transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht (DLL, Data link layer) Andmelülikiht, lülikiht OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali . Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli juhtimiskihiks (LLC - Logical Link Control) ja alumist meediapöörduse juhtimiskihiks (MAC - Media Access Control)
4 Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht on OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikihi ülesanne on andmepaketi muundamine binaarkoodiimpulssideks, mida saab saata üle edastusmeediumi sihtarvutisse, kus toimub vastupidine protsess. Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali. Andmelülikiht lisab IP aadressidele MAC aadressi alg- ja sihtarvutile. Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist
hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati tükkideks, mille rütmiline asetamine maali pinnal pidi dünaamilise efekti andma. Nendes piltides on multiplikatsiooni-efekt - selleks, et koer joonisfilmis usutavalt liiguks, tuleb eelnevalt kaadriteks lahti joonistada suur hulk koera jalgade veidi erinevaid asendeid. Nii jõuabki futuristlik maalisuund, kus esialgu maalitakse koera liikumise kujutamiseks talle lihtsalt palju jalgu alla, abstraktsete vormide kaudu liikumist kui sellist kujutavate lõuenditeni. Itaalia futuristid tundsid sümpaatiat fasismi, vene futuristid bolsevismi vastu. Futurism loomemeetodina jäi nii Itaalia kui ka Venemaa juhtivate futuristide loomingus kestma, ent hääbus Itaalias 1930-ndate keskel.
vallaste.ee/ Füüsiline kiht- OSI mudeli esimene ehk kõige alumine kiht. Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Andmelülikiht- Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali. Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC - Logical Layer Control) ja
vaataja suudab oma kujutelmades haarata kogu kunstiteose terviklikkust, haarata endasse kunstiteose algust ja lõppu ning nende vahel lugu ennast. Film võrreldes kirjandusega on antud lahenduses mõistmiselt lihtsam ja konkreetsem. Kirjandust ja filmindust saab osadeks jaotatuna uurida ja analüüsida. Kirjanduslikku teksti saab jagada lähtudes fraseoloogiast ja süntaksist ning paljudest muudest grammatilistest suundumistest, kuid samas saab ka filmiteost jagada kaadriteks, episoodideks, heliks või pildiks ning võib lisada boonusena võrreldes tekstiga veel valguse, rakursi või muusika. Kirjanduse ja filmi erinevust saab tabavalt üldistatuna kokku võtta - kirjandus on ainult fikseeritud kirjalik sõna, aga filmis toetab pilti heli, muusika ning suuline sõna. Sellest lähtuvalt tuleb meil tõdeda, et kirjanduses on kirjapandu üheülbaliselt konkreetne ning võimaldab etteantud teksti raames ammendava tõlgenduseni jõuda, aga filmteoses on
andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. · andmelülikiht, lülikiht OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali . Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC - Logical Layer Control) ja alumist meediapääsu
klaasnegatiivi ümbrisesse asetamine ja ümbrisest väljavõtmine negatiivi ei kahjustaks. Ümbristatud klaasnegatiivid asetatakse vertikaalselt pealt suletavatesse karpidesse, kusjuures 5-10 plaadi järel pannakse jäigast neutraalsest papist vaheleht. Klaasnegatiiv toetatakse pikema serva peale. Klaaspõhimikul fotomaterjale ei tohi hoiustada plastikümbristes. (Filmiarhiiv, 2015) Filminegatiive (filmirulle) võib ümbristada ühekaupa kaadriteks lõigatuna taskutes või 5-6 kaadri kaupa ribadeks lõigatuna ribataskutes. Ümbristes negatiive hoitakse karpides, kuhu nad on asetatud vertikaalselt. Kõidetavad üksiktaskud ja ribataskud asetatakse vutlariga arhiiviregistraatorisse. Keemiliselt ebastabiilsete nitrotselluloos- ja atsetaattselluloosnegatiivide ümbristamiseks ei tohi kasutada plastikmaterjale. Nitrotselluloos- ja atsetüültselluloosfilmid lagunevad oma ebastabiilsuse tõttu aja jooksul
o Protsessi käivatamisel loetakse tema leheküljed vabadesse raamidesse o Iga aadress on protsessoris jagatud kaheks: Lehekülje number (p) indeks lehekülje tabelis Nihe lehekülje sees (page offset) (d) Lehekülgede saalimine · Protsessi füüsiline aadressiruum ei pea tingimata olema pidev protsessi eri osad võivad füüsilises mälus suvaliste kohtade peal laiali. · Jagame füüsilise mälu fikseeritud suurusega lehekülgedeks(kaadriteks frame), suurus kahe aste(näit. 4096, 8192,65536) · Jagame loogilise mälu samasugusteks lehekülgedeks · Peame arvet vabade kaadrite üle · Suurusega m protsessi jaoks otsime lihtsalt n vaba kaadrit · Iga protsessi kohta teeme leheküljetabeli loogiliste lehekülgede ja füüsiliste kaadrite vastavusse seadmiseks · NB! Lehekülgede kaupa hõivamisel tekib paratamatul sisemine fragmenteerumine!
transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht Andmelülikiht, lülikiht- OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali . Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli juhtimiskihiks (LLC - Logical Link Control) ja alumist meediapöörduse juhtimiskihiks (MAC - Media Access Control).
ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. Siia kuuluvad Fast Ethernet, RS-232 ja ATM protokollid koos vastavate riistvarakomponentidega. Signaali kuju, sagedus, amplituud jms. Otsikute standardid. Traatide arv, tüüp, funktsioon max pikkus. Kodeerimismeetodid 2. Andmelülikiht/Kanalikiht - OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali .Andmelülikiht jaguneb kaheks alamkihiks - ülemiseks ja alumiseks. Ülemist nimetatakse loogilise lüli juhtimiskihiks (LLC - Logical
andmepakette. Selles kihis töötavad transpordiprotokollid nagu TCP, UDP ja domeeninimesüsteemi teenus. 5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele kihile 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. Pakub kaadrite baitide ja bittide krüpteerimist elektri- või valgussignaalideks ning nende edastamist võrgumeediumile. Sellel kihil töötavad nt võrgukaardid. 6. TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt.
Määratakse ära millisel kujul toimub info saatmine, sünkronisatsioon jms 4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5)Võrgukiht sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise.
elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning Töötlemise, järjekordade, edastus- (aeg, mis kulub paketi liinile aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka, et eelnevad tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2. andmelülikiht - toimetamiseks), meediumi viide (aeg, mis kulub paketi paketid on kohale jõudnud. Kui teatud aja jooksul ei toimu jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks liikumiseks mööda sidekanalit). akna nihutamist, saadetakse kõik paketid uuesti. Paketid (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu 13. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu. peavad olema saabunud vastuvõtjasse õiges järjekorras,
Igal sõlmel on oma rida iga sõnumite marsruutimist võrgus. Levinuim võrgukihi protokoll on IP. Data link (kanalikiht) - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti MIME tüüpe: Tekst (plain, html), Pilt (jpeg, gif), Hääl/audio (basic), Video (mpeg), Rakendused (muud andmed, mis peavad lugejal võimaliku sihtkoha jaoks ja oma veerg naabrite jaoks. Iga ristumiskoha peal on kirjas selle marsruudi ,,maksumus". D X(Y,Z) = c(X,Z) + saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), olema, et kirja näha nt MSword) MIME korral on kirja päisesse lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta ja kirja sisu kodeeringu min w {DZ (Y,w)} kaugus X-st Y-ni, kui Z on järgmine samm teostab veakontrolli ning kui avastab vea edastab kaadri teistkordselt. See omakorda jaguneb kaheks alamkihiks: ülemiseks loogilise lüli tüüp
ambulat (midamble), mida korratakse programmeeritava perioodi järel. Lisavõimalused sünkroniseerimiseks on: · ainult preambula · lühike preambula iga 8 andmesümboli järel · lühike preambula iga 16 andmesümboli järel · lühike preambula iga 32 andmesümboli järel Allalaadimisel võib lisaks iga kaadri alguses olevale preambulale lisada lühikese preambula iga andmevoo algusesse. 17.WiMAX andmeformaat Kogu edastusaeg on jagatud kaadriteks. FDD kasutamisel on üleslaadimise ja allalaadimise alamkaadrid, mis on ajaliselt jagatud üleslaadimis ja allalaadimiskanaliteks. TDD kasutamisel jagatakse iga kaader allalaadimise alamkaadriks ja üleslaadimise alamkaadriks. Nii TDD kui ka FDD kasutamisel võib kaadri pikkus olla erinev. Olenevalt vajadusest saab TDD kasutamise korral teha allalaadimise ja üleslaadimise alamkaadrite pikkused ühe kaadri ulatuses erinevateks. Allalaadimise kaader sisaldab
ambulat (midamble), mida korratakse programmeeritava perioodi järel. Lisavõimalused sünkroniseerimiseks on: · ainult preambula · lühike preambula iga 8 andmesümboli järel · lühike preambula iga 16 andmesümboli järel · lühike preambula iga 32 andmesümboli järel Allalaadimisel võib lisaks iga kaadri alguses olevale preambulale lisada lühikese preambula iga andmevoo algusesse. 17.WiMAX andmeformaat Kogu edastusaeg on jagatud kaadriteks. FDD kasutamisel on üleslaadimise ja allalaadimise alamkaadrid, mis on ajaliselt jagatud üleslaadimis ja allalaadimiskanaliteks. TDD kasutamisel jagatakse iga kaader allalaadimise alamkaadriks ja üleslaadimise alamkaadriks. Nii TDD kui ka FDD kasutamisel võib kaadri pikkus olla erinev. Olenevalt vajadusest saab TDD kasutamise korral teha allalaadimise ja üleslaadimise alamkaadrite pikkused ühe kaadri ulatuses erinevateks. Allalaadimise kaader sisaldab
Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5) Võrgukiht – sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. võrkudevaheliste ü henduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 6) Kanalikiht – vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7) Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastus punktist punkti (näiteks kaabel). 6. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht – andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht – Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht – marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht – Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise.
paketi sisse ja edastatakse nagu tavalist Ipv4 paketti. See tähendab, et Ipv4 võrgus käiakse Ipv6 paketiga ümber nagu suvaliste andmetega Ipv4 paketis. Teisel pool pannakse Ipv6 pakett taas kokku. Seda võib vaadelda kui Ipv6 tunnelit läbi Ipv4 võrgu. 40. Kanalikihi teenused Kanalikiht (või lülikiht, Data Link Layer) on OSI mudeli teine kiht, mis jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid. Kanalikihi ülesanne on tagada võrgukihile (kolmas kiht) veavaba virtuaalne kanal. - framing (kadreerimine?) – jagab datagrammi kaadriteks ja lisab neile päised. Päisesse pannakse kirja lähte- ja sihtkoha füüsilised (MAC-) aadressid. Kaadrite edastamiseks luuakse virtuaalne kanal. - usaldusväärne andmeedastus kahe füüsiliselt ühendatud seadme vahel (eriti oluline on see wireless võrkudes, kus vigade hulk on suur)
1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule)
naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. 1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba
naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. 1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. 3) võrgukiht - ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. 4) transpordikiht - määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse
Määrab kas kasutatakse TCP või UDP protokolli. Alates sellest kihist võib lugeda ühendust punkt-punkt ühenduseks. Võrgukiht IP aadresside tasemel tegutsemine, vastutab ühenduste alustamise, pidamise ja lõpetamise eest. Andmeühikuks datagram. Pakettide marsruutimine, vookontroll. Datagrammide tükeldamine, adresseerimine, veatöötlus. IP aadressidega tegutsemine. Kanalikiht Jagab saadud paketid kaadriteks, enne kui nad füüsilisse kihti saadab (fragmentation). Võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (pm ACK kaadrid et jou, miski ei põle kõik ok), teostab veakontrolli ja kui on mingi kala, siis saadab kaadri uuesti. PS. Töötab biti tasemel, lisab mingi kontrollbitte lõppu a la kas summa peaks tulema 1 või 0 jne. PPS. Kui saadetakse pakett mille MAC
Ancltrrevahetuse tavaļiselt įįienr-allu'seadnre (nlaster juhul jtrlitraal. Sagedustrruutrdut ootab jūtraali käsku või arrcļrnepäringut' Vastava käsu saacļab sagedusmltundur uu.tur.. Kõik arrdnred edastatakse ASCI, koodis ja saabut.niseļ on kįridel andmepakette nimetatakse kaadriteks. Kaadriļ andrlrepakettide kaupa' Korrastatud piķķu,^liusellesisunräärabärakaadrivorming(ļoonis6'3), ( "c. STNI TEXT "&" SUM ")" CR Īoonis 6.3. Kaadrivormingu sisu ja näide täļriseid: Joortiscl olt kasutatucl a lĻ ärgnevaid ai /aa - päiskood (heud cocle) - 1 by'te' ((c))
kuni lõpuks ruuterist hosti infot liigutada. See tegeleb füüsiliselt signaalide edastusega alates sellest, kui signaal formeeritakse ja signaal võrgukaardi pealt välja läheb kas kaablisse või õhku. Kanalikiht on selleks, et transportida andmeid läbi konkreetse kanali. Kanalikihi standardid: 1) IEEE kanalikiht jagatakse kaheks a) LLC (loogiline kiht) 802.2 b) MAC (meediapöördus kiht) 2)Interneti mudel kaks kihti nii LLC kui MAC kokku pandud. Kanalikihi paketti nimetatakse kaadriteks. Kanalikiht on realiseeritud võrgukaardi peal. 4) Võrgupöörduskiht See on seotud sellega, kuidas me pöördume konkreetse kanali või võrgu poole. Vaja on jälgida seda reeglistikku, kuidas me saame võrgus andmeid liigutada. See on loogiline osa, mis tegleb sellega, kuidas võrgukaardi poole pöördutakse ja kuidas üks võrgukaart suhtleb teise võrgukaardiga. 5) Füüsiline kiht Selle funktsioon on see, et kuidas edastada bitte füüsilises
annaabi.ee 
