12 klass Arutlus teemal ,,Ainult südamega näed sa hästi" Tegelikult põhineb kõik siin maailmas inimese mõtteviisil kõige laiemas tähenduses. Ilu loomine enese ümber, headus ja kaasinimestest ning üldse kõigest elavast hoolimine on põhjalik vaimne ümberorienteerumine, omamoodi eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapäevasele tegevusele. Niisugune mõtlemine peaks saama iga inimese elustiiliks. Raamatus "Väike Prints" arutleb prints : inimesed kasvatavad oma aias viis tuhat roosi, ometi ei leia nad seda, mida nad otsivad. Nad ei tea, et see, mida nad otsivad, võib olla ühes roosiõies või tilgas vees. Nad ei leia seda, kuna nad ei otsi südamega
korraldatud, jäi enamik linnarahvast linna ja Nõukogude liit varustas neid ainult Laadoga järve kaudu. See, mida neile transporditi ei olnud kaugeltki piisav, ja üle miljoni inimese suri näljahätta. Samas, on teada, et linna jäänud kõrgemast seisused perekonnad said paremat sööki kui need, kes olid tavalised lihttöölised. On kindlaks tehtud, et 1942. aastal anti paar nädalat söögipoolist ainult sõjaväelastele. Teised pidid söönuks saama rottidest, koduloomades ja isegi kaasinimestest. Ebainimlikku kohtlemist leidub ka neis riikides, mida kutsutakse niiöelda ,,headeks" riikides. Näiteks kõige demokraatlikum riik maailmas otsustas sõja lõpetada Hiroshima ja Nagasaki tuumapommitamisega. Ka see otsus ei saanud tulla ei kuskilt mujalt kui riigi esiotsas olevatelt inimestelt, kes jällegi mõtlesid pigem sõja võitmise peale, kui selle peale mida tuumarünnak põhjustada võib. Kohe suri rünnaku
Artriit sõrmiliigestes võib muuta kirjutamise raskuks, põdurus võib mõjutada keha asendit ja žeste. Kõik need tegurid võivad tekitada vanuritel suhtlemisprobleeme. Sõltuvus/sõltumatus suhtlemise elamistoimingus Sõltuvusseisund Lapsed on kogenematud suhlemisstruktuuride kasutamisel. See tekitab vanematel raskusi nendest arusaamisel. Noored on suhtlemistoimingus kaasinimestest väga sõltuvad, vahel ka vanemad inimesed, eriti kui neil on arengu- või vaimne puue. Toimetulekustrateegijad sõltumatuse suurendamiseks Loomulikult mõjutab suhtlemise sõltuvusastet organismi ehitus. Vastavad füüsilised struktuurid, mis võimaldavad näha, kuulda, rääkida ja kehakeelt kasutada, on sõltumatuse aluseks, kuigi teatud häired meeleorganite tegevuses on võimalik kompenseerida, nt: prillide, kuuldeaparaadi või viipekeelega.
Tähtsad sotsiaalsed tunnused. Erinev meeleolu ja stiil episoodide reana.. Eepiline teater jut sündmustest inimene on uurimisobjekt,muutuv ja muudetav.*asetab ka vaataja ossa*nõuab otsuste tegemist, vaatajale antakse teadmisi*huvi sündmuste käigu vastu. Absurditeater 1950. Räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas. Keha ja ruumi kasutusel põhinevad kujundid, suunatud meeltele. Peateema inimeseolemisseisund maailmas.- Inimene kaasinimestest võõrandunud.Seisunditeater. 1960 europa suured lavad. Samuel Beckett. Iirimaal. Prat. Ja it filosoof. Inglise keele õppejõud. Kirjanduslooming ,, Godot`d oodates" ,,lõppmäng". Oli oma näidendite lavastaja. Lavakujundus napp. Min tegevus, määramata aegruum, tegel. Tiht. Kõne ja liikumisvõim. Surm kummitab läheduses, tragismi ja fasilikuse sulam, paaristegelased, alati koos , võimusuhe.
Tõeliseks eeskujuks heategevuse sektoris on näiteks meie enda valla kodanik Urmas Sõõrumaa. Tänu temale on meie vallas toimunud mitmed edasiminekud-eelkõige on olnud suur panus just haridusega seotud valdkondades. Tema poolt asutatud heategevusfondi Dharma tegevus hõlmab aga kogu Eestit. Selle fondi eesmärgiks on aidata hättajäänud lapsi. Tema tegevusviis võiks olla eeskujuks nii ettevõtjatele kui ka teistele, kes hoolivad kaasinimestest ja kellele on tähtis meie rahva ja riigi tulevik. Dharma poolt kogutud toetuse sihtrühmadeks on kuus erinevat gruppi: lasterikkad pered, majanduslikes raskustes lastega pered, erivajadustega lapsed, lastekodulapsed, projekt ,,Aitame alustada elu" ja maakoolide lapsed. Abi osutatakse peamiselt kahel viisil: esiteks materiaalne abi, mis jõuab võimalikult otse abivajajani; teiseks koolitused, mis aitavad kaasa toimetulekuoskuste arengule.
mõttekogemus. Jumalat armastades sulame me temasse. Saage üheks armastuses õigsuses ja tões. See on midagi taolist nagu armastus vanemate vastu, vajadusel võib asendada ema või isa. Me võime võtta jumalat kui hõimupealikut või hoopis kui mittemiskit. Miks meie maailmas toimub armastuse allakäik. Kindlasti on üks suuri põhjuseid see, et meil pole aega sellega tegeleda. Küpse isiku võim sõltub kultuurist. Tänapäeva inimene on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest ja loodusest. Oluline on olla hästi söönud, hästi riides, seksuaalselt rahuldatud, kuid ilma minata. Huxley on öelnud: " Kui inimene tunneb, siis ühiskond töötab", " Tänaseid pidusid ära lükka homse varna.", "Tänapäeval on kõik õnnelikud". Õnn=lõbu,tarbimine. Tema mõtted iseloomustavad vägagi meie tänapäeva ühiskonda. Jumalaarmastus on samuti taandarenenud, jumala poole pöördutakse kui mure või probleem, aga ei olda temaga üks
jumalakäsitluses ja armastuses jumala vastu. Läänes on jumalaarm usk jumalasse, tema õiglusse ja armastusse. Idas ühtsustunde kogemine, avaldub igas eluteos. Armastust vanemate vastu ja armastust jumala vastu ei saa lahutada. Armastus ja selle allakäik lääne ühiskonnas lääne kultuur ja selle vaimsus pole armastust soodustav. Erinevatel armastustel on mitmeid pseudovorme, mis tegelikult on allakäiguvormid. Tänapäeval on inimene võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Temast on saanud kaup, valitseb kapitalistlik elu, ning sellest ei suudeta üle olla. Töö range rutiin ei luba olla mina ise. Inimene summutab rutiini lõbustuste rutiinis, saab rahuldust uute asjade ostmisest ja nende väljavahetamisest. Maailm on nagu isude tohutu objekt, kõike tarvitatakse filme, näitusi jms. ollakse valmis vaid vahetama ja saama. Kahekesi moodustatakse liit maailma vastu (pakutakse tundeid, mõistmisi ) ja peetakse seda armastuseks ning läheduseks.
loogilisi skeeme, põhjuslikke seoseid järgivat mõtlemist ning isegi keelt kui tunnetuse tööriista. Eelistatakse keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis on suunatud pigem meeltele kui mõistusele (1, 348). Absurditeatri peateema inimese olemisseisund maailmas on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kõnelevad elu korrastava väärtusastmiku puudumisest. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud. Ta seisab väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu põhiküsimustega, millele pole vastust (1, 348). Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutusta lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. Tegemist on seisunditeatriga, kus inimese sisemine reaalsus tema hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne kehastub lavalistes kujundites
" 2. Lord Henry manipuleerib Dorianiga, sest Dorian laseb sellel juhtuda. Lord ise on oma noorust kaotamas, kuid jätkuvalt on ta osav sõnamees. Ta ajab keerulist mõistujuttu ja see ajab Doriani segadusse. Ehk noormees ka usaldab Henryt liiga palju. Henry on ju siiski vanem ja targem, rohkel elu näinud mees. Henry tahab vast lihtsalt kedagi, kellega mängida, katseid teha. Tal on hea veenmisoskus. 3. Selline käitumine näitab, et ta ei hooli oma kaasinimestest. Nad olid Basiliga head sõbrad ja Basil palus ilusasti, et : ,, Dorian Gray on minu kõige kallim sõber. Ärge rikkuge teda. Ärge püüdke teda mõjutada. Teie mõju oleks halb. Ärge võtke minult seda ainukest inimest, kes annab minu kunstile kogu võlu, mis tal iganes on : minu kui kunstniku elu oleneb temast. Pidage seda meeles, Harry, usaldan teid!" Kuid Harry ei hoolinud sellest ja tegi mida paremaks pidas pani Doriani pähe kurje mõtteid. 4
omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised tervislikust eluviisist; arendab tahteomadusi, kujundab eetilisi (eeskätt spordieetika) ja esteetilisi tõekspidamisi; omandab suhtlemisoskuse ja koostööharjumused. KOKKUVÕTE "Liikuda, liikuda, liikuda!" ütlevad kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid. Mõistlik on seda teha ka siis, kui neid kõrval seda ütlemas ei ole. Ja nii igas eas! Põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid, õpi- ja teotahtelisi inimesi. Keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine. Niipea kui laps on oma esimesed sammud teinud, tuleks teda tegutsema innustada. Füüsiline aktiivsus hoiab inimese terve, sest ega veerevale kivile sammal ei kasva. Siiski väheneb aastate lisandudes tahtejõud ja jaks end liikuma sundida ning kohe on ka haigused uksele koputamas. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti
keelt kui tunnetuse tööriista. Absurditeater eelistas keha- ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid, mis olid suunatud pigem meeltele kui mõistusele. Absurditeatri peateema oli inimese olemisseisund maailmas see on loomult universaalne, üldinimlik. Absurditeatri suured sümbolpildid kirjeldasid elu korrastava väärtusastmiku puudumist. Keskme ja tähenduse kaotanud maailmas on inimene iseendast ja kaasinimestest võõrandunud, seistes väljaspool ühiskonda ja ajalugu, silmitsi elu vastuseta põhiküsimustega. Absurditeater hülgab otsustavalt draama traditsioonilised väljendusvahendid: ei jutustata lugusid, puudub konflikt, karakter laguneb, tegevus hääbub. See on seisunditeater inimese sisemine reaalsus (hüljatus, üksindus, hääbumine, surmakogemus jne) kehastub lavalistes kujundeis. Lugeja-vaataja ülesanne pole mitte jälgida intriigi kulgu ega
ohtudest (Jalak, Rein 2006: 49). 1.5 Miks on kooliõpilaste õppekavas kehaline kasvatus? Regulaarne kehaline aktiivsus on inimese tervise säilitamiseks üks tähtsamaid komponente igas vanuses. Sellepärast on ka koolil suur vastutus selle ees, et õpilane hakkaks tulevikus väärtustama tervislikku eluviisi (Piks 2012: 4). Kehalise kasvatuse põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid inimesi. Keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine (Piks 2012: 11). Kuigi osadel õpilastel on aega peale kooli olla füüsiliselt aktiivne, on siiski ka neid, kellel pole seda võimalust ning kes saavad oma kehalise koormuse koolis, et ennetada võimalike haigusi, mis tekivad vähesest liikumisest lapseeas. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused hädavajalik arengutegur ning on kasulik lihastele ja luustikule, hingamisele ja vereringele (Piks
lülitatud inimene. Inimene asub maailmas ja on looduse osa. Tööl on Marxi jaoks filosoofiline tähendus, töö juurde kuulub tõeline, piiritu inimlikkus. Hegel oli esimesena mõistnud, et just töö konkretiseerib ja materialiseerib inimese tegevuse. Töö kaudu inimene loob iseennast. Ta kritiseerib Hegelit, kes tema arvates tunnistab tööks vaid vaimse töö. Inimese võõrandumine on Marxile võõrandumine tööst. Inimene ei võõrandu ainuüksi oma tööst, vaid k kaasinimestest, maailmast, iseendast. Võimalus inimlikuks eluks kaob. Hegeli käsitluses sünnitab võõrandumist ennekõike teadmatus. Marx usub, et inimeste teadvus ei määra nende olemist vaid vastupidi, nende ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Võõrandumine on reaalprobleem ja selle lahenduseks on revolutsioon. On tarvis muuta tootmissuhteid, kummutada majandussüsteem ja see täiesti uut moodi üles ehitada.
heatahtlik klient seisab tavaliselt muutustele vastu, ta on agressiivsuseta. Temast tuleb lugu pidada, talle tuleb anda võimalus mitteametlikuks sundimatuks vestluseks. Vaenulik ja kriitiline klient, kes tuleb meid proovile panema, on ettevaatlik tunnete väljendamisel ja küsib informatsiooni üksikasju. Temale tuleb pakkuda kindlaid reegleid, kasutada ametlikku suhtlemist ning vältida isiklikke küsimusi. Oma tööga paremini toimetulemiseks tuleb tööd nautida, olla enesekindel, hoolida kaasinimestest, suruda alla oma ego, olla kohal siin ja praegu, hoolitseda oma välimuse ja tervise eest, olla tänulik, püstitada endale eesmärke, uskuda iseendasse ja mõelda positiivselt. On tähtis, et pead oma valitud ametit vajalikuks ja mõttekaks ning hoolid iseendast ja oma töökohast. Kui oled sisemiselt rahulik, armastad ennast ja usaldad elu, siis meeldid ka teistele rohkem. 28
Ja et ta ei usalda seda tunnete põhjal tehtud järeldust, võib ta ehk soovida, et sedasama kinnitataks kogemuse põhjal. Aga las ta mõtleb endamisi järele, et teekonnale asudes varustab ta end relvadega ja eelistab minna suure saatjaskonnaga, et magama minnes lukustab ta uksed, et isegi omaenda majas lukustab ta oma varalaekad, ja seda isegi siis, kui ta teab, et on olemas seadused ja relvastatud riigiametnikud, kes maksavad kätte kogu ülekohtu eest, mis temale tehakse. Mida ta arvab oma kaasinimestest, kui ta ratsutab relvastatult, oma kaaskodanikest, kui ta lukustab uksed ning oma lastest ja sulastest, kui ta lukustab oma varakastid? Kas ta oma tegudega mitte ei süüdista samapalju inimkonda kui mina oma sõnadega? Kuid keegi meist ei süüdista selles inimese loomust. Inimese ihad ja teised tungid ei ole iseenesest patt. Ja rohkem pole seda neist tungidest tulenevad teod, kuni nad arvestavad seadust, mis neid keelab. Kuid seadusi, mida pole tehtud, ei saa
Ühelt poolt: religioon ja usk on sünonüümid, religioosne ja usklik samuti. Teine lähenemine: religioon kui süsteem, usk kui inimese isiklik suhe jumalaga. Eesti keeles: usund on süsteem, usk on inimese personaalne lähenemine. Religioon kui mõiste on läbi aegade tähendanud väga erinevaid asju. Antiikaeg Augustiinus: kas on olemas õiget religiooni? Mõtles õige religiooni all inimlikku vabadust, hoolimist. Antiikajal olid jumalad veres, jumalatest hoolimine tähendas ka kaasinimestest ja ühiskonnast hoolimist. Kui me mõtleme 10 käsule esimesed käivad jumala kohta, ülejäänud on juba seotud ligimestega - ,,ära varasta", ,,ära valeta" jne. Usk on midagi, mis puudutab inimese privaatsfääri. Religiooniuuringutes on vaidlustatud ka religiooni kui mõiste kasutamine, sest religioon on ajas suuresti muutuv. Kas ikka saab öelda, et laias laastus on erinevad religioonid üks ja seesama
teised nähtused, protsessid enne ise väärtustama (neile väärtuse omistama), alles siis saab taotleda, et inimene need omaks võtab. Me elame tarbimisühiskonnas, kus kõik läheb kaubaks - meie ise ka. Erich Frommi (2006) tsiteerides: Tänapäeva inimene on muutunud kaubaks; ta peab oma elujõudu investeeringuks, millest peab võimalikult suurt kasumit saama, võttes arvesse tema positsiooni ja isiksuseturul valitsevat olukorda. Ta on võõrandunud iseenesest, kaasinimestest, loodusest. Tema põhieesmärk on kasulik kaubavahetus: ta vahetab teiste inimestega oskusi, teadmisi, iseennast, oma isiksust; nemad on samavõrd huvitatud soodsast ja kasulikust vahetusest kui ta ise. Elul ei ole muud eesmärki kui edasielamine, muud põhimõtet kui soodne kaubavahetus, muud rahuldust kui tarbimine. Fritz Schumacher (1979) on veelgi sarkastilisem: Meie tavamõtlemine püüab meid alati veenda, et me pole midagi muud kui tõrukesed ja et suurim õnn on muutuda suuremaks,
(esemelise/anorgaanilise maailma töötlemises seisneb inimestele omane liigielu, "teadliku liigiolendi enesejaatus"). Teleoloogia. Tööga inimene aktualiseerib oma potentsiaalsust aktualiseerib oma liigiolemust. 103 Võõrandumine: Inimeselt võetakse ära tema töö produkt. Inimene võõrandub oma tööst, liigiolemusest, kaasinimestest, maailmast ja iseendast. Võõrandumine pole individuaalne hälve, vaid ühiskondlik nähtus, mida reguleerivad tootlikud jõud ja majandussuhted. Tuleneb kapitalistlikust majandusest. Töö on saanud "vaenulikuks ja võõraks". Inimese sotsiaalne loomus Inimese tehnilised oskused tulenevad sotsiaalsest õppimisest. Inimeste ettevõtmised, töö, käitumine, eesmärgid on sotsiaalsed. Keskkonnas, kus töö on võõrandunud, kus inimesi sunnitakse eelistama omakasu ühiskasu asemel,
annaabi.ee 
