Kaebaja ei suuda piisavalt hästi tõestada seda, et oli tellinud kaebuse koostamise MTA täitemenetluse rakendamine, arestides kaebaja pangakontod, jättes kaebajat sellest teavitamata Tallinna Ringkonnakohus ei ole pädev hindama kellegi tervislikku seisundit Tallinna Ringkonnakohus ei kogunud tõendeid ega teinud kaebajale ettepanekut tõendite esitamiseks 2.4 Riigikohtu praktika viited Riigikohus toetub antud lahendis ainult korra varasemale praktikas avaldatud seisukohale. (19. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne
OÜ Sevenfold ja OÜ MP-Logistics väljastasid iga kuu Bauhof Group AS-le juhtimisteenuste eest arveid. Arvete väljastamise aluseks olid 16.12.2005 sõlmitud konsultatsiooniteenuste osutamise lepingud. Nii OÜ Sevenfold juhatuse liige ja osanik M.V kui ka OÜ MP-Logistics juhatuse liige ja osanik M. P. olid 2006.aastal Bauhof Group AS-i juhatuse liikmeteks, kes said ka palka summades 20 000 ja 16 000 krooni. OÜ-d deklareerisid 2006.aastal käivet põhiliselt kaebajale väljastatud arvete alusel (OÜ MP-Logistics deklareeris lisaks ka raamatupidamisteenuse osutamist, kuid nimetatud teenust osutas M. P. abikaasa). Nimetatud äriühingute arvete alusel tehtud väljamaksed tuleb kasutada juhatuse liikme tasudena, sest isikud täitsid üksnes juhatuse liikme tavapäraseid tööülesandeid, mitte ei osutanud Bauhof Group AS-le juhtimisteenuseid. Samal ajavahemikul väljastas OÜ Berg Brevis Bauhof Group AS-le arveid
a otsusega nr 12.2-3/21299-12 OÜ Vollmond KMS § 22 lg 3¹ alusel käibemaksukohustuslaste registrist 2.SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA 3.ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3.1. Kaebus Tartu Halduskohtule OÜ Vollmond esitas Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 31. märtsi 2014. a otsuse nr 12.2- 3/21299-12 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) MTA küsitud dokumentatsiooni hulk viitas sisuliselt maksukontrollile. MTA ei ole andnud kaebajale võimalust oma seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks, millega rikkus ärakuulamis- põhimõtet; 2) MTA-le esitatud dokumentidega on äriühingu ettevõtlus piisavalt tõendatud. MTA ei ole seadnud kahtluse alla tehinguid OÜ-ga Mark Oil, AS-ga Jetoil, ORLEN Eesti OÜ-ga, AS-ga N- Terminal Hulgi. Alusetu on maksuhalduri etteheide, et kaebaja ei esitanud andmeid, selgitusi ega dokumente tehingute kohta Starline Team, Kaukeste või Eastside Rivers OÜ-dega. Kaebaja
*12 EIK toetus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. detsembri 2008. a määrusele asjas 3-4-1-12-08*13, milles on väljendatud, et kriminaalasjas saab menetluse pikkust puudutava kaebuse esitada asja arutavale kohtule ning viimane, leides, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, võib kriminaalmenetluse ots- tarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või võtta menetluse pikkust arvesse kaebajale karistuse mõistmisel. Kuna Eesti kriminaalkohtute praktika*14 tõendab, et karistusi on selle põhimõtte alusel ka reaalselt vähendatud, pidas EIK nimetatud meetmeid tõhusateks õiguskaitsevahenditeks.*15 7 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1 ja nendes sisalduvad viited. 8 Euroopa Nõukogu ministrite komitee 24. veebruari 2010. a soovitus nr (2010)3 ülemäära pikkade menetluste vastaste tõhusate abinõude kohta
ning märkides primaarseks põhjuseks lapse huvide arvestamise. KOHTUPRAKTIKA NÄIDE Asjaolud: Vangla kinnitas kinnipeetava individuaalse täitmiskava, millega ei võimaldatud kinnipeetaval jätkata üldkeskhariduse omandamist. Kohtu seisukoht: Ainuüksi põhjendus, et kinnipeetaval on juba omandatud põhiharidus, ei ole piiisav. Antud kaasuses ei esitanud vangla kolleegiumi arvates asjakohaseid ja piisavaid kaalutlusi, mis tingisid vajaduse muuta kaebajale varasemates täitmiskavades märgitud võimalust omandada üldkeskharidust KOKKUVÕTE Kaalutlusõigus Kaalutlusõiguse põhimõtted Kaalutlusõiguse rakendamine Kaalutlusõiguse kasutamine Kaalutlusõiguse võrdne kohtlemine KASUTATUD KIRJANDUS TÄ NAME KUULAMA ST! KÜSIMUSI??
Kuivõrd nad saabusid avalikus ruumis ja paadis, pidid kaebajad eeldama avalikkuse huvi. Eeltoodud asjaolude tulemusena leidis EIK, et Ülemkohus ei ületanud hindamisruumi kaebajate eraelu kaitsel ning et asjas ei olnud EIÕK artikli 8 rikkumist. (EIK 13258/09) Neljas näide. Vahest on õiguse nõudmisest kasu nagu ka kõrgelseisva Galati linnavalitsuse ametiisikul, kelle kohta avaldati kohalikus ajalehes artikkel, mis süüdistas teda korruptsioonis - väideti, et kaebajale kuulus taksofirma. Kaebaja väitis, et ajakirjaniku artikkel ei tuginenud faktidele ja oli pahauskne. Kuigi esimese ja teise astme kohtud tuvastasid, et ajakirjanik on kahjustanud kaebaja reputatsiooni, tühistas kõrgem kohus madalamad kohtulahendid ning asus seisukohale, et tegemist on hinnanguliste väidetega. Erinevalt kõrgema kohtu järeldustest ei olnud EIK veendunud selles, et tegemist oli üksnes hinnangutega. Ajakirjanik väitis selgelt seda,
MTA alustas menetlust tagasinõude õigsuse tuvastamise kohta. MTA leidisn, et puudub alus parandusdeklaratsioonis esitatud andmete muutmiseks ning lõpetas menetluse ja jättis tagasinõude taotluse täitmise rahuldamata. 4 OÜ KR Priit esitas 20.11.2013 kaebuse, milles palus tühistada MTA otsuse tagasinõude tühistamise kohta ning kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale enammakstud käibemaks ja arvestama tagasinõudmise viivitamise eest intressi. Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata. 3 Menetlusosaliste seisukohad 2.1 Tartu Halduskohtu seisukohad Tartu Halduskohus jättis 04.04.2014 otsusega OÜ KR Priit kaebuse enammakstud käibemaksu tagastamisnõude rahuldamata, põhjendades otsust järgmiselt: 1. juhul, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise
MTÜ, kelle õigusi on rikutud; ning riikidevahelistel kaebustel, mida võib esitada üks riik teise vastu. Kaebusi saab esitada vaid ühe või mitme riigi vastu, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning on kaebaja arvates oma konventsioonijärgseid kohustusi rikkunud. Riigid, kelle suhtes otsus on tehtud peavad seda täitma. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee jälgib otsuste täitmist, eelkõige kohtu poolt määratud hüvitise maksmist kaebajale. Kaebused, mis esitatakse näiteks kolmandate riikide või üksikisikute vastu, tunnistatakse vastuvõetamatuks. Üksikisik võib kaebuse esitada ise, advokaadi abi ei ole menetluse algstaadiumis vajalik. Advokaadi abi on vaja siis, kui kohus on küsinud vastustavalt valitsuselt tema seisukohti kaebuse kohta. Eraldi nimekirja advokaatidest, kes võivad kohtus esindada ei ole, esindada võib iga advokaat, kellel on olemas oma ametialal tegutsemise õigus
6) süü; süü ei ole üldjuhul nõutav. Süü olemasolu arvestatakse vaid moraalse (mittevaralise) kahju korral (§ 9 lg 2), saamata jäänud tulu hüvitamisel (§ 13 lg 2) ning regressnõude esitamisel ametniku vastu (§ 19 lg 3). NÄIDE: C hooldekodu töötajad hoidsid kaebajat teadlikult ja tahtlikult ilma kohtulahendita kinni kinnises osakonnas ning B maavalitsus ei lõpetanud seda õigusvastast tegevust, kuigi oli selleks kohustatud. Eega on vastutajad kaebajale mittevaralise kahju tekitamises süüdi. 10. Ainet “Riigivastutus” viib läbi õppejõud, kes on selleks sõlminud avalik- õigusliku juriidilise isikuga ehk ülikooliga võlaõigusliku lepingu. Riigivastutus on kohustuslik eeldusaine järgmistele ainetele pääsemiseks. Ilma ainet positiivsele hindele sooritamata puudub võimalus õpinguid jätkata. Üliõpilased sooritasid arvestuse. Osad üliõpilased ei saanud läbi, kuna nende seisukohad olid
alates ajast, mil A. Š.-l tekkis reaalne võimalus esitada kahju hüvitamise nõue. Käesoleva asja kontekstis ei saa sellisest võimalusest rääkida varem kui talle määrati riigi õigusabi korras advokaadist esindaja. 3-3-1-93-13: vaidlus, kas kahju hüvitamise kaebus on 31.08.2007 – 15.02.2008 osas tähtaegne. Kaebaja esitas kaebuse 15.02.2011. Kaebaja kinnipidamine inimväärikust alandavates arestimaja tingimustes oli jätkuv haldustoiming. Kogu selle perioodi vältel toimus kaebajale kahju tekitamine ning kahju lõplik ulatus selgus isikule pärast jätkuva toimingu lõppemist. Sellises olukorras on kahjust teadasaamise hetkeks RVastS § 17 lg 3 ja HKMS v.r § 9 lg 4 mõttes üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine ja on täidetud RVastS § 17 lg 3 tingimused. Seega hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg enamasti kulgema, kui lõppes toiming, millega kahju tekitati. Kaebuse
ilmtingimata HKMS §-s 6 kasutatud sõnastust, kuna tulenevalt uurimisprintsiibibist on halduskohtul kohustus välja selgitada, millist taotlust kaebaja tegelikult soovis. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et uurimisprintsiibist tulenevalt on halduskohtul isiku subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslikuks kaitseks kohustus abistada kaebajat suunates teda kõrvaldama kaebusest kõik vormilised vead, täpsustama kaebuses esitatud taotluse sõnastust ning selgitada kaebajale, milliseid tõendeid ja selgitusi on tarvilik esitada kaebuses esitatud taotluse eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.veebruari 2001.a määrus haldusasjas nr 3-3-1-66-00, RT III 2001, 6, 64). 2.2 Halduskohtusse pöördumise õigus Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Selline kohtuliku kaebeõiguse üldregulatsioon sisaldub HKMS §7 lõikes 1
.. Oma käitumise kohta märkis kaebaja, et kahekümne kolmest vabastamistaotlusest oli ta kakskümmend üks esitanud pärast kokkuvõtvat ülekuulamist ... ja et tema kassatsioonkaebus Bordeaux' süüdistuskoja 27. mai 1986. aasta otsuse peale viis otsuse tühistamiseni kaitse õiguste rikkumise tõttu ... Komisjon nõustus üldjoontes kaebaja seisukohaga. Valitsus ei pidanud kõnesoleva kinnipidamistähtaja kestust mõistlikkuse piire ületavaks. Ta rõhutas kõigepealt kaebajale ja tema kolmele kaassüüdistatavale süüdistuse esitamise keerukust, mis tulenes 30. detsembri 1986. aasta seadusest ning Poitiers' ja Bordeaux' süüdistuskodade ühisest pädevusest ... Valitsus juhtis tähelepanu ka menetlustoimingute kiirusele, mis tõendas ametiasutuste pidevat kohusetundlikku suhtumist; kaks põhilist viivitust eeluurimises tulenesid Bastia kohtuniku pädevuse üleviimisest ja 30. detsembri 1986. aasta seaduse kohaldamisest ...
Teiseks orja varastamine erinevalt asjadest ei pruukinud tuleneda materiaalsetest kaalutlustest vaid orja persooni tõttu. Kui varastatud ori varastab vargalt, siis vargal on õigus nõuda kahju tagasi orja isandalt. Sest õiguslikult kuulub ori isandale. Ori võib ise õigusrikkumisi toime panna, asjad ei saa vastutada st isand vastutab orja pahategude eest. Orjale ei saa kohtuasja esitada (pole kohustusi ju). Kui isand ei soovunud hüvitada orja tehtud paha, siis võis orja kaebajale loovutada. Ori ise ei saanud olla ametlik kaevaja aga võis olla informaator kohtus. Vale info koral sai ori kohtu poolt karistada. Ori sai olla informaator kõigi vastu va isanda. 4. sajandil lisandus klausel, et isanda võis anda peles kui isand plaanis keisrivastast vandenõud. Manumissio ehk orjade vabastamine. Aspekt, mis tegi orjast kindlasti isiku. 13.Kuidas võidi saada orjaks Rooma õiguse järgi? Justianuse järgi rahvaste õiguse (jure gentium) vastavalt ja tsiviil õiguse (jure
14, Keila, Harju Maakond Tel. tööl: 756987 KAEBUS N Linnavalitsuse korralduse nr...... ".....".................a. õigusevastaseks tunnistamise nõudes N linna ÕVVTK otsusega tunnistati Harri Mänd omandireformi õigustatud subjektiks N linnas Lille tn.6 asuva krundi suhtes. Kaevatava korraldusega jäeti Harri Mänd avaldus maa tagastamiseks rahuldamata viitega MRS § 7 lg.1 ja otsustati maa kompenseerida. Kaebajale H. Mänd jäeti maa tagastamata põhjusel, et krundil asub teisele isikule kuuluv garaaz, mille kohta aga nõuetekohased dokumendid puuduvad. Leian, et õlalmärgitud korraldus on seadusega vastuolus ja rikub H. Mänd subjektiivseid õigusi alljärgnevatel asjaoludel: Kui H. Mänd esitas taotluse maa tagastamiseks mis tagastamisele ei kuulu, pidanuks N 192
tema karistamist. Kannatanud saavad viidatud art-le tuginedes süüdlase karistamist nõuda vaid juhul, kui see on lahutamatu kannatanu õigusest esitada tsiviilõiguslik nõue riigisisese õiguse kohaselt. Seejuures võib sellise nõude eesmärgiks olla ka tagada sümboolne hüvitis või au ja he anime kaitse. Kuigi tsiviilhagiga seonduv on EIÕK art 6 lg 1 kaitsealas, ei ole EIK tuvastanud art 6 lg 1 rikkumist olukorras, kus kriminaalmenetluse alustamisest küll keelduti, kuid kaebajale tagati nüutav ligipääs kohtule tsiviilkohtumenetluse kaudu. Tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses on teatavad eelised: - KrMS 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba, - Tsiviilhagi asjaolude tõendamine kriminaalmenetluses üldjuhul lihtsam, sest vajalikud tõendid on hangitud kriminaalmenetluses teostatud menetlustoimingute abil.
nr 3-4-1-8-04; 09.08.04 nr 3-4-1-19-04) KOVVS vt Kui üksikisik, kandidaat, valimisliit või erakond leiab, et jaoskonnakomisjoni toiminguga või valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta kolme päeva jooksul, arvates selle otsuse või toimingu tegemisest, esitada kaebuse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon peab kaebuse läbi vaatama ja selle kohta otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse laekumisest. Otsus tuleb kaebajale viivitamatult edastada. Kaebus vaadatakse läbi avalikult. Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile. Jaoskonnakomisjoni toimingute vaidlustamisel saab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi vaadata ainult neis küsimustes, mida märgiti juba maakonnakomisjonile esitatud kaebuses. Riigikohus on märkinud, et
annaabi.ee 
