Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega. Säiliniud kirikuhoone neli seina ja lääneviil annavad meile hea ettekujutuse selle hoone suurusest. Hoone võlve kandsid võimsad sambad, millest on näha nüüd vaid poole meetri kõrgused alumised osad. Sambad olid kaheksatahulised, mida nimetatakse piilariteks, ja peaaegu ühemeetrise diameetriga. Sammaste jämedusest hoolimata võib kujutada ette, et need jätsid siiski väga saleda mulje, kuna kirik ise on mõõtmetelt suur ja väga kõrge. Täpsemalt 56 meetrit pikk ja 24 meetrit lai, võlvide kõrgus oli 15 meetrit. Lääneviilus on muide näha ka üks auk, mille on jätnud 2.maailmasõja ajal Nõukodgude ristlejalt Kirov tulistatud mürsk. See tekitas suure augu müüri, aga viil ise jäi püsima
on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste
sajandi algupoolel isegi ilmselt ees. Keskaegsetest kirikutest Tartus võib nimetada Jaani kirikut, Toomkirikut ja nüüdseks hävinud Maarja kirikut. Tallinn Toomkirik Esimene kivikirik on arvatud olevat rajatud Toompeale 13.sajandil. Lihtne ühelööviline pühakoda valmis juba ilma dominiiklasteta 1240.a. Esialgu oli valmis ainult seinamüüristik, millel olid tugipiilarid ja siseküljel omapärased, tsistertslaste ehituskunstist pärinevad kaheksatahulised rippkonsoolid ja tüsedad kolmikkonsoolid. 14.sajandil asuti kirikut suurendama. Rekonstrueeriti aegunud kooriruum. See tehti gootiliselt valge ruum ning võlviroiete kohale paigutati tänini püsinud rippsambataolised konsoolid. Varagootikale omased mõikad ning ümarvöödid, tüvesvõrud ja teemantliistud, pikad laiad rippkonsoolid, servaturbad ning rippsambakesed on seotud realistliku raiddekooriga, mis kauistas päiskivi, kapiteele ning baase. Piilarid ning kõrgseinad ehitati hiljem
Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe
Fourth level Fifth level Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405 1420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Click to edit Master text styles Second level Third level
kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste, Oleviste) ja rajati kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ja naistsistertlaste
Põhjalik kiriku ümberehitamine toimus aastatel 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale laekonstruktsiooni kandvale tugipostile ehk piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati tugipiilaritega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Ümberehituse käigus
pildil olev ehituskompleks ja koht, kus ta asub, aeg, millal ehitati? Ateeena akropol, Kreekas 5.saj eKr. Nim. mõni tempel, mis kompleksi kuulub. Parthenoni tempel Miks kreeka templid on avaldanud hiljem mõju hilisemale lääne arhitektuurile? Ta on seletatav Kreeka templite välisilmes avalduva ehitusliku loogika ja terviklikkusega ja on ideaalne. IV Oleviste kirik Nim. stiil,saj, maa. 15.saj., basiilika, Eesti Nim. stiili tunnus. Võimsad nelinurksed piilarid või saledad kaheksatahulised piilarid. Omapärase profiiliga konsoolid ja vööndkaared. V Boticelli Veenuse sünd Nim. maali autor,nimi, maa,saj,stiil Boticelli, ,,Venuse sünd", 15.saj. II pool, Itaalia, Renessans Kas maalil on puudusi, millised need on? Liikuvate loodusnähtuste naiivne kujutamine, kehad olid hästi kujutatud. Nim. mõni stiilitunnus maalil. VI Kolgatareljeef Mis on pildil : kunstiliik, saj, kus asub? Eesti, Karja kirik, Kolgata reljeef, kunstiliik Sakraalarhitektuur, 13. või 14. saj
säilinud tänini. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit
kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 14. ja 15. sajand Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. kiriku sisevaade Oleviste kirik
gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt asusid 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Nelitise kohal oli väike haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- või kaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid (sks. Wimperg). Gooti arhitektuuris terav dekoratiivviil portaali, akna või nisi kohal, sageli kaunistatud krabide ja ristlillikutega, vahel ka figuuridega. Rõhutab gootikale omast vertikaalsust. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali
Rdu (kantsel) kirdeseinas on hilisemat päritolu. Kabeli loodeseina on müüritud kolm Tallinna meistri Reynkeni poolt 1515. a. paiku loodud dolomiidist vapitahvlit. Keskmisel näeme taas piiskopkonna ja linnuse sümbolit - kotka kujutist. Loodetiivas asuvad piiskopi eluruumid . Nurgatuba ja "magamistuba" on algselt olnud üks ruum. Need ruumid on kaetud lihtsate servjoonvlvidega, mida kannavad kaheksatahulised piilarid. Paljud piilarid on kaunistatud väljaligetega, millega moodustuvad kolmnurkse püramiidi kujulised detailid. Dormitooriumis on sammaste ülaosa ninakujuline, baas aga profileeritud analoogiliselt pidurefektooriumi piilareiga. Osa ruumist on massiivsete seintega eraldatud omapäraseks akendeta kambriks , mida sai seespoolt kindlalt sulgeda. Ilmselt oli kivilavatisiga varustatud ruum piiskopi erala. Alkoovi olemasolu on seostatud piiskop Heinrich III tapmisega linnuses 1381. a
teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu Toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu näiteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ühiskonna eliidi matmispaik. Varemeis Tartu toomkirik on üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Basilikaalse pikihoone kolme löövi on katnud ristroidvõlvid, mida toetasid kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Intejööris liigendavad seinapindu kimpturbad ja simsid, trifooriumitsoon on markeeritud nissidega. Säilinud on üksikuid eendtugede varagooti taimdekooriga raidkapiteele ehituse varaseimast järgust. Põhja- ja lõunaküljel on algselt välisseinu toetanud massiivsete kontraforsside vahele olnud rajatud kabelilöövid. Kesklöövi kõrgseinu on külglöövide kohal toestanud tugiviilud. Massiivne kahe torniga läänepartii, mille
külglöövidest Empoor külglöövide peal olev galerii, mis moodustab teise korruse · Trifoorium empoorid puuduvad, müüri sees vaid kitsas käik Valgmik kesklöövi valgustavate akende rida; moodustab 3. korruse o Välisarhitektuur Suur osa tornidel · Ümmargused, nelja- või kaheksatahulised Liseenid teatava vahemaa tagant müüri pinnast eenduvad pilastrisarnased ribad Kaarfriis ühendab liseene Kääbusgalerii välismüüride ülaosas (It, Sks) Portaal sissekäik · Suuremates kirikutes 3 o Keskmine (peaportaal) suurem ja ilusam · Palestik portaali külg
tänapäevani. Kirik ehitati põhjalikult ümber 14051420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljale piilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatustega on pikihoone ja koor säilinud tänapäevani. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit
õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid. Aastal 1532 ehitati Mihkli kirik. XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku
iga 16 km muutub õhk 10 korda lõpuks aeglustub valguse vahel. koha kõrgusest hõredamaks Päikesesammas – kaheksatahulised Värske lumi: 75-95%, paksud pilved: 60- horisontaalsed jääkristallid, peegeldus vaid 90%, õhukesed pilved: 30-50%, jää: 30- Tuule-külma indeks