Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaheparteiline süsteem" - 17 õppematerjali

thumbnail
4
doc

USA ja Venemaa 20.sajandi algul

37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Demokraatlikud lääneriigid pärast Teist maailmasõda

nn. vikoriaanlikke väärtusi (perekond, religioon, seduslikkus, kord, töökus, kokkuhoidlikkus) · Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Peep Reimer 2.2. Sisepoliitika: · Parteisüsteem: kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: · majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) · välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e Tööerakond. Iseloomulikud jooned: · majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) · ametiühingute suur mõju poliitikas · välispoliitikas passiivsemad. · Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul....

Ajalugu
240 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maailm 20. sajandi algul

Sõjaliselt nõrgale Itaaliale oli sõjapidamine kallis; see toob kaasa hindade ja maksude tõusu, mis vallandab streikidelaine ja rahulolematuse kasvu. Peep Reimer 10 3.6. Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): · Majanduslikult arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks · 1912.a. valimised võitis Demokraatlik Partei / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust...

Ajalugu
420 allalaadimist
thumbnail
5
doc

USA vs NSV

USA (1945-1955) NSVL (1945-1955) turumajandus; sõjatootmise II maailmasõda oli NSV Liidu majanduse täielikult ruineerinud; eelisarendati rasketööstust- põhjuseks alanud külm sõda ja vähendamine->tööpuuduse kasv; võidurelvastumine lääneriikidega; riik tegi suuri kulutusi tuumarelva väljatöötamiseks ning armee (8-9 miljonit meest) majanduse ümberkorraldamine rahuaja moderniseerimiseks ning ülalpidamiseks elanike heaolu arvelt; valitses suur korterikriis; kaotajatelt saadi reparatsioonidena mitmesuguseid masinaid ja vabrikute sisseseadeid; valitses defitsiit tarbe- ja toidukaupade osas; kasvasid hinnad; jätkus sõja- ja tingimustele vastavaks; Euroopa poliitvangide kasutamine t...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Malta

Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas. See on ka ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas. Malta tähestik: A,a; B,b; ,; D,d; E,e; F,f; ,; G,g; G,g; H,h; ,; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; ,; Z,z. Malta poliitikast Maltal on juba aastakümneid valitsenud sisuliselt kaheparteiline süsteem , mille ühe pooluse moodustab konservatiivne Natsionalistlik Partei ja teise sotsiaaldemokraatlik Leiboristlik Partei. Valimistel osaleb ka mitmeid väiksemaid erakondasid, aga need ei ole suutnud parlamenti pääseda. Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, mis andis vasakpoolsetele tugeva löögi kogu maailmas, ongi selles saareriigis olnud enamasti võimul konservatiivid. 1996. aasta valimistel said sotsiaaldemokraadid, kes valitsesid aastail 19711987, küll ühe...

39 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Ajalugu 12.klassile (XX sajand)

klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa ­ konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...

Ajalugu
188 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamine ajaloo kontrolltööks

· Reparatsioon ­ sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele · Desarmeerimine ­ vägede ja relvastuse vähendamine · Presidentalism - rahvas valib korraga nii seadusandliku võimuorgani kui ka täidesaatva juhi · Parlamentarism - rahvas valib seadusandliku võimuorgani (parlamendi). · Mitmeparteiline süsteem ­ riigivõimu teostamisel osaleb enam kui kaks erakonda · Kaheparteiline süsteem - võimul vahetusid alalhoidlikum Konservatiivne Partei ja reformimeelne Liberaalne Partei · Okupatsioon - on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine · Annektsioon - võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Riigikogu valimised - võrdluses maailma ja lähinaabritega

1992. aasta valimised jäävad eelkõige silma suure hulga esindatud erakondade arvuga, mis on tänapäeval kahanenud mõnevõrra, kuid erinevate jõudude vahekorrad on jäänud oluliste muutusteta. Võitja tulemus on erinevatel aastatel olnud üsna sarnane- ligi 30 kohta, mõningate kõikumistega. Liidererakonnal on üpriski tihedalt kannul teine partei, kolmas partei tuleb juba suurema vahega ning ka neljanda partei positsioon on selgesti eristatav ja ülejäänud erakonnad püsivad künnisepiiri lähedal. Kas ka meie lähinaabrite valimistel saame vaadelda taolist tulemuste peaaegu kattumist erinevatel aastatel? Soomes viitavad viimaste aastate valimised kolmeparteilise süsteemi kujunemisele. Võidetud kohtade hulk parlamendis kolmel erakonnal pole märkimisväärselt erinev, kuid neljas erakond jääb oma tulemustega selgelt maha teistes...

Avalik haldus
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maailm 20. sajandi algul. Imperialism. 1905. a revolutsioon.

sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: · 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: o rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat o kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel):...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul ­ riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik ­ Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 Vastuolud erinevate 1906 ­ uus partei Tugevad parteid,...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eesti ja maailm 20. Sajandi esimesel poolel.

Sajandi esimesel poolel I Maailma Esimese maailmasõja eel Imperialismiajastu iseloomulikud jooned Riikidel saavutada võimalikult suur võim maailmas Imperialistlik riik arvab huvisid olevat enam-vähem kõikjal maailmas Majandusliku mõjuvõimu laiendamist Vähem arenenud maad muudeti 19. sajandil toorainebaasiks ja üha enam ka turuks Koloniaalimpeeriumite teke 1914. a. elas 56% elanikkonnast koloniaalmaades 20. saj hakkasid vabad koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama, mis teravdas vastuolusid suurriikide vahel ning viis katseteni valdused ümber jaotada. Suurimad koloniaalmaad asusid Aafrikas- Pr, Sks, GBR, It, Portugal, Hispaania... Maailmamajandus 20. Sajandi algul 1830-1913 suurenes maailmas toodetud kaupade ja teenuste...

Eesti ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Revolutsiooni põhjused

Liideti 1908 vägivaldselt Bosnia ja Hertsogoviinaga. Itaalia- Konstitutsiooniline monarhia,mitmeparteiline. Edutud katsed impeeriumi loomisel. Iseloomulikud on radikalismid. Põhjamaad- Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline. Liberaalne reziim. Vahendid mida suured riigid suunasid sõjatööstule,suunati kultuurile. Ei tuntud sotsiaalset ekstremismi. Rivaalitsemine ei jõudnud nendeni Polnud koloniaalseid ja imperialistlikke ambitsioone.USA- presidentaalne vabariik, kaheparteiline süsteem , isolatsionistlik poliitika, Kasvas huvi Vaikse ookeani regiooni vastu, mis teravdab suhteid Jaapaniga. Jaapan- Jaapanis riigi moderniseerimist ja isolatsionismist loobumist. Vene-Jaapani sõjas lõi Venemaad .1910 annekteeris (vägivaldselt liitis) Korea. Venemaa- absolutistlik monarhia, keiser, agraarne riik, välis kapitali suur osakaal, proteksionistlik majanduspoliitika, Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis, kaotas alasi. Antant- 31...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Maailm pärast II ms, USA ja Euroopa

USA pärast Teist maailmasõda USA majanduse areng Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme:  demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu  mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks Samas:  sõja järel kasvas USA tähtsus maailmamajanduses, andes ~55% kapitalistlike riikide tööstustoodangust.  sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit  riigi tööstuspotensiaal säilis  Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut  USA sai tagasi sõjaaegseid laene  Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti  USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa Kuni 1970.aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970.aastate algul tabas USA-...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Suurbritannia poliitika ajalugu

Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust; • erastati natsionaliseeritud ettevõtteid; • vähendati sotsiaalkulutusi; • suleti kahjumiga töötavaid ettevõtteid; • kärbiti ametiühingute õiguseid; • moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul....

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
16
docx

USA majanduse areng peale II MS

majanduspoliitika(reaganoomika)  soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse  infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk  vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi  riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud  suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem .  Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade → toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu → toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad → edul lõunaosariikides  Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega → pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist → toetajaskond pigem rikkad,...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majanduse areng peale II Maailmasõda

kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem . Demokraatlik Partei - liberaalne maailmavaade toetas sotsiaalprogramimide suurendamist ja võitlust vaesuse vastu toetajaskond pigem vaesed, naised, noored, ka neegrid, latiinod ning vähemuste esindajad edul lõunaosariikides Vabariiklik Partei - konservatiivsema maailmavaatega pooldavad sotsiaalprogrammide kärpimist ja maksude alandamist toetajaskond pigem rikkad, mehed, vanemad inimiesed, valged ning kristlased edu põhjaosariikides...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Ajalugu konspekt 20. sajandi l osa

sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: Presidentaalne vabariik. Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) 1912.a. valimised võitis DP / W.Wilson (põhjuseks vabariiklaste lõhenemine valimistel): piirati monopolide tegevust...

Ajalugu
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun