Pühajärve Põhikool KAANID Referaat Helin Bamberg 8.klass Sihva, 2008 PALJUNEMINE Kaanid on hermafrodiitsed ehk mõlemasoolised organismid ühes kaanis on nii emas- kui isassuguelundid. Kaanid paljunevad suguliselt. Kaanide suguavad (emas- ja isassuguava) asuvad üldjuhul eespool keha keskkohta. Üks kaan toimetab oma seemnerakud teise kaani emassuguavasse, kus toimub sisemine viljastus. Seejärel munetakse viljastunud munad kookonisse, mis hiljem koos kaani vööga eraldub kehast. APTEEGIKAAN Oma nime on apteegikaan saanud sellest, et varem müüdi neid apteekides ja kasutati mitmesuguste haiguste raviks. Ravi eesmärgil pandi kaanid kehale ning lasti verd täis imeda.
Liik Apteegikaan Hirudo medicinalis Apteegikaanid Eestis Eestis elavast 18 kaaniliigist on kõige kuulsam kahtlemata apteegikaan (Hirudo medicinalis). Eestis on elujõulisemad apteegikaani populatsioonid säilinud Saaremaal ja Lääne-Eestis. Kaanid on rõngussid, nagu vihmaussidki.Elavad peamised mage- harva riimvees.Kaanide klassi kuuluvad loomad on sõltuvalt ohvri suurusest kas kiskjad või parasiidid.Kõige ohustatum on neist väikeste kinnikasvate järvede elanik,kirjukaan e. apteegikaan.See liik kuulus nii esimesse (ohualdaste ja haruldaste kategooria) kui teise Eesti punasesse raamatusse. Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega, samuti apteegikaanile vajaliku toidubaasi kadumine (lehmad, hobused) ja veekogude pikaajaline kuivamine
Hiljem on välise morfoloogia alusel liigi sees eristatud mitu vormi. Neist tuntumad on f. officinalis, keda on eri keeltes kas kasutusviisi või leiukohtade järgi nimetatud nii ungari või krasnodari kui ka lihtsalt apteegi- ja apteekrikaaniks, ning f. medicinalis (ka f. serpentina) ehk ravikaan, ka saksa või ukraina kaan. Peale nimetatute on teada mitu lokaalset apteegikaani värvusvariatsiooni. 6 3. KASUTAMINE MEDITSIINIS JA NENDE TOIME Kaanide kasutamine mitmesuguste haiguste ravimisel ulatub kaugesse minevikku. Tänapäeval on nendega ravimine vähe levinud. Verd imevaid kaane kasutatakse praegugi mitmete haiguste raviks (glaukoom, südame isheemiatõbi, tramboflebiit, veenilaiendid, hemorroidid, paistetus, tromid, gangreen, südame- veresoonkonna haigused, infarkt, vererõhuprobleemid, tursed, hormonaalsed häired, põletikud, liigesevalu). Teda on kasutatud ka vererõhu alandamiseks.
sisalikud ja ämblikud · Kõige pikema liigi-33 cm- nimi on Phamacia serratipes. · Nad söövad kõike, mis on söödav, ja neile ette jääb Rohutirts · Harilik rohutirts kasvab 13-24 cm pikkuseks · Elukohana eelistab ta kuivi ja päikselisi kohti · Kriiksuvat häält tekitab ta oma kaht tiiba kiiresti üksteise vastu hõõrudes Kaan · Kaanide ladinakeelne nimetus on Hirudinea · Eestis on levinumad hobukaan, pisikaan ja lamekaan · Eestis leidub vaid üks kaaniliik, kes imevad verd: apteegikaanid · Maailmas elab u 400 liiki kaane
Hulkharjasussid elavad peamiselt meres. Hulkharjasussise kehalülidel on liikumist hõlbustavad harjased ja hingamiseks vajalikud jätked. Valgust tajuvad hulkharjasussis silmadega. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: on põhjamudas kaevandajaid, vee filteerijaid ja rööveluviisiga liike. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma
maheturism · Näiteks Vaike talu, mis asub Pärnumaal ja Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmisega ELAMUSTURISM · Maaturismi alaliik, kus elamuste pakkumine on maaturismitoote põhiosa · Näiteks Metsamoori Perepark, mis asub Võrumaal · Metsamoori Perepargis on : Metsamoori kodu, Mesila, Kaanikoda, Kivi-seenekoda: ravimtaimed looduses ja homöopaatias, rahvalik ravitsemine mesilaste, kaanide, puude, taimede ja kivide abil. Meeleharjutused looduses ja loitsud loitsukeldris. Seente ja kivide imeriik. SEIKLUSTURISM · Maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivsuse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatavad positiivsed elamused · Näiteks Otepää Seikluspark, mis asub Valgamaal · Otepää Seikluspargis on viis erinevatest mängudest koosnevat rada, kokku 58 mängu. Pimedal ajal on
pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 1789-1797. George Washington saavutas mitmeid suuri võite ja suutis oma rahva võitlusvaimu üleval hoida. Teda peeti moraalseks eeskujuks ja riikliku ühtsuse kehastuseks. Washigtoni nime said nii pealinn kui ka osariik ning ta on ilmselt tänapäevani üks tuntumaid ameeriklasi maailmas. George Washington sai ratsutades külmetuse, mis tekitas kopsupõletiku ning sellel ajal ei osatud seda õigesti ravida vaid püüti ravida kaanide abil. Kuna ravimeetodid olid valed ja tegid asja hullemaks, ei suutnud George Washington haigusele vastu panna ja suri kopsupõletikku.
.......................................................................36 10.1 Milline ta on?................................................................................................................ 36 10.2 Apteegikaan ja endisaegne meditsiin............................................................................37 10.3 Miks kaaniravi oli nii populaarne? ...............................................................................37 10.4 Hirudiin - biokeemiline salarelv nii kaanide elus kui ka biomeditsiinis.......................38 10.5 Apteegikaanide kasutusvõimaluste ring avardub..........................................................39 10.6 Haiguste vastu...............................................................................................................39 11 Homöopaatia........................................................................................................................ 40 11.1 Homöopaatia põhitõed:............................
iminapp asub keha tagaosas. Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad kergesti alla neelavad, ning ka suurematest selgrootutest, näiteks vihmaussidest, kelle tükeldamiseks kasutavad nad lubihammastega varustatud suuaparaati. Kaanid toituvad ka teiste loomade verest. Kõige kättesaadavamad on kalad ja kahepaiksed, kuid niiske ilmaga ronivad kaanid veekogu kaldale ja jäävad sinna ootama jooma tulevaid loomi, keda on kerge rünnata. Kaanide sülg sisaldab erilist ainet, mis hoiab verd hüübimast. Seetõttu veritseb kaani imemishaav pikalt. Vanasti kasutati apteegikaane paljude haiguste ravimiseks. Apteekrid hoidsid kaane purgi sees. Iga inimese jaoks oli mõeldud eraldi kaan, et nakkusi mitte edasi kanda. Kuid siiski juhtus tihti, et apteegikaaniravi saanud inimene sai veremürgituse. Naaskelsabad Naaskelsaba elab inimese pärasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune
28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse põhjusi. 34. Limuste (Mollusca) tähtsamad klassid maailmameres, nende ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid. 36. Karpide (Bivalvia) põhirühmad Eesti vetes, nende sigimise erinevusi, näiteid. 37. Jõekarplaste (Unionidae) ja rändkarbi (Dreissena) võrdlus: eluviis, sigimine, levimine. 38. Läänemere Eesti osa tähtsamad limused (Mollusca), näiteid.
Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229
Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1. Haemopis sanguisuga hobukaan 2. Hirudo medicinalis apteegikaan 3. Erpobdella octoculata harilik ahaskaan O. Rhynchobdellae kärsskaanilised 4. Piscicola geometra harilik kalakaan 229
rabeliimuklased (Lumbriculidae): ehitus: Harjased kahekaupa, lihtsa tipuga või väiksema ülahambaga. Vöö algab VIII, IX või X, katab suguavasid. Eluviis: Põhjasette sees või peal; paljud külmemas, hapnikurikkas vees. Näited: Rabeliimukas (Lumbriculus variegatus), Harilik pulkliimukas (Stylodrilus heringianus) jõgedes ja allikais. Taliliimukas (Lamprodrilus isoporus) Peipsis. Kärssliimukas (Rhynchelmis spp.). vähikaanlased (Branchiobdellidae): ehitus: Väliselt kaanide moodi: ilma harjasteta, kahe iminapaga. Sees on ehtne tsöloom, suguelundid väheharjasusside moodi, ning lõugu on kaks (ülemine ja alumine), mitte kolm nagu kaanidel. Eluviis: elavad jõevähkidel. Näited: Eestis kolm liiki: suur-vähikaan (Branchiobdella parasita) ja väike-vähikaan (B. pentodonta) vähi koorikul, ning lõpuse-vähikaan (B. astaci) lõpuskoopas. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. Ehitus: Iminapad ees ja taga. Harjaseid pole
Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. Tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu
munemisel.Mõlemasoolised,areng otsene.Harjased 4 kimbuna alates II lülist, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid), On sette ja mullasööjaid, seene ja vetika sööjaid, röövloomi ja parasiite. Eestis 100 liiki. Sugukonnad:Vihmauslased, valgeliimuklased mullas,lühikeste lihtharjastega; klaasliimuklased, rabeliimuklased, mudatuplased- veekogudes, osadel pikemad harjased; vähikaanlased jõevähi koorikul, kaanide moodi, harjasteta, iminappadega, kaks kitiinset lõuga. 31. Erinevad senivaadeldud liikidest selle poolest, et nende keha ees- ja tagaosas moodustub iminapp. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Kokku on kaanil 33 kehalüli. Lihastik on hästi arenenud, kehaõõs on jaotunud urgete ja siinuste süsteemiks ning talitleb kui üks hüdrostaatiline süsteem, mis tagab kaani keha väga suure paindlikkuse
Kala kaanid on tundlikud kuivamise suhtes, kuid kaladeta veekogus võivad nad elada kuni kolm kuud. Eestis on kalakaane leitud massiliselt karpkaladel väikestes, mudase põhjaga tiikides, aga samuti vikerforellidel sumpades kasvatamisel madalas merevees. Haiged kalad on väga rahutud, ujuvad kiiresti, kogunevad tiigi sissevoolule ja viskuvad veest välja. Tugeva tabandumise korral on nad väga kõhnad, aneemilised ja võivad lõppeda. Ühel kalal on leitud kuni 1000 kaani. Kaanide kinnituskohtades on punased plekid ja verevalumid. Nahavigastustes areneb sekundaarne infekt sioon (seened, bakterid). Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja haigustekitaja leiu põhjal. Diferentsiaal diagnostiliselt tuleb kahtlus tada aeromonoosi. Pistsikoloosi profülaktikaks on oluline tiikide regulaarne kuivaks jätmine ja töötlemine kloor (35 ts/ha) või kustutamata lubjaga (2025 ts/ha). Kalade vabastamiseks kaanidest aitab hästi
on retenntsiooni aegg küll pikk, aga kuna nnaftasaaduseed on mittepolaarsed, ssiis nad seo onduksid erinevalt ja lahutuksid, polaarrse stats faaasiga seond duksid nad nõrgalt n ningg lahutuminne oleks kehvemm. Valiks FID F kuna see s just tunndlik C - H sidemetee suhtes, eeriti just alk kaanide. Lämmaastikku ja foosforit sisalldavate pesttitsiidide an nalüüsiks võõtaks Norm maalfaasiga GC sest need ühhendid on polaarsed p ja polaarne stats faas tagaks lahu utuvuse. Deetektorina kasutaks k massisppektromeetrrilist, sestt see oon seda tundlikum m,mida suuurem on n aine ionisatssiooniristlõige
Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu suureneb;
annaabi.ee 
