooks välja selle, et ma ei seisnud niisama ja ei vaadanud pealt, vaid hakkasin kõike tegema, et aru saada miks patsiendil ei ole hea olla. Aitasin oma juhendajat ka, reageerisin kiiresti arsti korraldustele. Halbadeks külgedeks tooks välja selle, et antud situatsioonis kahtlesin iseendas, kas ma teen kõik õigesti. Samuti kogu aeg mõtlesin patsiendist, kellel oli suur valu, raskustunne kõhus, urineerimisega probleemi, iiveldus kogu aeg. Mina ei teadnud millest alustada, millist probleemi lahendada esimesena. 3 2.3 Analüüsimine Sellises situatsioonis on väga oluline patsiendiga pidev suhtlemine, sest see aitab patsienti rohkem ära tunda. Kelley jt
· Meeskonnatöö ja selle väljendumine igapäevatöös · Tänu praktikale sain hea kogemuse meeskonnatöös osalemises. Meie meeskonna tööõhkkonnas ei valitsenud mingeid inimestevahelisi pingeid- kõik probleemid, mis tekkisid, räägiti omavahel ilusti selgeks. Kõik töötajad tervitasid üksteist rõõmsalt ning tulid alati heatujuliselt tööle. Kõik meeskonnaliikmed pidasid üksteisest lugu ja olid väga abivalmid. Kui ma ei teadnud või kahtlesin milleski, küsisin alati julgelt teiste töötajate käest, kuna nad aitasid mind alati heameelega. Tänu sellele tundsin, et kuulun samuti meeskonda ning sain ennast tunda seal alati hästi. · · ENESEANALÜÜS o Hinnang ettevalmistusele ja toimetulekule · Praktikaks ettevalmistamist hindan mina väga heaks, kuna ükski etteantud ülesannetest ei jäänud arusaamatuks ega käinud üle jõu või mõistuse. Praktika
15 Kohtuniku töö EKSL Dumle- rahvastepalli võistlustel oli märksa pingelisem, kui prooviturniiride ajal. Meie tööst sõltus, kes lähevad Tartut esindama Lõuna-Eesti rahvastepalli võistlustel. Olenemata kergest närvipingest, saime võistluste korraldamisega hakkama. . „Nagu oleks seda varemgi teinud“ ütles juhendaja peale võistlusi. Tuleb tunnistada, et oli olukordi, kus kohtunikuna kahtlesin. Raske oli täpselt näha, kas pall tabas mängijat või ei. Mäng oli väga kiire ning otsuseid tuli teha ilma pikemalt mõtlemata. Korraga pidi jälgima kõiki mänguelemente. Kohtunikuna pidin jääma ja jäin oma tehtud otsustele kindlaks. Kõige suurema segadus tekkis Raatuse Gümnaasiumi ja Kivilinna Gümnaasiumi vahelise mängu ajal, kus ükski kohtunik ei näinud täpselt, kas üks Raatuse Gümnaasiumi võistleja sai pihta, või mitte
SISSEJUHATUS Oma uurimistöö otsustasin teha autospordist ja täpsemalt Vormel-1st, sest see on spordiala, millest sooviksin rohkem teada. Vormelit olen jälginud viimastel aastatel ka televisioonist, kuid varem ei teadnud ma peale sellest kuigi palju. Mäletan, et teadsin ainult ühte nime, selleks oli mitmekordne maailmameister Michael Schumacher, kes on kindlasti paljude noorte vormelisõitjate eeskujuks. Millegipärast tundus mulle mitu aastat tagasi vormel väga igav spordiala ja ma kahtlesin, kas seda üldse saab tõeliseks spordialaks nimetada. Kuid lähemalt jälgides ja vaadates, hakkas see mulle järjest põnevama tunduma ja eriti, kui leiad endale lemmik rallisõitja, kellele pöialt hoida. Vormel on ka väga ohtlik spordiala nagu kõik autospordiga seonduvad alad. Uurimistööd tehes oli mul abiks peamiselt kaks raamatut, milleks on "Maailma autosport" ja "Vormel-1 ajalugu", samuti kasutasin ka palju interneti abi ja ka oma teadmisi. Raamatuid
Oh, kui te seda teate, siis ütelge mulle!» «Neljakümne kuni neljakümne viie aastase mustajuukselise tõmmunahalise mehe poolt, kellel on haavaarm meelekohal.» «Jah, nii see on, nii see on. Aga mis on ta nimi?» «Tema nimi? Seda ma ei tea.» «Kas mu mees teadis, et mind rööviti?» «Sellest teatati talle kirjas, mille röövel ise kirjutas.» «Kas ta aimab, mis põhjusel seda tehti?» küsis proua Bonacieux kõhklevalt. «Ma usun, ta arvab, et poliitilisel põhjusel.» «Algul ma kahtlesin selles, aga praegu arvan ma sedasama, mis temagi. Niisiis kallis härra Bonacieux ei kahtlustanud mind hetkegi...» «Ah, kaugel sellest, proua, ta oli teie tarkuse ja eriti teie armastuse üle väga uhke.» Teine, peaaegu märkamatu naeratus ilmus kauni noore naise roosadele huultele. «Kuidas õnnestus teil põgeneda?» küsis d'Artagnan. «Ma kasutasin hetke, kui mind üksi jäeti, ja kuna ma hommikust saadik teadsin, miks mind rööviti, laskusin ma linade abil aknast alla
Su ema ei osanud lugeda ega kirjutada surmatunnini.. Keegi perekonnas pole seda osanud eluilmaski. Mina ei oska; ja sina tahad nüüd sellega uhkustada, et oskad. Ma pole mees, kes sellega lepiks; kas kuuled? No eks lase siis kuulda, kuidas sa loed!» Võtsin raamat u ja lugesin midagi kindral Washingtonist ja sõdadest. Kui ma olin umbes pool minutit lugenud, andis ta raamatule niisuguse hoobi, et see lendas teise toanurka. «Tõepoolest,» ütles ta, «sa oskad lugeda. Ma kahtlesin, kui sa mulle ütlesid. Nüüd kuula: sa lõpetad kõhe need tembud. Ma ei salli neid. Küll ma su kinni püüan, sa kekats, ja kui ma su kooli lähedalt kätte saan, siis pargin s;nd mehemoodi. Usklikuks tahad sa' ehk ka veel hakata? Tõsijutt -- ma pole iial näinud sihukest poega.» Ta võttis väikese sinise ja kollase värviga pildi, kus olid peal lehmad ja poisid, ning küsis: 232 «Mis see on?» «See anti mulle selle eest, et ma hästi õppisin.» Ta käristas pildi puruks ja ütles:
" ,,Minu arvates küll, härra Schulz," vastas Indrek. ,,Arvate seda tõesti?" usutas vanamees. ,,Tõesti!" kinnitas Indrek. ,,Mina ise arvasin alguses sedasama," rääkis vanahärra, ,,aga pärast lõin kahtlema. Ja teate millal? Kevadel, kui hauakünka üles tegin ja sinna lilled istutasin -- isa suri nimelt lumepaiku --, siis hakkasin kahtlema. Täpsemalt: ma lõin kahtlema siis, kui nägin, et lilled ilusasti kasvama hakanud. Ning mida priskemini lilled kasvasid, seda rohkem mina kahtlesin. Lillede kasv tuletas mulle meelde nimelt egoismi, lillede kasv minu isa haual. Ja nõnda küsisin endalt: Kas oli minu vale isale tõesti armastuse vale või ainult peidetud egoism? Ma ehk ei teinud kõike võimalikku, et isa kodumaale viia, sest ma mõtlesin rohkem iseendale kui temale, ja et ikkagi nägu teha, nagu mõtleksin ma aina temale, selleks leidsin selle vale. Mul oli raske näha palvet ja etteheidet