) Aastail 18741885 oli ta 3 Tartu ülikoolis eesti keele lektor, 18851886 viibis Ungaris, kus omandas ühe esimese eestlasena lihtsa vaevaga ungari keele oskuse. Veskest oleks võinud saada esimene eesti keele professor Tartu ülikoolis, aga venestusajal sai talle ilmselt saatuslikuks tema liigne rahvuslikkus. Väikeste tagasilöökidega jätkas oma keeleteadust Kaasani ülikoolis, kuhu siirdus 1886. a sügisest. Kaasanisse aitas tal kohta leida Baudouin de Courtenay, maailmakuulsa Kaasani koolkonna rajajaid, kes ise töötas sel ajal Tartu ülikoolis. Kaasani ülikoolis töötas Veske soome-ugri keelte õppejõuna kuni oma ootamatu surmani 1890. aastal. Ametlikult nimetati Mihkel Veske Kaasani ülikooli soome-ugri keelte õppejõuks 8. veebruaril 1886. Veebruaris 1887 a reisis Veske Ungarist Peterburi. Mõni kuu hiljem sõitis sealt edasi Moskvasse, kus õppis selgeks lihtsa vaevaga vene keele
Surmaeelne aeg Viimased eluaastad veetis ta Kaasanis. huvitus volga keeltest, eriti mari keelest tõi mari keelde Ö-tähe eesti keelde võttis ta aga mari keelest sõna "nulg" Surm Mihkel Veske suri ootamatult 4. mail 1890 südamerabandusse. Surm tabas teda Kaasanis oma õpilasele pooleliolevat teadustööd kirjeldades. Kahtlustati, kas tema surm oli ikka loomulik. Lahkamine näitas siiski, et süda oli tugevasti kahjustunud. Veske maeti Kaasanisse luteri kalmistule, kuid tema põrm toodi hiljem Eesti Kirjameeste Seltsi esimehe Karl August Hermani palvekirja alusel Tartusse. Aitäh kuulamast! Maardu 2012
Lev Tolstoi (1828 1910) · Isa oli krahv Nikolai Tolstoi, ema vürstitar Maria Volkonskaja · Pärines kõrgaristokraadi perekonnast. Ema suri, kui ta oli 2aastane. Isa suri, kui Lev oli 9 aastat vana. Sugulaste poolt üles kasvatatud. · 1841.kolisid Kaasanisse. · 1844. aastal läks Kaasani ülikooli, algul Idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. Tolstoi ei suutnud ,,teadustempliga" kohaneda ning palus end kevadel 1847 ,,halva tervise ja koduste asjaolude" tõttu ülikoolist välja arvata. 1847 1851 tekkisid loomingulised kavatsused hakkas päevikut pidama, mis sai Tolstoi loomingu aluseks. Sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe, samuti elu ja inimeste uurimise tahe. 1851
Andres juab Moskvasse, talle tuleb vatsu noor inimene, vtab saadetise ja teeb ettepaneku ? . Andres nustub. Tegelased:Andres, smpaatne ? , rikas noor inimene. Tegevuskoht: vagun, Moskva vaksal, vaksaliesine vljak Moskvas kupeesse sisenes noor mees. Ta oli pikas mustas kallis mantlis, valges srgis luksusliku lipsuga. Ta prdus kohe Andrese poole - Tere, teile minu tuttav pidi andma leandmiseks saadetise Tallinnast. - Jah, palun. Kuidas ta ra arvas, et see olen mina? Kupees sidab ju veel 3 noort eestlast - vilksatas Andrese peas. - Arvatavasti tema tuttav kirjeldas mind. - Ei olnud probleeme piiril? - Ainult koer, kes otsib narkootikume, vga kaua nuuskis teie pakki - naljatas Andres. - No tnu jumalale! Suur tnu teile! Ma olen autoga, tahate raviimist? - Ei. Aith. Ma juan ise kohale. - Miks mitte? Mul testi ei ole raske. Kuhu teil sita on? - Ma tahan jtta asjad vrastemajja "Metropol", aga prast sita sprade juurde. Nad elavad "Ma...
Juhan Kunder (1852-1888) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja".
solvatud“. Mõlemad raamatud käsitlevad sunnitööd 1866 „Kuritöö ja karistus“ 1868 „idioodid“, jne Viimased aastad: *pidi tasuma peale venna surma tema võlad ning ülal pidama ka venna peret. Teda ähvardas võlavangla *Abikaasa Anna oskas mehe rahaasju korraldada *1881 algas ootamatult kurgu verejooks, mille tõttu suri Lev Tolstoi (1828-1910) *sündis neljanda pojana, lapsepõlve veetis ema kaasavarana antud mõisas *peale ema ja isa surma, kolis 1841 pere Kaasanisse tädi juurde. 1845 sai sisse ülikooli teisel katsel, kust lahkus 1847 1851 läbis sõjaväe teenistuse ning alustas korrapärase kirjaniku tööga 1852 ilmus esimene jutustus „Lapsepõlv“ 1855 sõitis Peterburgi, kus ta oli väga oodatud, sest oli endale juba nime teinud 1857 reisis Euroopas 1859-1863 Jasnaja Poljanas asutas talulastekooli, õpetas seal ka ise 1862 armus Sofjasse,kes oli 18aastane. Hiljem nad abiellusid, said 13 last LOOMING:
luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24. aprillil 1888, maeti Rakveresse. Kunderi kujunemist mõjutasid M. Veske ning Õpetajate seminaris tekkinud huvi ilukirjanduse ja loodusteaduste vastu. Kunder võitles Eesti Aleksandrikooli asutamise eest, temast loodeti sellele koolile juhatajat. Oli 18821888 Eesti Kirjameeste Seltsi asepresident, 18851886 toimetas kirjanduslikku nädalalehte ,,Meelejahutaja". http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid
Taman 2. Vürstitar Mary 3. Bela algus 4. Fatalist 5. Bela lõpp 6. Maksim Maksimõts 7. Petsorini päeviku eessõna Leht Lev Tolstoi 1828 Isa oli krahv, ema oli vürstitar. Lapsepõlv oli kurb, ema suri kui Lev oli 2-aastane. Isa suri, kui Lev oli 9'ne ja siis jäi orvuks. Tal oli 3 venda ja 1 õde. Noores eas oli isepäine, paistis silma omapärase ja sõltumatu käitumisega, jonnakuse, julguse ja uhkusega. Ta oli ka õiguspüüdlik ja aus. 1844 läks ta ülikooli Kaasanisse, kus alguses õppis idamaa keeli ja hiljem õigusteadust. Kuna ei kohanenud ülikooli eluga, arvas ennast koolist välja, põhendades seda halva tervise ja koduste asjaoludega. Tal hakkasid aastatepikkused õige elu otsingud. Kirjaniku aastaid hakatakse lugema 1851 aastast, kui alustas kirjutamist ,,Minu päeviku lugu". Samal aastal otsustas ta koos vend Nikolaiga minna Kaukaasiasse sõtta. Jasnaja Poljana Lev Tolstoi mõis
Tolstoi sureb kopsuhaigusse Tolstoid kolisid Kaasanisse Lev astus Kaasani ülikooli Tolstoi loobub ajutiselt Sündis Lev Tolstooi Suri Tolstoi ema
,,Metamorfoosid" eepiline ahelpoeem, kõik lood lõpevad mingi muundumisega. Pagendusajal ,,Kurvad laulud", ,,Kirjad Musta mere äärest". Vergilius: Rooma kirjanik, 1 saj p Kr. Peateos on eepos ,,Aeneis". Veel kirjutanud nt ,,Bucolica" ja ,,Georgica" · Tolstoi elu ja looming, üks romaan lähivaates 1828-1910. Pärineb kõrgaadlikest. Sündis Jasnaja Poljana mõisas. Kaotab varakult ema ja isa. Sugulaste käe all on tal siiski õnnelik lapsepõlv. 1841- kolitakse Kaasanisse. Õpib algul idamaade keeli, hiljem õigusteadust. 1847- pakub end üliõpilaste hulgast välja arvata (tervislikel põhjustel, mida tegelikult polnud. Sai hoopis päranduse - mitu küla ka. Jasnaja Poljana). 1851- astub koos vend Nikolaiga sõjaväkke, sõidab Kaukaasiasse tsetseenidaga sõdima. Seal algab tema kirjanikutöö. Triloogia "Lapsepõlv", "Reisiiga", "Noorus" Jagab inimesed: · "comme il faut"- aadlik, kes püüab end kõlbeliselt täiendada.
õnnetum ilma sinuta. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" ,,Ta lendab mesipuu poole" ,,Ma lille sidema võtaks" Pilet nr 11 Lev Tolstoi Elu ja Looming 1828 1910 Lev lapsepõlv kurb ema suri varakult. Samuti ka isa. 9 aastaselt jäi ta orvuks. Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, alhul Idamaade keelte pärast õigusteasduskonda. 1847 soovis ta sealt lahkuda. Tegelikult tahtis ta talupoegi aidata. Eeskujulikku mõisnikku tast ei saanud. Neil aastail tekkis tal kirjutmis vajadus. Pidas päevikut, sellest sellgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta ,,Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli ,,Eilse päeva lugu"(Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö.
Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal päranduse, kus talle kuulus mitu küla, kaasa arvatud Jasnaja Poljana. Ta planeeris kogu oma
Kirjanikul oli kolm venda- Nikolai, Sergei ja Dimitri ning õde Maria, keda kasvatasid sugulastest hooldajad. Oma lapsepõlve pidas kirjanik kurvaks, sest ema suri kui poeg oli vaevu kahe- kaastane, pärast isa surma jäi ta üheksa-aastasena orvuks, kuid samas ka õnnelikuks, sest tal oli suur sõprus vendadega, täiskasvanute hool, Jasnaja Poljana loodus ja raamatud. Iseloomult oli Tolstoi isepäine, õiguspüüdlik ning aus. 1841 a. kolisid Tolstoid Kaasanisse, kus tulevane kirjanik asus 1844 aastal õppima Kaasani ülikooli, algul Idamaade keelt, hiljem õigusteaduskonda. Kõrgaharidust Tolstoi ei saanud, sest Nikolai 1. ajal valitses igavus, bürokratism, käibetõdede kordamine. Ta ei suutnud ,,teadustempliga'' kohaneda. Aprillis 1851 sõitis Lev koos vend Nikolaiga Kaukaasiasse, et osa võtta sõjategevusest. Seal sai alguse ka korrapärane kirjanikutöö. 1857.a tegi Lev Tolstoi
1837. aastal surevad Tolstoi ja ka Dostojevski isa. Arvatakse orjade poolt mõrvamist. Kui Tolstoi 50ndatel üritab parandada oma talupoegade elutingimusi, siis ta mõtleb oma isa surmale. Kui Al II lubab kaotada pärisorjuse, siis tuleb Tolstoi temaga kaasa. Pärast isa surma kasvatab lapsi vanaema. Üsna pea sureb ka tema. 1841. aastast elab Tolstoi Kaasanis. Seal oli ülikool ja see oli impeeriumi perifeeria. Mitmed üliõpilased, kes suurlinnade ülikoolist välja visati, läksid Kaasanisse. Tolstoi aga end rev.tegevusega mitte kunagi ei sidunud. Tolstoi valib esialgu filosoofiateaduskonna (1844). Õppimine teda ei huvitanud, ta käis ballidel, muudel üritustel, eelistas suhelda kõrgaristokraatidega. Suheldes oma eakaaslastega armastab ta käituda üleolevalt. Ta hindab oma seisukohti kõrgelt, vaatamata harimatusele. Filsosoofiateaduskonnast läheb ta üle õigusesse, aga situatsioon ei muutu. Peagi otsustab ta koju tagasi minna. Siis otsustab ta oma elu mitmekesistada
Vari saab teoses sümboli tähenduse, osutades inimese saatuse ettemääratusele. Liivi tundeintensiivne luule avas uue lehekülje eesti luuleloos, näidates teed XX sajandisse. Pilet 9 Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Lev lapsepõlv kurb ema suri varakult. Samuti ka isa. 9 aastaselt jäi ta orvuks. Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, algul Idamaade keelte pärast õigusteaduskonda. - 1847 soovis ta sealt lahkuda. Tegelikult tahtis ta talupoegi aidata. Eeskujulikku mõisnikku tast ei saanud. Neil aastail tekkis tal kirjutamisvajadus. Pidas päevikut, sellest selgub järjepideva enesevaatluse püüe. 1851 aastal kirjutas ta "Minu päeviku lugu" tema alg töö aga oli "Eilse päeva lugu" (Lõpetamata). Kaasanis sai algus ka kporropärane kirjaniku töö.
Pilet 15 1. L.Tolstoi elu ja looming, ühe romaani analüüs Tolstoi elu ja looming, iseloomulikud jooned, romaani probleemid 1828-1810. Kõrgaadli päritolu. Krahv. Ei taganud õnnelikku lapsepõlve, 2a suri ema, 9a isa. Peres 3 venda, 1 õde. hoolivad sugulased kasvatasid üles. Päris ilus lapsepõlv. Noorena isepäine, sõltumatu, julge, uhke, jonnakas. Ent õiglane, aus. Aususe ja vennaliku suhtumise joon jääb elu jooksul iseloomulikuks. Esmalt elasid maamõisas. 13a kolisid Kaasanisse, ülikoolis õpib Idamaa keeli, vahetab õigusteadusega, siis jätab pooleli. Asub oma mõisa valitsema. Jasnaja Poljana. Suur jõukas mõis, kodu. Korraldab, uuendab. Noore mehena palju mõtteid, tundeid, tahtmisi. Otsib, kuidas saada heaks inimeseks, elada õiget elu. 35 Vahepeal ka muud tuhinad- naudib elu. Linnas tore, elu käib. Mõtles ka sõjaväkke minna.
Kõik koos perekondadega. Teele asus 273 inimest. Venemaal oli vajadus oskustööliste järele. Peeter vajas vastloodud manufaktuuridesse töötajaid, kes ka midagi oskaks. 12. veebruaril 1708 tegi Tartu komandant tarlastele teatavaks tsaai korralduse saata välja kogu elanikkond, kõik, kes veel alles on jäänud. Neile anti aega vara realiseerida (üsna tulutult), asju pakkida 6. päeva. 18.02 asus 813 inimest teele. Vologdasse, sealt saadeti osa edasi Velikije Ustjugi, Moskvasse ja Kaasanisse, Voronesi. Kokku küüditati 1086 inimest kahe korraga. Nimekirjadele tuginedes tuleb välja, et 1086 oli 950 tsiviilinimesed, 136 olid seotud rootsi sõjaväega. 55% olid naised või naissoost inimesed. On ka mingi hulk inimesi, kelle kohta andmed puuduvad, aga Tartust nad kadunud on. Segaduste aega Tartus kasutasid ilmselt põgenemiseks. Peeter lasi Tartust ära vedada ka kõik vähegi väärtusliku. Kasutati aega, kui inimesed olid lahkunud
annaabi.ee 
