Looduslikud meetaimed on taimed, mis kasvavad metsades, niitudel, soodes, karjamaadel. Nende taimede liigirikkus ja kasvukohad sõltuvad putukatest(tolmendajatest) ja tuule suundadest(isetolmnevad taimed). Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi,
Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag ,
SUGUKOND:siniladvalised (Polemoniaceae) PEREOND:sinilatv (Polemonium) harilik sinilatv (Polemonium caeruleum) SUGUKOND: kassitapulised (Convolvulaceae) PEREKOND: kassitapp (Convolvulus) harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) SUGUKOND: karelehelised (Boraginaceae) PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara)
põhjustada. Peale selle ei ole ta kuigi kasulik ka aasade kõrrelistele, sest robirohud on poolparasiidid. Nad kinnituvad oma tagasihoidlike juurtega mitmesuguste kõrreliste juurtele ja ammutavad neist toitaineid. Seega nõrgeneb kasulike söödakõrreliste kasv. Robirohud on üheaastased taimed ja seetõttu saab nende vastu võidelda taimede hävitamisega enne seemnete valmimist. Selleks tuleb nad kas maha niita või lasta kariloomadel ära süüa Harilik käbihein Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp roheline või punakas, alusel karvane. Kroon violetne, harvem valge, sinakas või roosa, kahehuuleline, kuni 1,4 cm pikk. Õied asuvad sagedamini tipmistes, harvem külgmistes munajates või peajates õisikutes, need moodustavad ebamännaseid, mis on omakorda liitunud tähaks. Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti. Õitseb (maist) juunist septembrini.
Jänesekapsas Hiirekõrv Kare kõrvik Harilik käbihein Harilik orashein Seaohakas HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu
okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik, sagedased on niidukäharik, harilik laanik, harilik viherik, lainjas lehiksammal. Seenestik on liigirikas ja mitmekesine. Palju on mükoriisaseeni. Sagedasemad liigid on sirge kühmik, siidpunalehik, kevadpõldseen, mitmed pilviku ja riisikaliigid. Loomastik
4. Vaid vegetatiivselt paljunevad organimisd evolutsioneeruvad aeglasel. Niisiis Vegetatiivne paljunemine toimub varre või juure osade kaudu mullas või selle pinnal. Mulla pinnal toimub paljunemine maapealsete võsunditega mis moodustab teatud vahemaade tagant uusi taimi (anijalg, maajalg). Mullas levivad varreosad (risoom) juurduvad ja pungadest tekkivad uued võsud (harilik orashein, harilik käbihein). Samuti toimub paljunemine ka mullas horisontaalselt levivate juurte abil (roomjuured) mis moodustavad lisapungi ja arenevad uued taimed (põldohakas, põld-piimohakas). Paiksed umbrohud paljunevad mõningal määral ka sammasjuurte abil (tõlkjas, kärnoblikas). Veel esine umbrohtude paljunemist veel mugulate ja sibulatega (meil esineb neid vähe). Vegetatiivselt paljunevate umbrohtude juurte ja risoomide tükeldamisel kasvab igast tükist uus taim. Kasutatud kirjandus 1. Bird, R
* väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6. Hirsstarn 3. Punane aruhein 7. Harilik käbihein 4. Süstlehine teeleht 8. Madal mustjuur 10. Kui palju on Eestis soontaimi (+-100)? 1450 liiki 11. Kus võib sellist kooslust kohata? Ujuv penikeel, kollane võhumõõk, mürkputk, väike lemmel, konnaosi, luigelill, jõgikõõlusleht, pilliroog. Jõel ja jõekaldal 12. Kuidas nimetatakse metsatüüpi, mis kasvab jõgede üleujutusalal? Lammimets 13. Kas turvas on kiiresti taastuv maavara? Miks ja kuidas?
lavendlit, rosmariini, patsuli-pogosteemonit ehk patsulipõõsast ja muskaatsalveid. Tehnilist õli saadakse lallemantsiast ja perillast, tee- ja maitsetaimedena kasutatakse iisopit majoraani, melissi, münti, naistenõgest, vürtsbasiilikut, piprarohtu, liivateed jpt. taimi. Paljud huulõielised on ravimtaimed nt. iminõges, liivatee ja münt. Eestis kasvab niiskeis ja ka parasniiskeis kasvukohtades tihashein, maajalg, käbihein, koldnõges, käbihein jpt. Kuivades kasvukohtades kasvab väikest nõmmemünti, punet ja liivateed. Prügi ja umbrohutaimed on südamerohu, iminõgese ja kõrviku liigid. SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) 1. kuuluvad kaheiduleheliste taimede hulka, iminõgeselaadsete seltsi. Sarnane huulõieliste sugukonnale. 2.Maailmas ligi 3000 liiki, varem pakuti ka 5000 liiki. 3.Siia kuuluvad üheastased või mitmeaastased rohttaimed, kelle õied on tavaliselt sügomorfsed ehk kiirjad. Lehed vastakuti või vahelduvad
Sgk: mustikalised (Vacciniaceae) 54. harilik mustikas (Vaccinum myrtillus) L. 55. harilik pohl (Vaccinum vitis-ideae) L. Sgk: nurmenukulised (Primulaceae) 56. ussilill (Lysimachia thyrsiflora) L. Sgk: karelehelised (Boraginaceae) 57. harilik ussikeel (Echium vulgare) L. Sgk: huulõielised (Lamiaceae) 58. valge iminõges (Lamium album) L. 59. verev iminõges (Lamium purpureum) L. 60. rohemünt (Mentha spicata) L. 61. harilik käbihein (Prunella vulgaris) L. 62. harilik tihashein (Scutellaria galericulata) L. Sgk: mailaselised (Scrophulariaceae) 63. harilik silmarohi (Euphrasia officinalis) L. 64. harilik käokannus (Linaria vulgaris) Mill. 65. harilik härghein (Melampyrum nemorosum) L. 66. harilik mailane (Veronica officinalis) L. 67. kassisaba (Veronica spicata) L. Sgk: teelehelised (Plantaginaceae) 68. suur teeleht (Plantago major) L. 69
amarella) liht-naistepuna (Hypericum naistepuna naistepunalised (Hypericaceae) perforatum) (Hypericum) harilik nurmenukk (Primula nurmenukk (Primula) nurmenukulised (Primulaceae) veris) valge madar (Galium album) madar (Galium) madaralised (Rubiaceae) harilik imikas (Anchusa imikas (Anchusa) karelehelised-korvõielised officinalis) (Boraginaceae) harilik käbihein (Prunella käbihein (Prunella) huulõielised (Lamiaceae) vulgaris) külmamailane (Veronica mailane (Veronica) mailaselised chamaedrys) (Scrophulariaceae) harilik kellukas (Campanula kellukas kellukalised (Campanulaceae) patula) (Campanula) kanarbik (Calluna vulgaris) kanarbik (Calluna) kanarbikulised (Ericaceae) sookail (Ledum palustre) sookail (Ledum) kanarbikulised (Ericaceae)
1) muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest 2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis 4) muldade kivisus 12)Iseloomusta nõmme ja loometsa. Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas. 12)Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? Tehisjärvi rajatakse maaparanduse, tööstuste ja veevõtu tarveks. 12)Miks on Eesti loomastik suhteliselt liigivaene? Ilmastiku olude tõttu kõik loomad ei suuda sellise kliimaga kohaneda; liigne küttimine; väikene territoorium; jääajajärgse perioodi lühikese kestus tõttu. 13)Kus ja millistel muldadel kasvavad eesti kõige liigirikkamad taimekooslused
TAIMED - sookaske, haaba, saart/paakspuust, pajudest, lodjapuust/ tarnad, soopihl, kullerkupp, pääsusilm/ sammalt. LIND - Sookiur Puisniit -puude ja põõsastega heinamaa e regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.Tekkisid kui inimesed hakkasid põldu harima ja karjakasvatama. Kõrge liigirikkusega. Puisniitude kaitse on tähtis,sest ilma selleta kaobb üks Eesti omanäolisemaid loodusmaastikke, levinud. TAIMED- tamm,kask,haab/sarapuu/ lubikas,käbihein. LINNUD- metsvint,salulehelind,tihased MÕISTED Pool-looduslik kooslus e. pärandkooslusteks nim loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud, kuid mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat Rohumaa peamiselt rohttaimedega kaetud ala. Valdavaiks on mitmeaastased rohttaimed. Rohumaa hõlmab niite, heina- ja karjamaad. V Sood
*eelistavad happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har sinilill, karukell, kollane käoking)
happelist mulda *palju marjataimi (rododendron, har pohl, mustikas, sinikas, sookail, hanevits) Huulõielised: *rohttaimed, poolpõõsad *vars neljakandiline, lehed ristivastakud *sisaldavad eeterlike õlisid *õied huuljad *kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune *õied ebamännastena või paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus *vili pähklike (salvei, iisop, meliss, basiilik, lavendel, piparmünt, kuldnõges, käbihein, valge iminõges, har pune, Tulikalised: *rohttaimed, harva liaanid või poolpõõsad *lehed juurmised või varrel vahelduvad *abilehti pole *lehed enamasti jagunevad, harva teravad *õied tipmises õisikus, harva üksikult *õieosade arv varieeruv *õied radiaalsümmeetrilised või monosüm *osa tolmukaist õiekattelehtedest muutunud nektaariumiks *vili kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur (roomav tulikas, kibe tulikas, varsakabi, võsaülane, har
Taimede vegetatiivse paljunemise iseärasuste põhjal eristatavad kasvuvormid: Vegetatiivse liikumise kiirus Rameti eluiga Puudub Väike Keskmine suur Ramet Aaslina, väike robirohi Valge kastehein, suur Võsaülane,kuutõverohi, h. raudrohi, üheaastane(annuaalne) aruluste, käbihein sinihelmikas h.hiirehernes, pune Ramet Karuputk, punane Aasristik, kerahein, h. Lamba-aruhein, Nurmikas,lillakas kaheaastane(benniaalne) pusurohi Nurmikas härjasilm, imekannike Ramet Tamm,kask,paju Teeleht,arukaerand, Kortsleht, ojamõõl, Naat, maikelluke,
Sk. Huulõielised - rohttaimed, poolpõõsad. Vars neljakandiline, lehed ristvastakud. Sisaldavad eeterlikke õlisid. Õied sügomorfsed (huuljad), kaks paari tolmukaid, sigimik neljajagune, õied ebamännastena v. paarikaupa varresõlmedes, tihti võsu tipus. Vili: pähklike. N: nõmm-liivatee, rohemünt, piparmünt, põldmünt, vesimünt, valge iminõges, verev iminõges, mets-nõianõges, soo-nõianõges, koldnõges, käbihein, harilik tihashein, harilik pune, lääne- südamerohi, harilik parkhein. Sk. Korvõielised - rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole. Esineb piimmahl. Kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud, taandarenenud tupplehtedest tekib pappus. Lehterõied, putk- ja keelõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis. Vili: seemnis. I alamsuguk. Putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied. II alamsuguk
20%, ravimtaim Harilik võilill- kahjulik- lammas hävitab võilille, Köömen- sisaldab eeterlike õlisid parandab sööda seeduvust Sügisene seanupp- piimja mahlaga, parandab rohu söödavust ja seeduvust. Süstlehine teeleht- pehmemad Kortslehed- lambakarjamaal hea Hapuoblikas- Vähesöödavad rohundid- rohkel esinemisel väheneb saak ja söödavus kehv. Harilik käbihein Härjasilm Karikakar Suur teeleht Hanijalg Naat Angervaks Tõlkjas Tõrvalill Kellukad Mailased Kahjulikud rohundid A- Parasiittaimed- -Võrmid- juuretu ja lehetu- kinnitub peremeestaimele iminappaga ja võttab vajaliku orgaanilise aine. B- Poolparasiidid- olemas fotosünteesiv aparaat, kinnituvad peremees taimele - Robirohi - Härgheinad - Silmarohud
metsvits · Sugukond madaralised · Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) · Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus · Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein · Sugukond kukesabalised · Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) · Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis · Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek
metsvits Sugukond madaralised Lõhnav varjulill, perek madar (lodumadar, valge madar, lõhnav madar) Sugukond huulõielised Rohttaimed, poolpõõsad Vars neljakandiline, lehed ristvastakud, sisaldavad eeterlikke õlisid, õied sügomorfsed Õied varresõlmedes või võsu tipus Nõmm-liivatee, perek münt (piparmünt, rohemünt, põldmünt, vesimünt), perek iminõges, perek nõianõges, käbihein, koldnõges, harilik pune, parkhein Sugukond kukesabalised Perek kukesaba (harilik kukesaba, tulnukas kukesaba) Sugukond korvõielised Rohttaimed, esineb piimmahl, viietine kroon, lehterõied, õied alaikus, mida ümbritseb üldkatis Harilik võilill, paiseleht, harilik karutubakas, jänesesalat, perek kuldvist, mustjuur, perek võõrkakar (karvane võõrkakar, paljas võõrkakar), perek
Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael,. Pärisaruniitude hulka kuuluvad puisniidud ja puiskarjamaad. Palurohumaad: Tekkinud palumetsadest –sekundaarsed. Toitainetevaesed happelise reaktsiooniga liivmullad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Kasutatud karjamaadena. Hõre puu-ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas. Liigivaesed, peamiselt kõrrelised. 6 taimekooslust. Tedremaran, võnkvars, punane aruhein, lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn, käbihein. Nõmmerohumaad: Tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud maade taimestumisel –sekundaarne. Luidete kinnikasvamisel –primaarne. Liivmullad, happelised, toitainetevaesed. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Levinud üle Eesti. Kasutatud karjamaadena. Hooldatakse praegu ainult 75 ha. Hõreda männi ja kadakaga. Liigivaene, domineerivad samblikud, puhmastaimed. On tallamisõrnad. 7 taimekooslust. Taimestik koosneb peamiselt puhmastaimedest.
Tänapäeval on alles ligikaudu 500ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte enam kui 300ha liigivaeseid ja lammi-puisniite Eesti muudes osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200ha, kusjuures Saaremaal kuni 30ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniitudel sagedamini esinevaid liike: Harilik lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, harilik käbihein, värvmadar, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, madal mustjuur, süstlehine teeleht. Kaitsealuseid liike: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käopõll, suur käopõll. Puisniitude rohustu on kõrge liigirikkusega. Eesti liigirikastel, karbonaatse mullaga puisniitudel kasvab tihti üle 50 soontaime ligi ruutmeetril, seejuures kuuel Lääne-Eesti puisniidul on kirjeldatud enam kui 60 liiki ruutmeetril. -Laelatu (Läänemaa) – 76 liiki
annaabi.ee 
