Adjectives WB 3/7; 3/8; p29; 5/5; 5/6: 10/2 Omadussõna võrdlusastmed: 1. algvõrre positive 2. keskvõrre comparative 3. ülivõrre superlative ------------------------------------------------------------------------- 1. Ühesilbilised omadussõnad: long longer longest 2. Kahesilbilised omadussõnad: a) sõna lõpus -er; -ow; -y clever cleverer the cleverest narrow narrower the narrowest easy easier the easiest b) kahesilbilised omadussõnad: ei ole lõppe helpful more helpful the most helpful 3. Kolme ja enam silbilised omadussõnad: beautiful more beautiful the most beautiful 4. ERANDID good better the best bad worse the worst
beautiful more beautiful the most beautiful reasonable more reasonable the most reasonable 1. Võrdlemine er ja est abil · Ühesilbilised omadussõnad small - smaller the smallest short shorter the shortest Pane tähele! Lühikese täishääliku ees lõppkaashäälik kahekordistub. big bigger the biggest hot hotter the hottest · Kahesilbilised omadussõnad Pane tähele! Ainult y-, er-, ow- ja le-lõpulistele omadussõnadele lisatakse er ja est võrdlus. clever cleverer the cleverest ,,Tumm" e jäetakse er ja est ees ära. brave braver the bravest Sõna lõpus y muutub i-ks. funny funnier - the funniest 2. Võrdlemine more ja most abil Kõik ülejäänud omadussõnad moodustatakse more ja most abil.
)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku: · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab kuuluvust. · Nimisõna mitmuse omastavas käändes+nimisõna üldiselt lahku. · Erandid: Kahesilbilised sõnad(Mitmuse omastav). Omadussõnad: Kokku: · Käänd- või määrsõna+omadussõna kirjutatakse kokku kui tekkib uus omadussõnaline mõiste. N: Hallikaspruun. · Kui tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti- järgnevad omadussõnale. N: ebamäärane. · Kui ne ja line lõpuline omadus sõna eelneb käändsõnale. N: rõõmsameelne. · Kui ne ja line lõpuline omadssõna liidetakse ühesõnalise nime, tähe või
Nt: isa-asi, sai-ais Palindroom- edasi-tagasi üks ja see sama mõte Nt: aias sadas saia Onomatopoeetilised sõnad- loodushääli jäljendavad sõnad Nt: Paar prahvangut veel rõõska äikest: Mürr-mürr, mürr-mürr! Trahh, trahh! (Visnapuu kolmas kiri Ingile) Riim- sõna reeglipärane kordumine. Eristatakse alguse-, sise- ja lõppriime. Silpide arvu poolest eristatakse meesriime(ühesilbilised), naisriime(kahesilbilised) jne.j asetuse järgi on täisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab). Häälikulise koostise järgi eristatakse: Täisriim ehk puhas riim Nt: noorus-voorus Homonüümriim Nt: jõin teed- käin teed Irdriim ehk ebatäpne Nt: Hiina- piinad Konsonatriim
koridor portselan veteran KAKS TÄISHÄÄLIKUT agronoom mandariin silikoon arhivaar mandoliin sutenöör giljotiin mannekeen suveniir huligaan margariin trikoloor hüperbool panoraam uvertüür interjöör parafiin vaseliin inventuur plastiliin vitamiin karantiin poroloon magistraal rezissöör Kahesilbilised Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt keefir ja kefiir oktav ja oktaav sümptom ja sümptoom sablon ja sabloon tambur ja tambuur
Ahaa! Hurraa!) · Kaasrõhk asub tavaliselt paaritutel silpidel (kolmandal ja viiendal silbil) kir-ju-ta-da 16. Kirjeldage eesti vältesüsteemi (I, II, III välde koos näidetega). Kõnetakt ja välde on tihedalt seotud _ igal kõnetaktil on oma välde · Välteid tähistatakse lühenditega: I, II, III välde või Q1, Q2, Q3 (rahvusvaheline lühend) · Ühesilbilised kõnetaktid on alati III vältes · Kahe- ja kolmesilbilised taktid võivad olla I, II ja III vältes Välted on kahesilbilised taktisuurused prosoodilised üksused, mille distinktiivsed kestusmallid põhinevad taktisiseste naaberhäälikute kestussuhete erinevatel kombinatsioonidel · Vältehaare on takti rõhulise ja rõhuta silbi järjend · Sõna alguskonsonant ei osale vältevastanduses · Välde eristab sõnu ja sama sõna erinevaid muutevorme: sada, saada; ko-li (Q1), koo-li (Q2), koo-li (Q3) 17. Mis on lauseintonatsioon? Põhitooni muutust kõnes tajume kõnemeloodiana (helikõrguse liikumine
· õigupoolest õieti · seljataga möödas · kõigepealt algul · sedamaid - kohe · · MÕTTELINE TERVIK · uisapäisa · umbropsu · aegapidi · ajapikku · mispoolest · seejuures · kusjuures · Pikemad viisiütlevad määrsõnad - LAHKU · ammuli sui · langetatud päi · lehvivi hõlmu · värisevi käsi · · · · Kahesilbilised viisiütlevad NII VÕI NAA · paljapäi/ palja päi · üksisilmi/ üksi silmi · vanuigi/ vanu igi · · SIDEKRIIPS määrsõnades · samatüvelistes liitmäärsõnades, kui esimene sõna on nimetavas, teine alaltütlevas käändes · päev-päevalt, aasta- aastalt, aeg-ajalt, tahes-tahtmata · · Küsisõna täiendiks · LAHKU · kes tahes · mis tahes · mis iganes · mille tõttu · mille tarvis
jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/ Maa Ti-bu To-re-da Sall Va-na E-lu-kas Vaas Märkus: siin tabelis ja edaspidi on allajoonitud silbid rõhuga silbid ja ilma märgistuseta silbid rõhuta silbid. Eralda kõnetaktid. Elu /e-lu/ Koridor /ko-ri-dor/ Tahvlile /tahv-li-le/ Rüü /rüü/
Naissoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - ei, - en die Bücherei, die Schlägerei - in, - nen die Lehrerin, die Löwin - heit, - en die Wahrheit, die Faulheit - schaft, - en die Freundschaft, die Mannschaft - ung, - en die Übung, die Meinung - (ig)keit,- en die Geschwindigkeit, die Müdigkeit - nis die Finsternis NB! das Gefängnis - e, -n die Reise, die Kälte enamus e lõpulised, eelkõige kahesilbilised -a die Firma, die Kamera NB! das Klima enamus t lõpulisi sõnu, mis tulenevad verbist fahren die Fahrt võõrapäraste sufiksitega. - ie die Energie, die Fotografie - ik die Politik, die Physik - (t)ion,-en die Diskussion, die Information - tät die Realität, die Immunität - ur die Kultur, die Literatur - age,- n die Etage - anz die Toleranz, die Distanz
hammas-tüüp). Seega hakatakse uusi laensõnu käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. (Pedaja 2006:31) Osa laensõnu ei muuda laenamisel häälikkuju, sest nad sobivad kohe mõne eesti muuttüübiga (feta, list, müsli, teller, test). Et aga üldiselt on sõnade algvormid eri keeltes erinevad, siis sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks sõna häälikuline struktuur kohandatakse. Inglise keele kahesilbilised sõnad baby ja floppy võivad saada eesti keeles kahesuguse kuju: beib beibe ning flopp flopi. Esimesed variandid hakkavad käänduma astmevaheldusliku sepp-tüübi järgi ning teised variandid astmevahelduseta tubli-tüübi eeskujul. Üldiselt on levinumad siiski nimetatud sõnade kahesilbilised astmevahelduseta vormid. Inglise keele ühesilbilised lühikese vokaali ja konsonandiga lõppevad sõnad võivad eesti keeles kohaneda kolmel viisil:
käänama ja pöörama produktiivsete tüüpide eeskujul. Produktiivseteks muuttüübid (nt sepp-, õpik-tüüp) on laensõnadele avatud ning ebaproduktiivsed (nt tütar-, hammas-tüüp) suletud. 11 Osa laensõnu sobivad koge mõne eesti muuttüübiga ega muudagi laenamisel häälikukuju (feta, müsli, teller). Üldiselt on aga sõnade algvormid eri keeltes erinevad ning seega sõltub sõna muutmine ka sellest, milliseks kohandatakse sõna häälikuline struktuur. Pedaja sõnul võivad osad kahesilbilised sõnad saada eesti keeles kahesuguse kuju. Näiteks sõnad baby ja floppy võivad muutuda kas: beib – beibe ning 11 Pedaja, Kati 2006. Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad? Oma Keel nr 2: 30 – 31 7 3. TSITAATSÕNADE KASUTAMINE Leemets toob välja, et uusi mõisteid on palju ja kui emakeeles sobivat sõna pole, siis saab esmalt uut mõistet või nähtust edasi anda teise keele kaudu. Tsitaatsõna näib olevat lihtne
reeglipärasteks värssideks ja stroofideks. Riim on sarnase kõlaga sõnade taotluslik kordamine värsirea alguses, keskel või lõpus. Ema ülesanndeks on siduda värsse stroofideks, kujundada rütmi ja luuletuse kõlapilti. Lõppriim tähendab seda, kui riimuvad sõnad asuvad värsi lõpus. Algriimi puhul paiknevas riimuvad sõnad värsirea alguses. Paarisriim = AABB, süliriim = ABBA, ristriim = ABAB. Meesriim = ühesilbilised (sööb, lööb), naisriim = kahesilbilised, täisriim = puul, tuul, irokriim = osaline kokkukõla (lint, kink). Luule olulisemas teemad on armastus, kodu, loodus, sõda jt. Teema on teoses käsitletav nähtuste ring. Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Võrdlus on nähtuste kõrvutamiune sarnasuse alusel. Sümbol on võrdkuju (nt. Koit – nooruse sümbol) Personifikatsioon on
nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis on rohkem kui kaks silpi, nt küpsuseksam, nakkushaigus, loodusuurija, kaugusmõõdik, austusavaldus, muinsuskaitse, haridusministeerium, kirjutuslaud. s-liitumine ei ole siiski üldine. Rahvapärastes sõnades on e säilinud, nttarkusehammas, küllusesarv, teadusetempel, seadusesilm ‘korravalvur, politseinik vms’. Paljud sõnad käibivad kahel kujul: näitus(e)väljak,
kohta. Riim - häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus, kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi - ühesilbilised ehk meesriimid ja kahesilbilised ehk naisriimid, kolmesilbilised ehk libisevad riimid osalise kokkukõla korral irdriimideks. Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline nim. liitriimiks. (joosta - soost ta) Romaan - Ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. [ainestiku järgi
nimisõnaga kokku. NT: lillevaas, lihasupp, piimasupp, marjaaed, juurviljaaed. 6. Kui põhisõna täiend on nimetavas käändes, siis kirjutatakse ta omavahel kokku, aga selle sõnaühendi ees olev täiendsõna kirjutatakse lahku. NT: suur puuleht, suur tindipott, punane majakatus. 7. Kui täiendsõnal on omakorda täiend ees, siis kirjutatakse kõik lahku. NT: selle jõe äärne heinamaa, selle puu leht, sinine tindi pott. 8. Mitmuse omastavas olevad kahesilbilised sõnad kirjutatakse järgneva sõnaga kokku. NT: meesteriided, naistekingad, lastekaubad, noortelaager, nõudepesumasin. 9. Mitmuse omastavas kolme- ja enamasilbilised täiendsõnad kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. NT: õpetajate tuba, vigade parandus, mäestike tipud. 10. Kui omavahel liidetakse kaks nimisõna, mis saavad täiesti uue tähenduse tekib uus mõiste, siis kirjutatakse nad omavahel kokku. NT: härjasilm, varsakabi, sõrmkübar,
Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome
Aastal 2010 olid populaarseimad nimed Emma (462 tyttö) ja Elias (512 poikaa). Soone nimeseadus ütleb, et võib panna 3 eesnime. Enamasti seal pannaksegi 3 eesnime. Maria, Sofia, Emilia, Aino, Olivia nii soomlaste kui ka soomerootslaste nimed Juhani, Matias, Mikael, Olavi samuti. Sõdurinimed lähevad tagasi keskaega. Olid ilusad ühesilbilised nimed Wiik, Swan, Birk. Kui vanim poeg läks pikakas ajaks sõtta, anti neile sõdurinimed. Enamik soome nimedest on kahesilbilised. Suomalaisuuden Liitto soovitas esiisade nimesid. Samuti soovitasid võõrkeelest omakeelde tõlkimist. 19. soomlaste perekonnanimed On isanimed ja perekonnanimed. Perekonnanimed moodustati alguses isanimedest. Kasutati erinevaid sufikseid, et isanimedest perekonnanimesid moodustada. Teine variant oli son. Võeti sugukonna pealiku nimi ja pandi son lõppu. De võis tähendada kohanime, kust pärit oldi. 13. sajandist on korralikud kirikuraamatud ja sealt saab juba lugeda soome
reasonable more reasonable the most reasonable 1. Võrdlemine er ja est abil · Ühesilbilised omadussõnad small smaller the smallest short shorter the shortest Pane tähele! Lühikese täishääliku ees lõppkaashäälik kahekordistub. big bigger the biggest hot hotter the hottest · Kahesilbilised omadussõnad Pane tähele! Ainult y, er, ow ja lelõpulistele omadussõnadele lisatakse er ja est võrdlus. clever cleverer the cleverest ,,Tumm" e jäetakse er ja est ees ära. brave braver the bravest Sõna lõpus y muutub iks. funny funnier the funniest 2. Võrdlemine more ja most abil Kõik ülejäänud omadussõnad moodustatakse more ja most abil.
Kui sõnade häälikuline kokkukõla on alates pearõhulisest silbist täielik, siis on riim täisriim ( päid:häid, tohib:rohib, puul:tuul ). Osalise häälikulise kokkukõla puhul esineb irdriim ( süsi:rühi, lint:kink, noore:soone ). Kui riimsõna koosneb mitmest sõnast, siis nim riimuvaid sõnu liitriimiks ( püstipäi: müüri jäi, joosta: soos ta ). Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis.
Hellenismiajal kirjutas jambilisi luuletusi Kallimachos. Jambizanri kirjutasid ka Archilochos ja Semonides. Oi taat Lykambes, mis sul õite mõttes on? Mil moel sul mõistus sassi läks? Ei olnud muiste tarkust puudu sul, kuid nüüd sind lausa naerab terve linn. (Archilochos) Hipponax Efesosest lõi lonkava e. kolijambi (Hipponaxi stroof), 6-jalaline värss, 5 jambi+trohheus: Kasutas tänavakeelt. Lõi realistlikku pilke- ja kerjuseluulet. 34. Antiigi värsijalad. Stroofid kahesilbilised jamb trohheus spondeus pyrrchichios (sõjakas tants) kolmesilbilised daktül anapest amfibrahh creticus (amfimacrus) bacchicus antibacchicus tribrahh molossus neljasilbilised korijamb antispastus tõusev ionicus
hiina kirjas¨ usteemi m¨argile vastab lisaks silbile , h¨a¨aldus , ja 23 Vt. [Harbs 89], [Hansen 89] ja [Unger 90] arutlusi hiina kirjas¨ usteemi olemusest. 24 [ 99] v¨aidab jaapani noorte seas ligi kolmekordset huvi kasvu kanji tasemeek- samite vastu viimase paari aasta jooksul. 25 Kaasaegses keeles on siiski k~oige suurema esinemissagedusega kahesilbilised s~onad. ¨ Uhesilbilisus on iseloomulik eelk~oige Vana-Hiina keelele, mille kirjutamiseks kanji m¨argis¨ usteem ka tekkis. Vt. ka [Boltz 99, lk. 91]. 23 toon . Hiina kirjas¨ usteemi on nimetatud morfos¨ ullaabiliseks morp- hosyllabic [Boltz 96], [Coulmas 89]. Silbi algh¨a¨alikut nimetatakse , sellele j¨argnevaid
annaabi.ee 
