temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud." Achilleuse sonul kadestavad jumalad surelikke sest surelike jaoks voib iga hetk olla viimane. Surelikud saavad elada moeldes, kuidas votta elult koik, mis votta annab. Nad on teadlikud, et uhel hetkel elukaik loppeb ning nad sunnivad uues kehas. Nad ei saa kunagi olla kaunimad, kui just nuud ja praegu ning nad ei viibi kunagi uhes ja samas hetkes korduvalt. Surelikud tunnevad erinevaid emotsioone alati isemoodi ning erinevatel pohjustel
Enamjaolt kõik meist teavad, et hea elus saladus peitub peamiselt vaid kahes asjas: õnnes ja edus. Paljud aga aravavad, et neil on märksa viletsam elu, kui mõnel nende kolleegil või tuttaval. Seega millega mõõta edu ja õnne elus? Õnnel ega edul pole mingit seost materiaalsete hüvedega, seega ei saa seda loendada, kaaluda ega ka osta. Oma õnne ja edu saladust teab igaüks ise. Edukaks peetakse inimest, keda teised kadestavad. Edu saavutamiseks tuleb üldjuhul kõvasti vaeva näha. Spordis on edukas sportlane võitja, kuid enamsustes eluvaldkondades ei pea olema parim, et olla edukas. Hea ärimees võib olla küll rikas ja edukas, aga selle eest ei pruugi ta olla sugugi õnnelik. Kui edu saab mingil määral mõõta töökoha ja rikkuse järgi, siis õnnega on hoopis teised lood. Õnne saab mitmeti lahti mõtestada, mõni arvab, et ta oleks õnnelik kui ta lotoga võidaks 10 miljonit krooni,
Luksuses elamine on väga meeldiv,kuid sellega ei tohi liiale minna. Kõik peab jääma reaalsuse piiridesse. Igal inimese jaoks on luksusel erinev tähendus ning sellest tekkivad ka erinevad arusaamad luksuse kohta. Üheks väljakujunenud arvamuseks luksuse kohta on see ,kui inimesel on olemas liialt üle tema vajaduste. Saadakse lubada endale rohkem kui teised ning sellega võidakse sattuda teiste põlguse alla. Paljud inimesed kadestavad neid,kes elavad luksuses .Arvatakse ,et neil ei ole seda vaja ja nad peavad end teistest paremaks. Ühed inimesed peavad ennast paremaks, kuid teised mitte. Nagu kirjandi alguses mainitud, on palju tegureid kuidas luksus kujundab suhtumist. Luksuses elades tekkib tunne ,et kõike saab raha eest ,kuid leidub asju ,mida ei saa raha eest. Võib juhtuda ,et neil ei tekki kunagi tõelisi sõpru ja suhteid inimestega. Selliste
Mitte seda tükkideks lüües vaid püüdes oma tegevsuplaani tunnetada ja välja selgitada, mida kivi ise `tahab'. Kui see hakkas meenutama inimfiguuri, siis oli kõik korras. Kuid isegi figuuris soovis Moore säilitada midagi kivi kõvadusest ja lihtsusest. Ta ei püüdnud teha kivist naist vaid tahatsi välja panna kivi, mis meenutab naist. Just see hoiak on õimaldanud XX sajandi kunstnikel tunnetada primitiivsete hõimude kunsti väärtust. Mõned neist lasua kadestavad primitiivrahavaste käsitöö meistereid, kelle kujude ja jooniste juures on tunda, et need on juskui laetud maagiliste võimetega, ning et neil on saatuse poolt määratud tähtis osa hõimu kõige pühamates rituaalides. 5 Teosed "Kaks suurt vormi" 6 "Lamav figuur" 7 "Ema ja laps"
Kõigil pole privileege selle "kingi" ees.Kuulsus ja tuntus on kindlasti hiilgeaegadel kingiks ja halvematel aegadel koormaks.Kindlasti kadestab kuulus staar tavakodaniku elu sest "tundmatul" on igapäevases elus vabadus,teda ei piira tuhanded kõmupiltnikud,ta ei pea olema alati välimuselt perfektne tal võivad olla inimesel võivad olla silme all tumedad rõngad,ilma et sellest esikaane lugu tehtaksning selle juurde utoopiline kirje lisataks.Seda "vabadust"kadestavad paljud staarid .Kuulsa inimeste elu pole iialgi "tõene":Kui nende elust kollane ajakirjandus ja meedia ei teavita,siis see võib tähendada nendelekatastroofi,sest see tähendaks nende privileegide lõppu. Selle nimel on nad valmis tegema ükskõik mida,et meedia huviorbiidil taas keerelda. .Seetõttu arvan,et neil pole õigust hädaldada et neid "ahistatakse".Muidugi leidub ka neid kuulsusi,keda tõesti meedia "ahistab" Miks paljud staarid soovivad pidevalt meediahuviorbiilil eksisteerida?
Ja kuna mõisarahvas oli rikkam, siis ei võinud nad sallida endast vaesemaid inimesi 3. Eestlaste kavalus, ahnus ja rumalus. (näiteid) Kavalus: Näiteks kõrtsmik lahjendas viina veega, et kasu saada. Villu kavaldas katku üle. Pani endale püksid pähe, katk vaatas teda ja arvas, et Villu on kahe perssega inimene ning ei julgenud Villut võtta. Ahnus: Inimesed tahavad olla kõige ilusamad ja paremad. Kadestavad palju. Rumalus: Näiteks kui Jaan siis seepi, arvates, et see on söödav asi. Jaan ei teadnud, mis asi on parukas ja Ints valetas talle, et see on sai, mille peale Jaan seda sõigi, mille peale tegi ta end naerualuseks. 4. Tegelaste iseloomustused. Mõne sündmuse kaudu. Rehepapp Rehepapp, kes oli peategelane, oli kõikidest kõige targem, kavalam ja mõistlikum. Ta kavaldas isegi Vabapagana üle, kelle hundid lõhki rebisid. Aida-Oskar
tõstnud oma uhkuse taevatroonile?'' Ta leiab ka, et surm on ainuõige tõde, lunastus, tarkus ning ainuke mis on elus KINDEL. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu, vajadused ning keskkond. Need mõjutavad meid ja me ei mõista tõde seni kuni me oleme elus. Surm aga, väidetavalt Ciorani järgi, vabastab meie keha nuhtlusest. Näiteks surmahirmuga inimene mõtleb ning tegutseb märkimisväärselt selgemini kui seda teeb ükskõikne inimene. Ja need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist, kuna nemad ei suuda ei üht ega teist. Viletsus seega aitab vaimu virgena hoida. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzche arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Nietzsche on see, kes selle teostab
saavutatud. Kõigile ju selge, et ilma tegutsemiseta arvestavat muutust ellu ei ilmu, pigem teatava lootusetunde omamine on lihtsalt soe ja elu mõtestav. Pelgalt raha pärast edukaks himustamine on lõpuks kasutu, kui puudub soov mistahes tööd südamega teha. Esmalt tuleb võtta teadmiseks, et inimene on rikas, kui ta suudab saavutada seda, mida elult ootab olgu see hea äraolemine, paks rahakott, tõeline armastus, usaldusväärsed sõbrad või rahuldustpakkuv töö. Näiteks kadestavad ühed riigihaldusega tegelevat usinat palgatöötajat, kes teenib uskumatult hästi ning on kahtlemata kasulik ka riigile, teised hindavad aga ettevõtjat, kellel on võimalik olla looja ehitades oma oskuste ja visiooni järgi üles midagi täiesti uut. Sellest tulenevalt varieeruvad ühiskonna ootused jäägitult ning igal indiviidil oleks vaja leida endale ala, milles kõige andekam ollakse. Inimesed, kes pole loomult ahned raha järele, eelistavad alatihti elada tagasihoidlikumalt
Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad lepingu kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema hinge. I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud kadestavad ja üliõpilased imetlevad. Faust aga on õnnetu, sest on jõudnud äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud. Elu on nii lühike, ja teadmisi, mida ei jõua omandada, nii palju, et see muudab väärtusetuks ka selle teadmiste hulga, mis tal olemas on. Midagi on nagu puudu Faust on rahutu, ei leia elule mõtet. Sel hetkel saabubki Mefistofeles oma ettepanekuga ja Faust haarab sellest kinni ehk on tõesti elus kogemata maised kiusatused need, mis tal seni õnnest puudu on jäänud
Emal on veel ainult üksainus soov - näha oma last elusana, kasvõi ühe minuti. Teose lõpus ta leiab oma lapse ja saabki teda hoida paar minutit. Kas see pole siis õnn? Kuid sellel õnnel ei ole määratud kaua kesta. Esmeralda on surmalaps nii ehk teisiti. Olla liiga ilus, rõõmsameelne, heatahtlik ning naiivne ei ole just kuigi hea. Sellised inimesed on teistest liiga erinevad. Erinemine aga tekitab kadedust ja vihkamist või armastust ja vihkamist. Inimesed, kes sind imetlevad, samas kadestavad sind ning teevad alateadlikult samme sinu hävitamiseks. Ka armastus vastuarmastuseta paneb oma ihalduse objekti hävitama. Kui ei saa teda mina, siis parem las ta sureb, kui saab keegi teine. Seega on Esmeraldale juba teose alguses ette määratud surm. Jääb ainult jälgida, milliseks kujuneb tema tee selleni. Seega oli ema seisukohast surra just mõned minutid pärast lapse taasleidmist ning enne seda, kui ta laps hukatakse, igati inimlik ja õnnelik lõpp.
Igatsus Kärbsed on vastikud, sumisevad aknaklaaside peal. Miks nad ei taipa pisut kõrgemale lennata, ülevalt aknapraost saaks ju vabadusse. Mina ei hakka aitama, ma tahaksin ju ka koju. Oleks mu elu film. Riietun lahti valju muusika saatel. Olen kurb, kortsudega ja väsinud. Aga see on lahe, sest see on hea film. Ning loomulikult sigarett. Pakk krabiseb, tiku tõmbamine on omaette vaatepilt. Siis esimene mahv. Istun suitsuloori taga trepikojas aknalaual ja olen oma suures mures, nii et kõik kadestavad mind ja soovivad olla minu asemel. Ka siin oleks siis talutav olla. Ei tahakski koju. Kuigi kodus on vähemalt lootust ja ei pea öösel magamise asemel norskamist kuulama. Hommik Hommik ostab nad ära oma tavalisel moel. Pilve vahelt vargsi ent järjekindlalt ründava päiksekiirega. Pealesuruva hallusega, mis üha kiiremini läbipaistvaks muutub. Külmaga, mis kusagil on. Kas nende ümber või sees või kellegi jutus. Kuhugi minna on kaugel ja vaja. Nad on hommiku omad
Inimesed sünnivad erinevate võimetega. Kui mul vastavaid andeid pole, ei saa minust hinnatud professionaali, jään alati isetegevuslase tasemele. Pole erilist mõtet teha igapäevatööks ala, mis tegelikult polegi meie kutsumus. Sellega tegelemine küll avardab meie maailmanägemust, annab kogemuse, kuid pole otseselt seotud meie missiooniga, sellega, sellega, mida siin elus tegema peaksime. Kõik toimib analoogiliselt sellele, kui vahel mõned kadestavad teisi, kellel on väga jõuline, atleetlik kehaehitus vms. Nad suunduvad spordisaali ning hakkavad jõuliselt tegelema oma keha muutmisega, söövad hormoone või söövad tohutuid valgulise toidu koguseid, kahtlustamata, et nad lihtsalt raiskavad aega, kuid väga kiiresti purustavad oma füsioloogilisi süsteeme, mis pole sellisteks eesmärkideks ette nähtud. Nii ka meie, valides vale ala, tegelikult purustame end. Kui tegeleme millegagi, mida armastame, siis kaotame ajataju
Tuleks ikka ilusti asi ära sebida. Liigne humaansus ongi see, mis meie maailma lõpuks ümber ajab. Olen mees ja ütleksin, et mulle pakub see vaid hetkelist rahuldust, kui tõesti mingit muud võimalust ei ole. Hiljem jääb hinge tühi tunne või koguni vastikus. Kuigi ei harrasta selliseid suhteid, on mul neid siiski elu jooksul paar tükki olnud. Kui neid kogemusi meenutan, tunnen ennast tegelt pärsi hästi, et ma pole mingi möku ja oskan naistega läbi käija, ja sõbrad ikka veits kadestavad. Oma kogemustest võin veel öelda, et üheöösuhted on tegelt ka poole huvitavamad kui tava suhted, kuna tava suheted muutuvad pikka peale igavaks ja tuimaks kui sa seda just armukesega üles ei vürtsita aga see juba täiesti teine teema. Ühe öö suhted on umbes nii et lähed peale tarvitad alkohooli või noh need kes juba oskavad ei vaja sedagi vaid teevad asja jutu peale ära nagu mina, igatahes lähed peole jood natuke tantsid näed ilusat tüdrukud baari
edust, armastusest, ilust, võimust. Ta usub, et tema probleemid on ainulaadsed ja ainult erilised inimesed mõistavad neid. Imetleb end ülemäära, tunneb end väljavalituna ja taotleb põhjendamatult soodsat käitumist. Nartsislik inimene on käitumiselt ülbe, upsakas ning oma eesmärkide saavutamiseks kasutab teisi ära. Kuna empaatiavõime puudub, siis pole inimene võimeline ära tundma teiste inimeste vajadusi ja tundeid. Sageli tunneb ise kadedust ja usub, et teised inimesed kadestavad teda. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Nartsislik inimene näeb ise ennast erilise ja ainulaadse, tähtsa ja reeglitest kõrgemal oleva inimesena. Teised on tema jaoks alluvad ja imetlejad. Ta usub, et on teistest parem ja väärib erilist suhtumist, seetõttu ta ka kasutab teisi ära, manipuleerib ning eirab reegleid. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Meelsasti paneb ta teisi oma kasuks tegutsema ja ta on veendunud, et see peaks neile väga meeldima ja suureks auks olema
2. NARTSISSISTLIK ISIKSUSEHÄIRE Nartsisstlikul isiskusele on ülepaisutatud ettekujutus endast ja oma tähtsusest. Nad hinadavad pidevalt oma võimeid üle ja alahindavad teiste omadusi. Nad ootavad, et neid koheldaks ainulaadsete ja suurepärastena. Nende peas keerleb rohkesti niisuguseid fantaasiaid, mis tugevdavad või toetavad nende võimendatud ettekujutust oma paremusest. Nende empaatiavõime on nõrgenenud. Samuti kadestavad nad tihti teisi inimesi nende edukuse või postitsiooni pärast. (Lönnqvist & Slik 2006) Allik, Realo ja Konstabel iseloomustavad nartsisstliku isiksusetüüpi kui äärmiselt tähtsust täis inimest, kes liialdab oma annete, saavutustega, nõuab imetlust, eesõigust ja erikohtlemist. Tema meelt hõivavad kaunid fantaasiad erakordsest edust, kuulsusest, ilust ja armastusest. Kriitikat ta ei talu, häbi ja alandus lähevad sellisel juhul sagedasti üle raevuks ja kadeduseks
3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? ° Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid. Me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa, kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? o Ta arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. Nietzsche on see, kes kuulutab tõde. o Kõigi väärtuste ümber kujundamine tähendab seda, et kõik see vale, mida inimesed enne õigeks pidanud on, on tegelikult vale. N. ütleb, et saatus tahab, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks. 2
aasia alad, hetkel usutakse inglismaal, usas ja väike aasias 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? 27. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete "alam mütoloogia" ja "demonoloogia" kasutusele võtmine? Demonoloogia tähistab üleloomulike vaimuolendite süstemaatilist uurimise ja analüüsimise õpetust. Oluline oli vaimolendi erinevus inimesest, vaimolendid kadestavad inimese täiuslikku keha. Eriti oluliseks keskajal, kui ristiusk katsus varasemat rahvausundit piiblipõhiselt seletada ning varasemad vaimolendid muutusid kurjadeks kuradi käsilasteks, kurivaimudeks - nad diaboliseeriti. Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia abivaimude (Eestis selleks nt kratt) uurimise ja seletamisega. Oluliseks oli kujutelm lendamisest nõiasabatile,
Nõrk eneseväärikustunne põhjustab pideva vajaduse tähelepanu järele, soovi olla kogu aeg imetletav. Haiglane eneseimetleja ei ole võimeline teiste hulka sulama, teistega ühesugune olema, vaid ta peab kogu aeg silma torkama. Vajadus tähelepanu võita võib teda õhutada kõike täiuslikult tegema ning rikkust ja võimu taga ajama, et olla kõikidest parem ja säravam. Ta naudib seda, kuidas teised inimesed teda imetlevad ja kadestavad. Tema pürgimus täiuslikkusele ei ole selline sundvajadus kõike hästi teha nagu näiteks teatud liiki neurootikutel, vaid selle mõte on näidata oma kõikesuutlikkust. Teiste osutatud tähelepanu suurendab tema eneseväärikust ning on talle sedavõrd hädavajalik, et kui ta ei ole võimeline pälvima positiivset tähelepanu, siis hakkab ajapikku kõlbama negatiivnegi, peaasi, et ta varju ei jääks. Tähelepanu äratamiseks on ta valmis peaaegu kõike
koos kasiinos käia või pokkerit mängida. Osa mänguritest motiveerib teiste inimeste seltskonnas viibimine, isegi kui erilist kontakti ei saavutata nendega. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 4. Identiteet ja enesehinnang Tihti nähtakse hasartmängimist glamuursena ning seetõttu hakatakse mängima. Osad inimesed tahavad kogeda tunnet, et neid vaadatakse kui võitjaid ning neile meeldib, kui teised inimesed neid kadestavad. Armastatakse kõneleda mängudest, milles nad on võitnud ja võidetud summadest, et muljet avaldada teistele. Näiteks mõni häbelik nooruk võib käia mängides tõestamaks, et ta on elukogenud ja julge isik. (Federman, Drebing & Krebs 2005: 48) 5. Raha teenimine Kõik mängurid soovivad teadlikult raha võita, aga probleemsed mängurid mängivad edasi, et kaotatud raha tagasi võita, kuigi see juhtub harva. Tihtipeale just väiksemate sisetulekutega
Evolutsiooni idee sunnib meid uurima algseid ideid. Kust tekkis rahvas jne. otsiti algvorme. Jakob Grimm. Jumalate transformatsioon mütoloogias. 37. Mida tähistab mõiste demonoloogia? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? Demonoloogia on müütide kogum, uskumussüsteem, mille keskmeks on žanri tegelased kes elavad inimeste keskel/kõrval. Vaimolendid ei ole kehalised olendid. Nad soovivad endale keha ning seetõttu kadestavad vaimolendid inimesi. Inimesed on nende arust täiuslikud, kuna omavad keha. Vaimolendid omavad seost maise maailmaga. Nad eksisteerivad inimeste ümber. Nad on sotsiaalsed olendid. Demonoloogia on markeeritud süsteem. Varasem demonoloogia oli tähenduslikum kui tänapäeval. Inimesed ei pane enam tähele mida nad unes näevad – seda ei peeta oluliseks. Mõiste kasutuselevõtt on seotud ristisusuga, siis käsitleti demonoloogiat kui kõrgreligiooni ja rahvausundi kokkupuutealana
Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. Miks Cioran võitleb elu vastu? o Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: Mis on maailm Bibihhini arvates? o Siin see maailm on: kõik, mis on ümberringi; see, mis on kaugel, ja see mis on lähedal kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole ,kõik on maailm. Maailm on lihtsalt kõik. o Kui on ülepea olemas midagi põhimõtteliselt nähtamatut, siis see on maailm. o Maailm on universum. Mingi lõputu ruum, milles meie oleme tühised
See lugu on keskaja kõige lüürilisem. Loos kujutatakse armastust kui ürgloodust. Kuningapoeg Tristan jääb orvuks ning elab oma onu, vana kuninga Marci õukonnas. Marc armastab oma vennapoega väga, eriti sellepärast, et Tristan tappis kahevõitluses tema vaenlase Morholti. Kui Tristan esmakordselt Iirimaale arjudeta ja purjedeta laevaga satub, päästavad haavatud Tristani Morholti õde ja Isolde ema, kes ei tea, et ta on Morholti tapja. Tristan ravitakse terveks. Marci õukondlased kadestavad Tristanit, sest nad kardavad, et just temast saab järgmine troonipärija. Õukondlased nõuavad, et Marc abielluks kellegagi, kes kingiks talle järglase, aga Marc on nõus abielluma vaid selle naisega, kelle kuldse juuksekarva pääsuke lossi tõi. Ta saadab Tristani juuksekarva omanikku otsima. Tristan leiabki naise Iirimaalt pärast lohe tapmist, Isolde, kes lubatakse Marci naiseks. Saatus teeb oma töö ja kuna Isolde ema oli laeva
» «Kuidas? Sellest, mis teid minu juurde toob? Kas see ei ole siis soov näha oma abikaasat peale kaheksapäe-vast eemalviibimist?» küsis poodnik teravalt puudutatuna. «Esiteks muidugi see ja siis veel üks asjaolu.» «Rääkige siis!» «Väga tähtis asjaolu, millest oleneb võib-olla meie tulevane õnn.» «Meie õnn on paljugi muutunud sest ajast, kui teid viimati nägin, ja ma ei üllatuks sugugi, kui mõne kuu pärast paljud inimesed meid seepärast kadestavad.» «Jah, kui te jälgite näpunäiteid, mis ma teile annan.» «Minule?» «Jah, teile. On vaja korda saata hea ja õilis tegu ning samal ajal võib palju raha teenida.» Proua Bonacieux teadis, et kõneldes oma mehele rahast, puudutab ta tema nõrka kohta. Aga kui üks mees, olgugi kaupmees, on kõnelnud kümme minutit kardinal de Ríchelieu'ga, siis ei ole ta enam seesama mees. 189 «Palju raha teenida!» lausus Bonacieux huuli torni ajades. «Jah, palju.» «Umbes kui palju?»
annaabi.ee 
