Eesistujariik juhatab ja korraldab eri nõukogude koosseisude istungeid (v.a. välisasjade nõukogu); jagab suuniseid, üritab leida kompromisse otsuste tegemisel liikmesriikide vahel. Eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel iga 6 kuu järel. 17. Mis on ühenduse meetod (inglisekeeles community method)? Otsuste langetamine EL-i institutsioonides, mitte valitsustevahelisel otsustusprotsessil. 18. Mil määral on kaasotsustusmenetlus muutnud võimude vahekorda Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel? (Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal) See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
järelevalvet; • arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Eesti saadikud: kaja kallas, tunne kelam, marju lauristin, urmas paet, indrek tarand, yana toom. Euroopa Liidu MinistriteNõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, On EL põhiline otsusetegija. Nõukogu võtab vastu uusi õigusakte. Õigusakte vastu võttes peab EL Nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega (kaasotsustusmenetlus). Igat liikmesriiki esindab üks minister: 28 liikmeline. Nõukogu tegevus 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.Hääletamine
demokraatlikku järelevalvet; • arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Eesti saadikud: kaja kallas, tunne kelam, marju lauristin, urmas paet, indrek tarand, yana toom. Euroopa Liidu MinistriteNõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, On EL põhiline otsusetegija. Nõukogu võtab vastu uusi õigusakte. Õigusakte vastu võttes peab EL Nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega (kaasotsustusmenetlus). Igat liikmesriiki esindab üks minister: 28 liikmeline. Nõukogu tegevus 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine. 5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. 6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.Hääletamine
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud juhtnööride ja määruste eelnõude kohta. Komisjon võib parlamendi ettepanekuid arvestades neid muuta. · Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele annab parlament oma vajaliku nõusoleku, samuti ka Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. · Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See tagab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu võrdsed seadusandlikud õigused ja seda mitmes olulises valdkonnas. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata. Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest vastutavad nii parlament kui ka nõukogu. Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta on ka mitu korda teinud. Sel juhul tuleb kogu eelarvemenetlust uuesti alustada
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud juhtnööride ja määruste eelnõude kohta. Komisjon võib parlamendi ettepanekuid arvestades neid muuta. · Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele annab parlament oma vajaliku nõusoleku, samuti ka Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. · Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See tagab Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu võrdsed seadusandlikud õigused ja seda mitmes olulises valdkonnas. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata. Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest vastutavad nii parlament kui ka nõukogu. Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta on ka mitu korda teinud. Sel juhul tuleb kogu eelarvemenetlust uuesti alustada
Ministrite häälte arv sõltub tema riigis elavast rahvaarvust. Valitakse eesistuja riik, kes vastutab nõukogu töö eest (hetkel Ungari, siis tuleb Poola), valitakse iga 6 kuu järel. Ülesanded: · ELi õigusaktide vastuvõtmine (osaliselt koos ELi parlamendiga) · ELi eelarve kinnitamine (koos EL parlamendiga) · Ühtse majanduspoliitika kordineerimine · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Kaasotsustusmenetlus Euroopa parlament ja ELi nõukogu jagavad seadusandlikku võimu. Euroopa komisjon täidesaatev organ ehk valitsus. Igast riigist üks volinik, ehk 27 volinikku. Kandidaadi nimetab riigivalitsus ja Euroopa parlament peab sellega nõus olema. Seda juhib Euroopa komisjoni president (hetkel Jose Manuel Barroso) Euroopa kohus sõltumatu institutsioon, kõrgeim kohtuvõimu organ Euroopas. Kokku
Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. · Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. · Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata,
aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
Ametisse nimetamine Nimetab ametisse komisjoni presidendi Osaleb Euroopa Keskpanga nõukogu juhatuse ametissenimetamisel. Osaleb kontrollikoja liikmete ametisse nimetamisel kinnitab uute riikide vastuvõtmise ja lepingud 3te riikidega Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ÜVJP osas Nn. assamblee aegadel võis ainult arvamuse välja öelda. Staatuslikult oleks just neil olnud kõige rohkem mandaat mingeid otsuseid langetada. Euroopa Liidu lepinguga lisandus kaasotsustusmenetlus (koos nõukoguga), Kuni siiani oli parlament rohkem nõuandev organ, omades mõju vaid teatud küsimustes ja sedagi vaid absoluutse häälteenamusega. Parlamendi komisjonid ·Parlamendi komisjone on 20.Komisjonid koosnevad 2585 parlamendiliikmest ·Kogunevad 3 nädala tagant ja istungid avatud, sõnaõigus vaid saadikutel. ·Igaühel neist on esimees, juhatus ja sekretariaat. ·Komisjonide poliitiline koosseis kajastab täiskogu poliitilist koosseisu.
a.. EL huve tervikuna Proportsionaalne valimissüsteem ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes;järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine. Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel.. Fraktsioonid: Euroopa Rahvapartei, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon, Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivid ja Reformistid, Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Ühendatud.Vasakpoolsete liitfraktsioon
Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta. Nõusolekumenetlus kehtib aastast 1987. Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal. See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu
mõjutamiseks. Hetkel kasutatakse kolme peamist protseduuri EL õigusaktide menetlemiseks: 1)Nõuandemenetlus (consultation procedure)- EP roll on nõuandev, menetletakse ühel lugemisel; Nõukogu võib jätta EP seisukoha arvestamata; nõuandemenetlust kasutatakse nt põllumajandus- ja maksundusküsimustes. 2) Koostöömenetlus (cooperation procedure)- Nõukogu ei saa võtta enne lõplikku otsust vastu, kui EP ei ole oma arvamust avaldanud; koostöömenetlusel on teine lugemine. 3) Kaasotsustusmenetlus (co-decision procedure)- seadusandlik tavamenetlus; sarnaneb koostöömenetlusele (kuni teise lugemiseni)- kui Nõukogu ja EP jõuavad ühise otsuseni juba peale esimest lugemist, siis võetakse otsus kohe vastu, kui aga ka peale teist lugemist on erimeelsused, siis on ettepanek läbikukkunud. 4) Nõusolekumenetlus (assent procedure)- ei ole mõeldud tavaaktide menetlemiseks, üks lugemine, kasutatakse uute liikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks.
Euroopa Parlament Euroopa Parlamendil on 751 liiget(750+president)-(koosneb saadikutest, kes valitakse igast riigist max arv 96, min 6-eestis) MEP-i, valitakse 5 aastaks. EP-l on president (sakslane Martin Schulz) ja 14 asepresidenti.Seadusandlik võim. Ametisse nimetamise ja vallandamise võim. Järelvaataja roll. Eelarve menetleja ja otsustaja roll. Fraktsioonid on piiriülesed, parlamendi komiteed. Paljudes poliitikates kaasotsustusmenetlus, mis teeb EP-st väga olulise partneri nõukogule õigusloome kujundamisel. Järgmised korralised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2019. a. Asub Brüsselis, Luxembourgis ja Strasbourgis. EL huve tervikuna. Proportsionaalne valimissüsteem! ÜL: võtab vastu seadusi koos ministrite nõukoguga;võib kaasa rääkida eelarve küsimustes;järelvalve eelarve üle;EU komisjoni liikmete ametissepanemine.
Proportsionaalne d'Hondti meetod, üleriigiline avatud nimekiri Sisemine menetluskord Enne Lissaboni leppe jõustumist kasutati nelja (täna juba kolme) peamist protseduuri EL õigusaktide menetlemiseks. Nõuandemenetlus (The Consultation Procedure) Parlamendi roll vaid nõuandev, Menetletakse ühel lugemisel. Nõukogu võib jätta Parlamendi seisukoha arvestamata. Kasutatakse nt põllumajandusküsimuste ja maksundusküsimuste valdkondades Kaasotsustusmenetlus (The Co-decision Procedure)- ehk seadusandlik tavamenetlus. On laiendatud üle 2/3 õigusaktidele. Vt skeem Nõusolekumenetlus (The Assent v Consent Procedure) Ei olegi tavaaktide menetlemiseks, sisuliselt EP vetoprotseduur. Kasutatakse uusliikmete liitumiseks, väliskokkulepete ja struktuurfondide põhimõtete kinnitamiseks Seadusandlik tavamenetlus Käib Lissaboni leppe alusel; endine nimetus on kaasaotsustamisprotseduur. Põhimõtete kohaselt
annaabi.ee 
