ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis. Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. Draamateatris sai ta mitmeid tähtsaid rolle, üheks tähtsaimaks rolliks oli Hamlet. Luuletusi hakkas ta kirjutama 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Tema loomingu tippajaks olid seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel perioodil oli ta varjunimeks Jüri Üdi. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. Aastal. Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kolme teise tema põlvkonna luuletajaga. (Toomas Liivi, Joel Sanga ja Johnny B. Isotammega) Sellele järgnesid juba tema üksikkogud: " Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975).
1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli 1977. ja nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga. 3 Teose üldiseloomustus ,,Söerikastaja" ilmunud esikkogu (vabavärsis luuletuste raamat, millega andis välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu). See oli püüd
kõhupeal. Keegi ei märganud, et nüüd oli parem käsi vasaku peal. Huvitavat · Luuletusi on ta pidevamalt hakanud kirjutama 1965. aastast. · Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. · Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A.Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. · Ta sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Klipp http://www.youtube.com/watch?v=6-vzNmhRXys&feature=player_embedded Kasutatud kirjandus v http://lille-- ulv.blogspot.com/2011/02/12-veeb-juhan-viiding-elulootus.html v https:// www.google.ee/search?q=Juhan+Viiding+elulootus&biw=1034&bih=831&tbm=isch& v http://www.google.ee/imgres?start=94&sa=X&biw=1034&bih=874&tbm=isch&tbnid= f.postimees.ee/f/2008/05/31/45736t20h2b19.jpg&w=468&h=200&ei=O4GUUtLUOYu v http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://www.annaabi
1980ndate mood 1980ndad olid hoogsa edenemise aeg. Suurlinna kõrgepalgalised noored tarkpead, kes ajasid hiigelsuuri varandusi kokku eelkõige meedia ja uue arvutitööstusega, premeerisid end ainult parimate rõivaste, autode ja muude tarbekaupadega. Oluline oli näidata, et enda eest kantakse hoolt. Äsjaomandatud jõukusega panid äri- ja esindusnaised aluse „tõusiklikule“ stiilile. Nad ei uhkeldanud mitte ainult rahaga, vaid ka kehaga. Nüüd tunnistati, et näljutusdieet on enesepettus. Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, et oma raske töö tulemust demonstreerida, said uue tähenduse ka teksased. Need olid konservatiivsed ning neid kanti sametkingade ja valge pluusiga. Samuti olid moes rebitud teksased. Mina arvan, et inimesed ei oleks pidanud tänavatel enda treenitud välimust dem...
Ajaloo töö, vihik +1,2pg 1901-13.optimism ja progress, inimeste elu paranes.1914-23. 28.06 tapeti F.F(1914);esimesed lennukid(I ms, mis toimus juba õhus, vees ja maal);tulid allveelaevad;1915 kasut sakslased gaasi;sõda lõppes1918; venemaal toimus kaks pööret:oktoobri ja veebruari revolutsioon;sõda tõi kaasa rahvuslikkuse tekke ja riigipiiride ümberpaiknemise.1919-29. 1929 algas suur depressioon;inimesed said rahulikult elada;kuldsed kaheksakümnendad.1929-33. Börsikrahh+kriis;tekkisid diktatuurid;NSVL oli ainuke, keda ei puudutanud majanduskriis(seal oli plaanimajandus);Saksamaa hakkas suhtlema NSVL-iga.1933-39. Diktaatorid haarasid võimu;kõik liikus sõja poole;K.Päts sai presidendiks1938;riigipööre eestis 1934.1939-45.1.sept tungis S kallale poolale ja algas II ms(põhjuseks tõi raadiojaamad);juute tappis H siis kui tal sõjas halvasti läks;holokaust;2sept 1945 lõppes sõda;8-9mai 1945 S kapituleerus.1945-55 pandi paika rahuting
hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval. Luuletusi on Juhan järjepidevamalt kirjutama hakanud 1965. aastast. Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati mitmeid preemiaid. Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Liivi, Smuuli ja Viidingu ühised jooned Kõik nimetatud kirjanikud on elanud keerulist ja rasket elu ja on elus läbi pürgimiseks näinud palju vaeva. Keegi neist ei ole omandanud endale eriliselt kõrget haridutaset, võib-olla ka selle pärast, et nad on sündinud kõik mitmelapselistesse ja küllaltki vaesetesse perekondadesse. Ei Juhan Viiding, Smuul, ega Liiv ei ole elanud
JUHAN VIIDING Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 1.Elulugu............................................................................................................................ 2 2.Looming....................................................................................................................... 3 Ma ei kirjuta vastikuid ridu........................................................................................... 4 Ta istub........................................................................................................................ 4 3.Huvitavad faktid..........................................................
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km. 1923 selgitati Viljandi järvel 3 km distantsil esimene Eesti meister naissuusatajate hulgas. Murdmaal hakati meistrivõistlusi korraldama 1929. 1936. aastal Garmisch-Partenkircheni taliolümpial osales murdmaasuusataja Vello Kaaristo (Vassili Krassikov). Olü...
2. KÜSITLUS Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmisek...
aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas - Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi: 1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia, 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, 1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaim...
Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862. aastal Pudivere mõisa moonakaks edutati moonakaks. Kahe aasta pärast abiellus noor kubjas mõisa te...
Nagu juba varem öeldud, on Undi romaanid tegelasekesksed, mitte tegevuskesksed, vahest kõige enam kirjelduskesksed - valguse ja varju, erinevate värvitoonide kirjeldused, erinevad piirsituatsioonide kirjeldused, aja ja ruumi piiri otsingud. Kui rääkida lugemisel tekkinud värvi- ja tundeaistingutest, siis kuuekümnendate romaanid on justkui õhulisemad, mahedamad, hoogsamad, seitsmekümendatest alates tekitavad tema kirjutised enam süngeid, raskepäraseid ning tardunumaid muljeid. Kaheksakümnendad on kirjandusliku loomingu seisukohalt tema jaoks üsna vaiksed aastad, sel etapil kirjutab ta enesekriitikavabamat ning vähem läbi töötatud teksti. Ilmudes uuesti kirjanikuna tähelepanu keskpunkti üheksakümnendatel, tajub tema stiilist tunduvalt rohkem kompileeritust. Teiselt poolt liigub ta edasi modernistlike kirjutamisviiside katsetamisega. "Päris tekstuaalne Unt ilmub õieti alles 1980. aastate lõpus: selle teatavaks eeltaktiks on küll juba 1984
SAKSAMAA 1945-2009 Besatzungszonen in Deutschland 1945-1949 Põhiküsimuseks sai peale sõda, et mis Saksamaaga teha. 1944. aastal oli Roosevelti rahandus- minister Henry Morgenthau1 tulnud välja kavaga (Morgenthau plaan) jagada Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa riik, Lõuna-Saksa riik ja rahvusvaheliseks tsooniks jäetav Ruhri tööstuspiirkond. See oli väga radikaalne ja leidis USAs tugevat vastuseisu, mistõttu jäeti kõrvale. Jalta konverentsil veebruaris 1945 lepiti kokku Saksamaa jagamises neljaks okupatsioonitsooniks, oma tsooni pidid saama NSV Liit, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.01-2.08.1945 tomunud Potsdami konverentsil, kus USAd esindas uus president Harry Truman ja Suurbritannia esindajaks sai poole konverentsi peal uus leiboristist peaminister Clement Attlee, otsustati: 1) Saksamaa ja Austria jäävad eraldi riikideks, 2) Saksamaa, Berlin, Austria ja Wien tuleb igaüks jagada neljaks okupatsioonitsooniks, 3) Poola läänep...
rätsepatöö, elasid päevaajal inimesed lausa kostüümides. Moodi tulid stretch-kangast lühike ja liibuv miniseelik ning tohutu suured õlandid, mis rõhutasid puusade 34 kitsust.Väärisehete ja ehtsate karusnahkade kandjate elustiil tõusis üldsuse huviorbiiti oli seltskonnaajakirjade kõrgaeg. 1980ndatel pidid juuksed välja nägema hoolitsetud ning kallilt soengusse seatud. Üldjuhul tähendas see big hair'i- kohevat soengut. Kaheksakümnendad olid ka esindusnaise ajastu, kes veetis pikki tunde ilusalongis ja juuksuris. Naised, kohustuslikud blondeeritud (aga ka erivärvilised) triibud juustes, olid tihtipeale äravahetamiseni sarnased. 1980ndad kuulutasid kübara tagasitulekut. Seltskondlike ürituste puhul oli kübar vältimatu. Väikest looriga pillbox-kübarat kanti nii laialdaselt, et see mõjus juba odavalt ning muutus lõpuks naljanumbtiks. Populaarsed olid marshmallow- üleni sulgedega
Tehniliste võimaluste areng tõi kaasa fotomontaazi. Olulisem zanr on kindlasti perfomance- lausa eesti kunsti ekspordiartikliks. Kurvitz, Pere ja Muru kõnelesid performanci kaudu vaatajatega vahetult. Siim Tanel Annus alustas 1980 aiaetendustega kus Multipitseeritud inimese käsitlemine pakkus vaatajale siin ja praegu elamusi. Tartlased jätkasid Tarule iseloomuliku kohaspetsiifilise privaatsuse üle küsimisega tegevuskunsti kaudu. Arhitektuuri valdkonnas olid kaheksakümnendad kiired ajad. Rohked avalikud konkursis hoidsid arhitektidel käed tööd täid, olgugi et paljud tööd teostuseni ei jõudnud. Omamajandamisele läinud kolhoosid suunasid edu äris ehitusse ja nii leiab selle perioodi tähtsamad hooned kui uues aja Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
et peategelane on mees, tal on armulood ning naine on kindlasti objektistatud. Hilisemal ajal hakkab sisse tulema memuaarsemat ainest. Samuti hakkab ta ka raamjutustust kasutama. Kindlasti säitlitab ta kirjandusliku professionaalsuse. Sajandivahetusel tabab tedaha halvatus ja ta kaotab mingiks ajaks kirjutamisvõime, kuid ta õnneks taastub. Taust 1973-1985 – stagnatsioon Aeg on muutunud mingis mõttes halvemaks, kuid see pole ka nii selge. Seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad o Linnastumine – hakatakse ehitama paneelmajade rajoone, samas ka linna elanikkond saavutab ilmselgel ülekaalu maaga võrreldes. Linn muutub esmaseks reaalsuseks. o Näivuskultuur -- see on olukord, kus nõukogude ühiskond muutub seest õõnsaks. Ametlikus retoorikas see justkui kestaks, kui selle varjus tegeletakse millegi muuga. Inimesed tegelvad parteitööga, aga samas lähevad nädalavahetuseks
Kaljo Põllu esimene popkunsti loojaid. 70ndatel muutub stiil, hakkab tegelama soome-ugri rahvaste kultuuridega. Algab ka juurte otsimine, kus me siis asume? 60ndatelikkus - popkunst, muutumine mitmes suunas, üldine tendents läheb mujale. Loomingus toimub pööre, aga popkunsti sohilapsed 70-80ndatel, kõige ilmsemalt "slaidimaal" hüperrealistlik joon sees. Mingil moel realistlik maal, aga nii realistlikud, et tundub lausa kahtlane. Seitsmekümnendad, kaheksakümnendad. Kirjanduse taustaks linnastumine - nt "Sügisball" linnakultuur selgelt domineerib. Mati Unt nt linlik autor, ka Kross. Linnastumine ka selles mõttes, et toob uut tüüpi linnakultuuri kaasa. - näivuskultuur - vahe ametliku ja mitteametliku diskursuse vahel muutub suureks. Kõik osalejad teavad, aga sellest vaadatakse mööda. 60ndate lõpul ametliku-mitteametliku vahe suhteliselt väike, pärast 68. aasta sündmusi hakkab see suurenema ka poliitilises plaanis
töötas ta Tallinna Draamateatris näitlejana. Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. Alates 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu. Talle omistati 1977. ja 1978. aastal A. Lauteri nimelised näitlejapreemiad, 1980. aastal teenelise kunstniku aunimetus. Juhan sai ka J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) ja J.Liivi luuleauhinna (1983). Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Viiding kasutas pseudonüümi Jüri Üdi esmakordselt ajakirjas "Looming" aastal 1968. Hasso Krull on öelnud: "Tõeline revolutsioon tuli seitsmekümnendatel aastatel. Tema toimumine mahub ligikaudselt vahemikku 1971-1978 kogumiku "Närvitrükk" ilmumisest kuni Juhan Viidingu raamatuni "Ma olin Jüri Üdi". Siin ongi vaid üks keskne luuletaja, kelle tegevuse tulemusena muutus luule keelepruuk. Pärast 78.aastat polnud luuletuse mõiste eesti kirjanduses enam endine
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
