otsis turuplatsilt sama noorhärrat kuid ei leidnud, temalt sooviti mitu korda lilli osta ent tüdruk vastas et need pole müügiks. Õhtul läks Liisa nukralt koju ja istus emaga akna all, kui äkki nägi seda sama noormeest akna taga, ta hüüatas emale, et see ongi see noormees kellest ma sulle rääkisin. Noormees rääkis ka viisakalt Liisa emaga juttu neil oli palju arutada. Siis sai Liisa teada, et noorhärra nimi on Erast. See nimi kummitas Liisat terve öö, ta ei saanud sugugi magada, enne veel kui päike oli tõusnud läks ta jõe äärde, istus seal ja mõtles, et miks see mees peab olema aadlisoost. Nähes lambakarjatajat mõtles Liisa, et Erast võiks hoopis tema olla, sest siis ei takistaks neid miski. Seejärel lahkus ka lambakarjus ja Liisa jäi üksi, siis nägi ta jõe peal kedagi see oli Erast. Nad istusid mitu tundi jõekaldal emmates ja sositades teineteisele armsaid sõnu. Kui äkki meenus tüdrukule, et ema ootab kodus
Keskkööl saatis Lavretski Lemmi koju ja istus tema juures kella kolmeni hommikul. Lemm näitas külalisele oma muusikaloomingut. Lavretski kutsus lõpuks Lemmi endale külla. Ta sõitis vanamehele järgi. Järgmisel päeval istusid nad aias ja jõid teed. Jutt läks Liisa peale. Lemm ütles, et Liisa ei armasta Pansinit ja ei abiellu temaga. Õhtul aga otsustati, et kutsutakse külla Liisa, ta ema ja vanatädi. Paar päeva hiljem sõitis Fjodor linna, et külastada Kalitineid. Ta nägi Liisat ja hakkas temaga rääkima. Liisa küsis Lavretskilt, miks too naise maha jättis. Mees ei tahtnud seda teemat puudutada. Lõpuks astus tuppa Marja ja Lavretski kutsus neid enda juurde külla, et ka Lemm on seal ja ta ostis uue klaveri. Marja oli nõus. Kui Lavretski koju jõudis, kohtas ta seal ukse peal ülikoolikaaslast Mihhalevitsi. Nad hakkasid oma eludest rääkima, kuniks pöörasid tülli ja hakkasid üksteise peale karjuma, isegi majarahvas ehmatas ära
Koroljov sai kohe aru et vastuvõtjad ei olnud haritud inimesed ja kõige haritum saadeti arsti vastu võtma. See oli lastepreili ja rääkis et kahekümne aastane Liisa on haige ja kardeti et ta võib surra. Koroljov läks haige juurde ja avastas et too on täpselt samasugune ja sama inetu nagu tema ema. (haletses mõtetes teda) Koroljov soovitas tal rahuneda kuna närvidega pidi probleemi olema ja äkitselt toodi lamp tuppa ja ta nägi seda koledat Liisat nüüd hoopis haavatava ja naiselikuna , Liisa puhkes nutma ja Ema puhkes nutma Koroljov lohutas ja ütles et ei ole mõtet nüüd pisaraid valada . Ning äkitselt ütles Ema Koroljovile et oleks aeg Liisal mehele minna. Üksikasjalikult hakati rääkima ja Koroljovil tekkis igavus , tema jutule räägiti vahele koguaeg. Ta tahtis rongipeale tagasi minna aga teda paluti sinna jääma, naised nutsid ja palusid teda .Kõik lambid
Kohtunik : Prokurör tutvustab nii süüdistatavale kui ka tunnistajatele nende õigused ja kohustused, peale mina on prokuröril õigus esitada süüalusele küsimusi. Palun prokurör. Prokurör loeb kiirel ja kohati segaselt kõikidele ette nende õigused ja kohustused. Liisa ei pane neid õieti tähelegi. Ta peab mõtlema viisi, kuidas teha nii, et tema kättemaks oleks võimalikult magus. Möödub 10 minutit ennem kui prokurör lõpetab, ning Kohtunik Liisat nimepidi hüüab. Liisa võpatab, kuid mõistab olukorda kiirelt ning tõuseb püsti. Kohtunik : Kas te tunnistate ennast juhtunus süüdlaseks? Liisa : Ei tunnista. Kohtunik : Siis ma annan sõna prokurörile. Prokurör : Liisa, kuidas teie tüli Mariaga algas? Liisa : Meie tüli algas sellest, et ma läksin oma mehest lahku, ning ma nägin Mariat nädal aega hiljem selle sama mehega kallistamas. Ilmselgelt oli aru saada, et tegemist ei olnud
irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917.a ilmub novellikogu "Saatus", kus räägitakse inimese sisemaailmast. Novellikogu sisaldab Esimese maailmasõja ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust
Ormusson on romaani esimeses pooles Helenest sisse võetud ega näe tema kavalat plaani mitte kohe läbi. Intellektuaalne Marion tunneb ilmselt aukartust külalise poeedi- ja maailmaparandaja- nimbuse ees. Ent see hajub varsti. Kolme tegelase suhete pöördepunktiks on stseen Liisa Savioja kirjaga. Liisa on Marioni kooliõde ja Ormussoni äsjane kaasrevolutsionäär. Teel postkontorist koju targutab Ormusson iseendaks jäämise tähtsuse üle. Liisat on korduvalt välja saadetud, ta on ära põgenenud ja nüüd jälle Siberis, temalt lõikab kaasvestleja ilukõne peene pilkega läbi. See tuleb Ormussonile ootamatult. Ta on seni Marioni ilmetuks pidanud ja vaikselt haletsenud. Nüüd armub ta neiusse ülepeakaela, saab Helena vihaaluseks ja Marionilt korvi. Liedes end naeruväärsest seisukorrast, lahkub Ormusson hädavalega, nagu ootaks teda keegi "prantsuse daam".
Keegi ei teadnud, kus Hinn käib. Vaid tondid teadsid! Paar nädalat pärast seda vahejuhtumit ütles Riinu Miinale, et too Hinnu lõuna ahju jätaks, sest nemad jäävad tädi juurde lõunaks. Tädil oli tütar Ann, kes Miinaga väga hästi läbi sai. Pühapäevariietes astusud Miina ja Riinu kirikupoole, ja pärast kirikut läksid tädijuurde, kel oli väga hea meel neid näha. Miina ja Ann rääkisid paljustki, pärast sööki. Riinu ütles tädile, et läheb Toomaru Liisat vaatama. Miina jäi tädipoole. Riinu tahtis teada, et mida teised ka Hinnust räägivad. Liisale samuti Hinn ei meeldinud. Liisa rääkis, et ta näinud kord, kui Hinn Kadaka Jütsile kätega kallale läks ja seepeale Jüts karjunud, et kas Hinn tahab temaga sama teha, mis tegi lihunikuga. Sellepeale Hinn ehmus ja lasi lahti. Riinu ohkas. Sest ta oli Hinnule 100 rubla võlgu ja eks Riinu arvas, et kui Hinn väimeheks saab, siis unustab ta võla ära. Kuid nüüd langes see koorem talle
18 2.2.2.1.2. Kuulsuse järgi ,,Kuulsus" tähendab põhiliselt enda tegevuse tõttu tunnustatuks saanud inimesi, aga ka kuulsuste lähisugulasi. Nende seas oli enim nimetuks jäänud inimesi, kelle kohta mäletatakse vaid tegevusala - sportlane, maadeuurija, moekunstnik, näitleja jms. Märgitud oli Ringo Starri, Evelyn Ashfordi, Paula Abduli, samuti Harri Kirvesniemi naist Marja-Liisat ja Tiit Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven,
Jutustaja toob sisse mitu vaatepunkti. Jutustaja võimendab efekti, jutustaja loob meeleolu. Lugeja samastub ümbrusega, jutustaja avab tekstiruumi. Lugeja peab assotsieeruma praeguse ja ka antiikse ruumiga. 18. saj kirjandus tegi suurt vahet tegeliku elu ja kirjanduse vahel. Erast on palju lugenud ja ta võttis kirjandusliku tausta endale eesmärgiks. Erast peab lahti ütlema oma senisest sõpruskonnast. Ta ei käitunud nagu reaalses elus. Tegelikult oleks ta pidanud Liisat ahistama ja Liisa oma majja meelitama. Siin elasid nad aga hoopis teisiti. Liisa muutus tavaliseks tüdrukuks. Midagi uut enam ei olnud. Jutustaja mõistab Erasti hukka. Inimene ei suuda oma tundeid valitseda. Novell on kirjanduslikult väga hästi üles ehitatud. Jutustaja vaatepunkt on olulisem kui süzee ise. Kirjanduses ja elus on teistsugused seadused. Erast oma koormat ei kandnud. Ta oli tüüpiline aadlik. Ta ei kandnud oma vastutust
annaabi.ee 
