Lammaste mass: emased: 55 -65, isased 80 - 90 kg ja Kõige kiiremini on Eestis lammast pöetud 30 sekundiga. Kõige suurema villatoodanguga lammas Eestis 9,5 kg villa aastas. Kõige pikema villaga lammas Eestis karv kasvab aastas ca 18 cm. Lambaid ja kitsi tuleb sööta 100% mahesöödaga. KANAD 2013. aastal toodeti 187,1 miljonit muna Normaalne kanatibu kaalub 36...40 g. Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg Koorunud broileritibud kaaluvad keskmiselt 38...41 g. Suurim kanamunade tööstusliku tootmise majand oli Tallinna Linnuvabrik Keskmine muna toodang on 260-270 muna aastas Kanamuna 45-75 g keskmiselt 60 g Kalkunimuna 70-90 g Munapardi muna 60-65 g Lihapardi muna 80-90 g Hanemuna 120-200 g Pärlkana muna 45 g Vutimuna 12 g Jaanalinnu muna 1-1,6 kg Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas KALKUN Isaslinnud kaaluvad 18…20 kg-ni, emaslinnud kuni 12 kg
PÕDER ÜLDISELOOMUSTUS Põder on Eesti suurim sõraline. Tema kasukas on hallikaspruun, talvel pisut heledam. Ta võib kasvada üle 2 m kõrguseks ja kuni 3 m pikkuseks. Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE
Vastab ülesande tingimustele. Vastus: Viisnurga külgede pikkused on 22 cm ja 26 cm. 5. Laos on kahesuguseid kaubapakke, mille mass erineb 25 kg võrra. Väiksema massiga pakke on 34 ja suurema massiga pakke 18, kusjuures kõigi väiksemate pakkide mass on 510 kg võrra suurem kõigi suuremate pakkide massist. Leia ühe väiksema ja ühe suurema paki mass. Lahendus: Olgu ühe väiksema paki mass x kg ja suurema paki mass x + 25 kg. Väiksema massiga pakke on 34 ja kaaluvad kokku 34x kg, suurema massiga pakke on 18 ja kaaluvad kokku 18(x + 25) kg. Kõigi väiksemate pakkide mass on 510 kg võrra suurem kõigi suuremate pakkide massist ehk saame võrrandi: 34x 18(x + 25) = 510. 34x 18x 450 = 510; 16x = 960; x = 60. Kontroll: On kahesuguseid pakke: üks kaalub 60 kg ja teine 60 + 25 = 85 kg. Väiksema massiga pakke on 34 ja kaaluvad kokku 34 * 60 = 2040 kg, suurema massiga pakke on 18 ja
Mutt Mutt ehk euroopa mutt ehk harilik mutt ehk tavamutt on mutlaste sugukonda kuuluv imetaja. Mutid elavad ja toituvad oma maa-alustes käikudes. Muti tegutsemist mingis kohas iseloomustavad maapealsed kuhikud niinimetatud mutimullahunnikud. Tunnused Muttide tüvepikkus on 110160 mm (kusjuures isastel keskmiselt 143 ja emastel keskmiselt 135 mm), sabapikkus kuni 40 mm, tagakäpa pikkus 1719,5 mm. Kondülobasaalpikkus 32,537 mm. Isendid kaaluvad 65130 g (kusjuures isastel keskmiselt 8595 ja emastel 7075 g; sündides kaaluvad mutipojad umbes 3,5 g). Muttidel on silinderjas keha ja jalad. Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge.
näha ka päevasel ajal. Perekonnas on tavaliselt 1-19 kutsikat, keskmiselt on perekonnas kuus kutsikat. Tavaliselt sureb üle poolte kutsikatest enne täiskasvanuks saamist. Kutsikad sünnivad pimetatena ja kaaluvad sündides umbes 250 grammi. Põhiliselt toitub koiott pisiimetajatest, lindudest, madudest, sisalikest, suurtest putukatest ja muust sarnasest Koiotid on väga järjekindlad kütid. Edukas jälitus võib kesta 14 minutist 21 tunnini ning isegi luhtunud jahiretkel on mõnikord saaki jälitatud kuni kaheksa tundi. Keskmiselt läbib koiott öisel jahiretkel 4 km. OPOSSUM Mõõtmetelt on opossum kassi suurune
Liblikõelised Käitumine ja elupaik · Valgejänes on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom. · Elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võib teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Areng · Pojad sünnivad aprillist augustini. · Poegade arv 1--6. · Vastsündinud kaaluvad umbes 100 g. · Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal. · Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3--4 aastat, rekordiliselt isegi 13 aasta vanuseks. See on huvitav! · Täiskasvanud jänes on teatavasti üks kiiremaid loomi maailmas · Talvel on ta valge, suvel aga pruunikas. · Tavaliselt toitmine algab päikese loojumise ajal ja lõpeb koidikul, kuid suvel ööaja ei jätku ning jänesed söövad hommikuti.
1. Mäel 6 püüavad kala. Mitu konnapoega püüavad on 72 5 kala? inimes sellist 36 : 3 = 12 2 x 12 = 24 t. telliski Vastus: 24 konnapoega päevitasid rannas ja Suusat vide 12 konnapoega. püüdsid kala 5 arvust. 3 7 ab Tort kaalub 800 g. Kui palju kaaluvad ja 6 Mitme 16 16 kõikid võrra sellest tordist? Kui palju kaalub ülejäänud osa? est Potsat 7 Kui palju kaaluvad 2 torti ja tordist? Kui palju inimes aja 8 test, ületas kaalub 4 2 tordist? 800 : 16 = 50 3 x 50 = 150 g.
Kanapudrusse võib segada ka söetükikesi, et kõht korras hoida. Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Iseloomustus Kõiki neid iseloomustab kõrgejalgsus, väga võimsalt arenenud rinna-, jalgade ja tiibade lihasetik, tugev nokk, väga väikesed lokutid ja hari, liibunud sulestik ja kukkede väga lühikesed kaela- ja rübjaripmed ning sabasuled. Malai ja india võitluskanatõugude kuked on 70...80 cm kõrged ja kaaluvad kuni 4,5 kg. Vanainglise, belgia ja asiili kuked kaaluvad 1-2 kg vähem. Uusinglise tõug on aretatud kergeks, kuked kaaluvad ainult 0,8-0,9 kg. Kaasajal on nad kujunenud rohkem dekoratiivkanatõugudeks. Vähesel määral kasutatakse veel ka lihakanade aretuses. India võitluskana peetakse kõikide kaasaegsete broilerikrosside isasvormi lähtetõuks. Võitluskanadena kasvatatakse neid ainult India ookeaniga piirnevates maades ja Malaisias. ajalugu Kasvatati 19
Puuviljad on välimuselt väga värvikirevad ja erisuguste kujudega. Enamasti kasvavad puuviljad soojemates maades ja troopilistes piirkondades. Oma referaadis kirjutan ma füüsalist, passionist ja viigimarjast. Füüsal Füüsali tuntakse meil teise nimega ka juudikirsi all. Füüsal pärineb Kesk- ja Lõuna-Egiptusest. Meil täidab juudikirss ilutaime ja köögivilja otstarvet. Maarjamaal viljeldakse mehhiko füüsalit, mille viljad (kaaluvad 30-80g) meenutavad tomatit ja maasika füüsalit, mille viljad (kaaluvad kuni 10g) on valminult magusad, metsmaasika lõhna ja maitsega. Sisaldavad suhkruid, C- vitamiini, orgaanilisi happeid ja pektiini. Ravimina kasutatakse vilju, mis ei nõua pikaajaliseks säilitamiseks mingit eritöötlust. Punase värvainega füüsalipreparaatidel on diureetiline ja põletikuvastane toime. Neid võetakse sisse
Leopard Leopard Irena Kustova Irena Kustova 8b 8b Poegi on 23, mõnikord isegi 6. Kutsikad jäävad ema juurde ligi 2 aastaks. Sündides kaaluvad kutsikad umbes 430570 g. Leopardid elavad umbes 12 aastaseks. Tüvepikkus on 91 180cm,saba pikkus71 110cm Turjakõrgus 50 80cm. Mass 3240kg Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Leopartidel on väga hea maskeerimisvõime. Nende kontrastvärvides karvastik ning selle
Selgroogsete kohta faktid ja huvitavad rekordid. Imetajad. · Kiireim imetaja on gepard, kes suudab joosta lühikesi distantse kuni 110 km/h. · Aeglaseim imetaja on laisik, kes suudab liikuda vaid 1 km/h. · Suurim imetaja on sinivaal. · Suurim maismaaimetaja on Aafrika elevant. · Pikim imetaja on kaelkirjak. · Kõige rasvasemad imetajad on hülgepojad, kelle kehast üle 50% moodustab rasv. · Haisvaim imetaja on skunk. · Piseimad vastsündinud on kukkurloomadel, nagu näiteks kängurul. · Lärmakaim imetaja on sinivaal, teisel kohal on möiraahv · Pisimad imetajad on väike-karihiir ja kimalas-nahkhiir, kes kaaluvad vaid 1,5 - 2 grammi.
lammirohumaid. Arvatav populatsiooni suurus on ligikaudselt 3160-4720, lisaks veel 200 tiigrit loomaaedades, seda põhiliselt Indias. Bengali tiigrite seas võib kohata ka haruldast valget tiigrit. Välimus. Bengali tiigri karvkatte värvus ulatub kollasest heleoranžini ning triibud tumepruunist mustani. Kõht ja jäsemete sisemised pooled on valged. Isaste tiigrite üldpikkus on keskmiselt 270–310 cm ning emaste pikkus on 240–265 cm. Isased tiigrid kaaluvad keskmiselt 180–258 kg ning emased 100–160 kg. Valge tiiger on Bengali tiigri vorm. Valge tiigri sünniks peab olema mõlemal vanemal valge värvi geen, sest see on retsessiivne. Valge tiiger ei ole siiski albiino. Tal on sinised silmad ja seljal šokolaadipruunid või punakaspruunid triibud, sinised silmad ja roosa nina, kuigi on nähtud ka teisi värvivariatsioone. Valge tiiger on väga haruldane ja teadaolevalt on teda ainult loomaaias. Samas on nähtud ka üsna ebatavalist värvi
8 a klass Saarmas Referaat Tõrva 2007 SAARMAS Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased
SAARMAS Kairi Saarma välimus. Suurepärane ujuja saarmas on väga hästi kohastunud veeeluks. Saarma tugevad ujulestadega jalad tõukavad teda nobedasti edasi, tüüriks on jäme lihaseline saba. Saarmas saab vee all olla kuni minut, seejärel tõuseb ta veepinnale hingama. Saarma kasukas on vettpidav tänu erilisele õlijale ainele, millega saarmas oma kasukat määrib. Saarmad on pruunika karvaga, 1 kuni 1,2 meetri pikkused ja kaaluvad 7,3 (emased) kuni 11,3 (isased) kilogrammi. Saarma tagajalad on loivataolised ja ujunahkadega. Saarma karvastik on tihe ja aluskarv kohev. Saarmas on tänu oma karvastikule hinnaline karusloom. Saarma levik. Saarmad on levinud suuremas osas Euroopas ja Aasias. Tegelikult võib saarmaid näha kõikjal peale Austraalia, Antarktika ja mõne ookeanisaare. Pärast 1960. aastat on nende arvukus pidevalt kahanenud. Minevikus olid nad tavalised, tänapäeval aga üpris haruldased
Kreeka maastikus on nii palju mäelõhesid,et kaugushüppeoskus oli väärtuslik kiireks edasiliikumiseks sõjakäigul, kaugushüppeoskust nõudvaid looduslikke takistusi aga on seal vähe. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles ,et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid. Mõned neist sarnanevad triiklaudadega, mõned telefonitorudega. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus-kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal taha poole. Kuid pole mingeid tõendeid ,et kreeka hüppajad seda tegid.
· 1m kõrgune, kaal 20kg · Toitus puuviljadest · Pesa tegi maapinnale NANDU · Lõuna Ameerika · Kasv 150cm, kaal 40kg · Võib elada 20 aastat. · Hauduja ja poegade eest hoolitseja on isa. KAASUAR · Austraalia, Uus-Meremaa · 180 cm kõrge · Isane haudub 52 päeva ja kasvatab poegi üksi. · Agressiivne · Hävimisohus Andeelia pingviin · Antarktika · Elu kolooniates, · 30...50 cm kõrged · Kaaluvad 4,5 kilogrammi. · Valged rõngad silmade ümber. Jaanalind · Isaslinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. · Jalal on 2 varvast. · Kehatemperatuur on 39-40°C · Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, tervislikust seisundist ja ilmast.
7c Tallinna Järveotsa Gümnaasium Juhendaja:Heidi Haggi Kaelkirjak · Kaelkirjak on otsekui evulutsiooniõpetuse raamatust välja astunud. Asukoht · Kaelkirjakud elavad Aafrikas. Elades savannis oma igapäevast elu. · Elavad väikeste karjadena. Vahes ühimevad teiste loomadega segakarjadeks. Suurus · Kaelkirjaku õla kõrgus on kuni 3m ja kaela pikkus kuni 2.25m isased kaaluvad umbes 750kg, emased natuke vähem. Välimus · Kaelkirjakul on suur sinine keel. · Tal on lapilise mustriga nahk ja väheldase karvaga kaetud luusarved. · Kahe ühesuguse mustriga kaelkirjakut pole siiani leitud. Toitumus harjumused · Vihmavarju moodi laiuva võraga akaatsia all toitu küünitav kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt. · Kaelkirjak on taimtoiduline. Paljunemine · Jooksuaeg on juulist-augustini.
KARUD Sissejuhatus Karu on suur maismaakiskja. Neid on seitse liiki. Üksikud neist kaaluvad kuni 500 kg, kuid enamasti kohtab siiski märksa väiksemaid isendeid. Karvastiku värvus on muutlik, tumepruunist, peaaegu mustast kuni helehalli ja õlgkollaseni välja. Karude kehaehitus on raskepärane, saba lühike, silmad väiksed, jäsemed lühikesed ja viievarbalised.Karu oli levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas, Euraasias ja Põhja-Aafrikas. Küttimise ja elupaikade hävitamise tõttu on karu paljudes piirkondades välja surnud. Näiteks Suurbritannias suri karu välja 10
Karvkate on mustjaspruunist hallikaspruunini. Turjal on neil tugevad harjased. Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud. Need kaovad neljandal elukuul. Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. (Eesti Imetajad) Metssiga on üks tore ja asjalik loom, kes elab väga mitmesugustes elupaikades. Eestis on ta levinud alates 1930. aastatest. Harukordselt hea haistmise ja kuulmisega loom, kes sööb kõike: taimsest toidust ja vihmaussist kuni põdura liigikaaslaseni. Peamine toiduhankimise viis on tugeva lihaselise kärsaga maa tuhnimine. Söödikutest vabanemiseks ja kere jahutamiseks armastavad võtta mudavanne
Rebane Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma tüvepikkus on 82 170 cm (keskmiselt umbes 100 cm), sealhulgas saba 3560 cm (umbes üks kolmandik; keskmiselt 4045 cm). Täiskasvanud rebase kehamass on alates 2,7 kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata. Rebase väga kohev karv jätab mulje, nagu kaaluks ta rohkem. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmisel ja hüppamisel, isoleerib ja soojendab külma ilmaga ning on rebaste omavahelise kommunikatsiooni vahendiks. Tagakäppade kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 (80) cm, emastel 62-67 cm.
selle poole püüelda. Pidades õnne väärtuslikuks, tahame olla õnnelikud ja püüelda selle poole. Pidades väärtuslikuks loodust, väljendame ka seda oma käitumisega. Küsimused väärtuste puhul Kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on kõik väärtused relatiivsed (kultuuriti erinevad)? Kas eksisteerib väärtuste hierarhia, peavad kõik inimesed ülimaks väärtuseks õnne? Kas on väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles? Väärtuste jagunemine Seesmised väärtused hüved, mida soovitakse väärtuste eneste pärast: sõprus, armastus, õnn, heaolu jne. Väärtuste jagunemine Vahendiväärtused (instrumentaalsed väärtused) aitavad kõrgema astme väärtusi saavutada: raha, tööriistad, arstirohi. Väärtuste jagunemine Segaväärtused iseenesest head, kui ka millegi jaoks kasulikud: õppmine, töö, tervis. Kuna moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid
Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergi...
Henna Erinevates pannakse pruudi regioonides erinevalt kätele ja siis jagatakse külalistele. Lauldakse henna hümne. Traditsiooniline sport Kaameli maadlus 2 isaskaamlit võitlevad Õlimaadlus maadlejatel on veepühvli nahast püksid jalas ("Kispet"),~13 kg kaaluvad. Söök Tarhana supp Kebab Baklava Jook Raki (aniisiga vürtsitatud liköör) Türgi kohv Türgi tee Arhitektuur Hagia Sophia kirik Selimi mosee Suleimani mosee Kunst Tänan tähelepanu eest!
Pont du Gard on Prantsusmaal asuv Rooma Impeeriumi poolt ehitatud akvedukt . Pont tähendab silda ja Gard on jõe nimi. Selle ehitas Augustus umbes aastal 19 e.Kr, uuemate andmete kohaselt toimus ehitus 1. Sajandi keskel meie ajal. Mõeldud siis vee kandmiseks üle Gardoni jõe oru, Fontaines d'Eure allikast Uzesi ähedusest kuni Rooma linna Nimesi'ni. Täis akvedukt oli 17m pikk ja kandis siis 20 000 kuupmeetrit vett päevas, kivid, mis kaaluvad kokku umbes 6 tonni, lõigati kõik täpse suurusega, et ei peaks kasutama segu. Ehitus kestis 3 aastat ja seal töötas 800-1000 töötajat. Seda kasutati 9. Sajandini ja pärast seda hakkasid inimesed sealt küljest kive ära võtma enda majade ehitamiseks jne. Keskajast kuni 18. Sajandini kasutati akvedukti tavalise sillana, kust inimesed üle käisid, 2. Korruse sambaid vähendati laiuselt, et teha rohkem ruumi liikluseks, aga see ohustas ehitise stabiilsust ja turvalisust
Haruldased loomad IMETAJAD Simpans · Kasvavad kuni 95 cm pikkuseks. · Võivad kaaluda ligi 80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD
vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks Huvitavat · Elevandid elavad karjana · Eluiga kuni 70 aastat · Isased kaaluvad kuni 6 tonni, emased kuni 4 tonni · Kui elevant tunnetab ohtu muudab ta oma helikõrgust või on tasa · Elevant on imetaja · Täiskasvanud isased elavad eraldi karjadena Sugulasliigid · India elevant ( Elephas maximus ) Kasutatud kirjandus · Looduse entsüklopeedia · Loomade elu (7 köide/ imetajad) · Images.google.ee
Hallhaigur Georgi Kevorkyan 5.B Peetri Kool 2017 Välimus • Linnu üldpikkus: 90–98 cm • Tiibade siruulatus: 175–195 cm • Linnud kaaluvad: 1–2 kg • Hallikasvalge sulestik • Tugev roosakollane nokk • Lendavad aeglaselt ja hoiavad pikka kaela • Tüüpiline eluiga on 5 aastat Elupaik • Hallhaigrid asuvad Lõuna-, Kesk- ja Ida-Eesti metsades veekogude läheduses.. • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja Aafrikas • Pesitsevad kolooniates. Pesitsemine • Hallhaigur pesitseb parasvötme Aasias ja samuti Aafrikas • Suur pesa asub puuladvas ja
all. 4 Jääkaru Jääkaru, ladinakeelse nimetusega Ursus maritimus, on loomaliik karulaste sugukonnast karude perekonnast. Jääkarud elutsevad polaaraladel, kus nad saavad hülgeid jahtida. Jääkarusid on leitud Ameerika Ühendriikidest (Alaskalt), Kanadast, Venemaalt, Taanist (Gröönimaalt) ja Norrast. Nad ei ela lõunapoolkeral. Jääkaru on suurim maismaal elutsev kiskja. Isased isendid võivad kaaluda 250-770 kg, emased isendid kaaluvad seevastu ainult pool sellest massist. Püsti tõustes võivad isased jääkarud olla 2,5 kuni 3 m kõrgused. Polaarelanikud on kohanenud ideaalselt eluga Arktika külma keskkonna tingimustes. Nad võivad näida suurte ja kohmakatena, kuid tegelikult on nad äärmiselt tugevad, väga kiired ja võimelised läbima pikki vahemaid. Nende jalatallad on kaetud karvadega, see annab stabiilsuse jääl ja lumel liikumiseks. Karvkate on neil kohastunud Arktika valge lumega,
jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Eesti üleminek eurole · Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. · Eurole mindi üle 1. jaanuaril 2011. · Esimesed võltseurod pärast eurode kasutuselevõttu riigi rahana leiti 4. jaanuaril 2011. a. Pärnus, Viljandis ja Tartus. Euro rahatähed · 5 · 10 · 20 · 50 · 100 · 200 · 500 Euromünt · 1 sent · 2 sent · 5 sent · 10 sent
Maismaa kilpkonn Iseloomulikud tunnused Nende keha kaitseb kilprüü Silmad on hästi arenenud Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad Tugevad küünistega jäsemed Suurimad kaaluvad kuni 450kg Elavad kuni 80-150 aastat Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine Söövad heina, lehti, lilli Paljunevad munemise teel, nad matavad munad mulla või liiva alla Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või
teda on lahti lastud.Looduslikult on mingid levinud pea kogu Põhja-ameerikas,kus ta puudub ainult mandri kirde-ja lõunaosas.Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse laht laskmise eesmärgil.Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35 -50 cm pikad.Ta saba on 12-25 cm pikk.Mingid elavad vaikse vooluga ja puhta veega veekogude kallastel.Nad rajavad kalda äärde uru mille väljapääs on tihti vee all.Mingid on öise aktiivsusega ja väga head ujujad ja sukeldujad.Mingid söövad veeloomi:kalu,konni,limuseid,vähke ära ei ütle ka veelindude poegadest ja pisiimetajatest.Jooksuaeg on neil märtsist kuni aprillini.Pojad sünnivad pärast 40-90 päevast tiinust.Tavaliselt
pärineb indiaanlastelt. Columbus avastas ananassi 1493. aastal ja paar aastat hiljem viis selle Euroopasse ja sealt edasi Aafrikasse ja Aasiasse. Ananass Ananass on väga külmakartlik taim, kuid seevastu väga saagirikas. Aastas annab ananass kuni 4 x saaki ja siis raiutkase taim maha. Kui on aeg uut taime mulda panna siis võetakse roheline osa maha ja pannakse see mulda. Ananassil on ilus violetne õis. Ananass Ananassil pole seemneid. Kõige suuremad ananassid kaaluvad 15 kilo kuid kõige maitsvamad jäävad 1 kilo ja 1,5 kilo vahele ja vilja alaosa on magusaim asi ananassi juures. Ananass sobib kõige paremini liha,kala ja magustoitude juurde. Ananassi lehtedest on tehtud kangast ja viljalihast veini. Ananass Ananass kasvab maapinnal mitte puu otsas nagu paljud arvavad. See sisaldab palju mineraale ja vitamiine. Ananass Ananass on CAMtaim. CAMtaimed on peamiselt paksulehelised taimed. Nende fotosüntees on keerulisem kui teistel.
öösiti. Jaaguar on suuteline jooksma väga kiiresti, kuid ta väsib kiiresti. Et olla jahil edukas, peab ta ohvrile ligi hiilima ja teda edukalt ründama. Ta võib rünnata igasuguseid loomi-hiirest hirveni. Ta püüab toitu ka veest kuna on osav ujuja. Looduslikes tingimustes saavad emas-ja isasloom kokku ainult innaajal. Isane lahkub kohe pärast emase viljastamist. Emane kasvatab pojad üles üksinda. Emane toob ilmale kuni neli poega, kes on sündides pimedad ja kaaluvad 700-900 grammi. Täiskasvanud jaaguarid elavad eraldi. Koos elavad nad vaid innaajal. Pojad ei lahku esimestel aastatel ema juurest. Kohas, kus on rikkalikult toitu, võib jaaguari vajadusteks sobiv territoorium olla ligikaudu 5 ruutkilomeetri suurune. Jaaguarit peetakse ööloomaks, kuid ta on aktiivne ka päeval. Tema lemmikaeg on hämarik.
Eudyptula on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Eudyptula perekonda kuulub kaks liiki Kääbuspingviin (Eudyptula minor) ja Eudyptula albosignata. Eudyptula albosignata-l ei ole eesti keelset nimetust. 1.1.3.1 Kääbuspingviin Kääbuspingviin (Eudyptula minor) on pingviinlaste sugukonda ja pingviiniliste seltsi kuuluv liik linde. Kääbuspingviinid elavad Lõuna-Austraalia ja Uus-Meremaa rannikul. Kääbuspingviinid kasvavad tavaliselt 30-33 sentimeetri pikkuseks ning kaaluvad umbes 1,5 kilogrammi . 1.1.4 Megadyptes Megadyptes on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Megadyptes perekonda kuulub üks liik Erakpingviin (Megadyptes antipodes). 1.1.4.1 Erakpingviin Erakpingviini ladina keelne nimetus on Megadyptes antipodes. Erakpingviin on Megadyptes perekonnas ainuke liik. Erakpingviini pikkus on umbes 75 sentimeetrit ja kaal on keskmiselt 6,3 kilogrammi. 7 1.1
(Dasyatis pastinaca) Elupaik Astelrai eelistab madalaveelisi paiku. Neid võib kohata troopilistes meredes ja parasvöötmes. On laialt levinud Lääne- ja Põhja-Aafrika ning Euroopa rannikuvetes. Välimus Astelraidel on piitsakujuline saba ja mürginäärmetega astel. Need kalad on ruudu või ovaalse kujuga, kehal on laigud või marmormuster. Nende kalade suurus oleneb liigist, pikkus 2,5 meetrit, kaaluvad 6 - 10 kilogrammi. Toitumine Merekass toitub peamiselt merepõhjast leiduvatest asukatest mereussikestest, limustest ja vähilaadsetest ning muudest selgrootutest. Suuremad isendid söövad ka surnud kalu ning peajalgseid. Astelrai suu asub pea alumisel poolel. Paljunemine Astelraide paljunemisest ei ole palju teada. Kindel on, et emane toob suvekuudel ilmale 4 12 maimu. Pojad sünnivad hiliskevadel või varasuvel ning on sündides umbes 18 cm pikkused. Vaenlased
Luts Luts on ainus merest magevette elama asunud tursklane. Teda iseloomustab pikk ruljas keha ja konna pead meenutav lai lame pea. Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil
JAAGUAR (Panthera onca) Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad. Jaaguaril on kuldne või pruunikaskollane mustade täppidega karv. Vihmametsades elavad jaaguarid on tavaliselt väiksemad ja tumedama karvaga kui selvas ja soostikes elavad isendid. Elupaik Jaaguari areaal on Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Jaaguarid elutsevad selvades, vähemal määral ka põõsastutes ja pampades. Jaaguari levila piirid on tänapäeval oluliselt kahanenud,
Eestis on ta levinud paiguti, olles kõikjal vähearvukas. Elab ta metsades, niitudel ja soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt.
võimaldab majapidamistel energiat säästa. Vastupidavus korrosioonile Odav Minimaalne paigaldus ja hooldus Jätkusuutlik Tuleohutus TARBEKAUBAD 22% Jalanõud Riided Spordivahendid Muusikariistad Meditsiin-voolikud,proteesid,ravimipurgid,kapslid. ELEKTROONIKA 6% Kerge kaal Tuleohutus Vastupidavus-talub lööke,paindlik. Ressursitõhusus AUTOTÖÖSTUS 8% Plastdetailid kaaluvad 50 protsenti vähem kui sarnased komponendid, mis on valmistatud muudest materjalidest, mis tähendab 25 kuni 35% kütusekulu vähenemist. Turvavöö,õhkpadi,turvahäll. PÕLLUMAJANDUS 4% Kasvuhooned Tunnelid Silopallid Niisutussüsteemid Veemahutid Väetistepakid TÄNAME KUULAMAST!
lisaks 6 väiksemat. · Saared on mägised ja vulkaanilised (kõrgeim tipp 1707meetri kõrgune Wolfi vulkaan Isabela saarel). Nimest · Saared on endeemsete hiidkilpkonnade (elevandikilpkonnade) elukoht, saare nimi on tulnud nende kilpkonnade hispaaniakeelsest nimest (hispaania keeles galápago 'sadul'). Elevandikilpkonn · on maailma suurim elav kilpkonn, endeemne liik Galápagose saartel. · Täiskasvanud kilpkonnad kaaluvad üle 300 kilogrammi ning on umbes 1,2 meetrit pikad. · Nende eluiga arvatakse olevat 200 aastat. Suurimad saared · Isabela · Santa Cruz · San Salvador · Fernandina · San Cristóbal · Floreana (Santa Maria) · Marchen · Española · Pinta · Santa Fe · Genovesa · Pinzón ja Baltra. Isabela · Saar on nime saanud Hispaania kuninganna Isabella auks. · Pindala 4640 ruutkilomeetrit.
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas
püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. Chefreni püramiid ( tuntud ka kui Khafre püramiid) on suuruselt teine võimas püramiid Giza püramiidide väljal ning on hauaks vaarao Chefrenile. Püramiid on ligikaudu 137 meetrit kõrge ( algul u. 144m) ning alus 216 meetrit lai. Püramiid on valmistatud lubjakiviplokkidest, mis kaaluvad üle 2 tonni. Mykerinose püramiid on suuruselt kolmas tähtis haudehitis Giza püramiidide väljal. See oli viimaseks puhkepaigaks vaarao Mykerinosele. Püramiidi algne kõrgus oli umbes 65-66 meetrit, mis moodustab ainult 1/10 Cheopsi massist. Tegelikult olid koõik püramiidid seest umbsed, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse
.20 kg rohtu, lehti ning puuoksi päevas. Männi ja kuusekoorega maiustades võib põder metsale palju kahju teha. Rootslased taipasid, et põder ei koori puid mitte alati nälja pärast, vaid tal on puudus mitmetest ainetest. Kui panna metsa ulukite söögikohta soolasegu (sool, fosforhape, lubi, parkaine), siis kahjustab põder metsapuid palju vähem. Põdraema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Vastsündinult kaaluvad vasikad 6...15 kg ja on kaetud heleda titekarvaga. Kuid nad kasvavad ruttu, võttes ööpäevaga kaalus juurde kuni 2 kg. Metsast leitud ja koju viidud põdravasika saatus on tavaliselt kurb. Nad harjuvad inimese hoolitsusega ega ole võimelised vabas looduses elama. Vangistuses aga kipuvad täiskasvanud loomad sarvede või sõralöögi abil inimesega suhteid selgitada. Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Eluiga ületab looduses harva 15 aastat.
kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud · Eestis kogu mandril ja saartel Veel huvitavat ilveste kohta
Väiksemad parved u 5 km päevas. Suuremad parved u 130 km päevas. Suurus ja värvus Oleneb vanusest ning sellest kas elab parves või üksikult. Parves kollasest kuni oranzini, kaetud mustade laikudega. Üksi roheline või pruun. Parves suuruselt väiksemad(40 kuni 60 mm). Üksikud suuruselt suuremad. Toitumine Rändtirtsud on võimelised päevas ära sööma sama palju, kui nad ise kaaluvad. Millioni tirtsu kohta umbes 1t. Söövad peamiselt rohelisi taimi ja nende lehti. Kaitse Rändtirtsude vastu võitlemiseks on loodud ülemaailmne tirtsude võitlemise keskus. Sealt antakse vastav hoiatus sellele riigile, mida tirtsuparved ohustavad. Vaatamata sellele jätkavad rändtirtsud oma rüüsteretki ka tänapäeval. Huvitav Suurim viimase aja tirtsuränne toimus umbes
Sel ajal läbivad isased emaste otsingul pikki vahemaid. Emased hoolitsevad järglaste eest vähemalt kaks aastat ning selle aja jooksul nad tiineks ei jää. Oktoobris ja novembris uuristavad karud põhjatuulte poolt kokkukuhjatud suurtesse lumehangedesse koopaid, mille suue jääb tavaliselt lõunasuunda. Kõik karud on võimelised endale koopaid uuristama, kuid harilikult jäävad seal pikemaks ajaks unne vaid tiined emased. Novembris või detsembris sündivad pojad kaaluvad 450-900 grammi ning on rotisuurused. Nad sünnivad ilma karvata, pimedate ja kurtidena. Kui nad esimest korda märtsi ja aprilli vahel koopast välja tulevad, on nad kasvanud juba kassisuurusteks. Kasutatud internetileht: et.wikipedia.org
maailmas, neid elab KÕIGIS maailma ookeanides. · Peamiselt toituvad nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et nende parvi on isegi satelliidilt näha. · 1981.a Antarktikas, vähemalt 10 mln tonni. KRILLID · Koorikloom · Krillidel on ujujalgu viis paari. Võivad liikuda ka end "kokku tõmmates". · Kaaluvad umbes 1g. · * Teadlaste hinnangul on Antarktikas elavate krillide kogumass suurem, kui planeedil Maa elavate inimeste kogumass. · https://www.youtube.com/watch?v=UEmkwFZr5as KASUTATUD KIRJANDUS · http ://museumvictoria.com.au/discoverycentre/infosheets/what-is-the -difference-between-prawns-and-shrimp/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Krill · http://en.wikipedia.org/wiki/Shrimp · http://animals.nationalgeographic.com/animals/invertebrates/krill/ · http
Hea näitena saab välja tuua kurgid. Nimel maksavad Hispaaniast sisseveetavad kurgid kaks korda vähem kui näiteks Eesti ettevõtte Luunja kurgid. Seetõttu inimesed ostavad rohkem välismaiseid kurke, mille tulemusel kodumaised ettevõtted võivad tulust ilma jääda ja pankrotistuda. See toob omakorda kaasa inimeste töö kaotuse ja ostujõu vähenemise. Euroopa Liiduga liitumisel on väikseid negatiivseid külgi, kuid positiivsed kaaluvad need üle. Kui isegi mõni Eesti ettevõte pankrotistub, siis selle asemel tuleb siia rohkem investoreid, kes uusi ettevõteid asemele loovad. Nooremale generatsioonile loob viisavabadus ülihead tingimused, et tulevikus edukas olla. Seetõttu arvangi, et Euroopa Liiduga liitumine oli ainuõige tegu.
Talveperioodiks, kui värsket taimtoitu kusagilt võtta ei ole, kogub ta omale tagavarasid. Talvel, kui ilmad külmad ja elu karm, võivad juttselg-hiired hulgaliselt ka hoonetesse tungida. Nagu kõik hiired, on ka juttselg-hiir viljakas loom, kes poegib suve jooksul 3...4 korda. Sigimisperiood algab juba aprillis ja võib lõppeda alles oktoobris. Korraga tuuakse ilmale 3...9, isegi kuni 11 poega, kes sündides on paljad ja armetud ning kaaluvad kõigest paar grammi. Hiirepojad kasvavad kiiresti ning nende silmad avanevad 10...12 päeval ja imetamine kestab 2 nädalat. Suguküpsuse saavutavad noored hiired juba 2 kuu vanuselt ning see tähendab seda, et kevadel sündinud toovad enda pojad ilmale juba samal suvel. Heades tingimustes võib juttselg-hiir elada maksimaalselt 4 aastat vanaks. Vaenlastest hiirtel puudus ei tule - hiiri püüavad nii nirgid, kärbid, tuhkrud ja rebased kui ka metssead, kullid ja kakud.
imetama ja keelega lakkuma, et kassipojad haigeks ei jääks ja et nad oleksid puhtad. Kui väikesed kassipojad juba näevad, siis tahavad nad mängida asjadega nagu väikesed lapsed. Peamiselt mängivad kassipojad lõngakeraga. Noored kassid on kiiremad kui vanemad. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.2 Metskass Metskassid on suuremad kui kodukassid. Nende suurus on keskmiselt natuke alla 1 meetri ja nad kaaluvad 5-11 kilogrammi. Nende kasukas on väga tihe, et talvel külma ilma üle elada. Metskasse ei ole põhjapoolsetes maades, muidu on neid üle Euroopa. Metskass elab tihedates lehtpuumetsades. Ta sööb hiiri, jänesepoegi või linde, kuigi tal on raskem saada viimaseid kahte kätte. Ta käib jahil tavaliselt öösel. Oma onni ehitab ta tavaliselt puuõõnde, aga ta võib ka endale võeta rebase või mägra poolt maha jäetud uru. Metskassil sünnivad umbes 2-4 poega, kes kaaluvad umbes 40 grammi
annaabi.ee 
