Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida
peajõkke vooluhulgagajõuavad jajõkke paremat vooluhulgaga välja vesi peajõkke vesikonna jõesuue paremalt vasakult valgub jõkke jõgi, Mississippi Mississippi Missouri kallast? Ohio sest jõgi suubub suubub algab vasakpoolne on Mississippi on Mississippi sinna Minnesotast Mehhiko lahte
ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse. Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke. Mõned jõed, teiste seas Amazonas, Mississippi, Niilus, moodustavad suudmealal delta. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekitab purdosakeste aeglasema settimisel vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja Aitäh, et vaatasid!
Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht. Paljude jõgede lähteks on allikad. Suue on koht, kus jõgi suubub mõnda teisse veekokku. Allikatest saavad alguse paljud jõed. Jõesuue 6. Mis on delta ? Delta on jõesuudme erivorm, kus suue on jaotunud paljude harujõgede vahele. Pärit Kreeka ajaloolaselt Herodotoselt, kes märkas Niiluse suudme sarnanemist kreeka tähele (delta). Ajalooline pilt Niiluse deltast 7. Kuidas delta tekib ? Vesi kannab endaga uuristatud kivimid ja kõdu (setted) kaasa
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni
Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) Jõe mõisted. Lähe koht kust jõgi saab oma vee Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke harujõgi voolusängi hargnemisel tekkinud delta hargnenud jõesuue veelahe jõgikondi eristav kõrgem ala jõesäng jõeoru sõgavam osa,milles kogu aeg voolab vesi. Sälkorg e.kanjon -ristlõikes V-kujuline moldorg -ristlõige U-kujuline lammorg -tasane põhi,millesse on lõikunud säng. Looge e. meander soot eraldunud jõelooge akumulatsioon setete kuhjumine
RANNIKUD REET TUISK RANNIKU SKEEM pagurand MÕISTED • RANNIK – ALA, KUS NII MAISMAAL KUI VEEKOGU PÕHJAS ILMNEB LAINETUSE MÕJU • RAND – ALA MAISMAAL, KUS ILMNEB LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB ...
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis,
Vana aeg II osa Mait Kõiv, Milvi Martina Piir peatükid 13 ja 14 Abimaterjalid õpetajale Koostanud : Kai Normak, EKL-4kõ Ptk. 13 Vana-Egiptus Sissejuhatus, geograafiline asupaik, põlluharimine. (lk 62-63) Niiluse jõe kallastel tekkis umbes 3000 aastat tagasi eKr Vana-Egiptus - üks maailma suurimaid riike, mis püsis muutumatuna ligi 3000 aastat. Põhiline tegevus oli põlluharimine, millel oli oma kindel aeg mille määras loodus Niiluse jõe näol. Kui üleujutused olid alanenud, siis algas viljakal põllul suur töö. Niisutatavad põllud andsid head saaki. Kõrbetes, jõest kaugemal, oli elu peaaegu võimatu. Siiski olid egiptlased väga andekad ja laisendasid oma võimalusi rajades kanaleid, millega vett juhtida. Nad ehitasid šaduffe, mis olid kooguga veetõstukid. Egiptlased nimetasid Egiptust ...
kõrge rannik. Fjord- pikk, kitsas, järskude kõrgete kallastega sügav ja hargnev merelaht. Fjordrannik- fjordidega liigestatud rannik (Norra, Tsiili, Uuus-Meremaa rannik). Riarannik- rannikutüüp,on liigestatud kitsastest ja sügavatest fjorditaolistest lahtedest ja poolsaartest(kurdmäestiku ahelikud paiknevad rannajoonega risti). Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e
Arvukalt kärestikke, koski, jugasid. Millises piirkonnas esinevad Euroopas pikad aeglase vooluga transiitjõed? Ida-Euroopa lauskmaal. Mis on transiitjõgi? Transiitjõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast. Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid. Mis on limaan? Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud. Lääne Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks, toitumine) Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked. Mis on maarijärv? Kunagistese vulkaanikraatritesse tekkinud täiesti ümara kujuga järved. Asub Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes.
Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannik- loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa Laugja järskrannik- Laht- maismaasse lõikunud ookeani, mere või järve osa, mida kolmest küljest ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab maismaaosi Siseveed- maismaal paiknevad veed: jõed, järved, tehisveekogud, põhjavesi Jõelähe- jõe algus Jõesuue- jõe lõpp Delta- jõe harujõgedest moodustuv suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel Jõesäng- pikk ja kitsas süvend, mida mööda vesi liigub Paremkallas- jõe algusest vaadatuna parempoolne lisajõgi Vasakkallas- jõe lähtest vaadatuna vasakpoolne jõgi Jõeorg- piklik pinnavorm, mis on ümbritsevast alast madalam Sälkorg- järskude veergudega ja V-kujuline org, mis on iseloomulik varases arenguastmes jõgedele Lammorg- lai, tasane jõgi
gleistunud muldadel. Eesti kõige laialdasema levikuga niit. Rohustu muldade liigirikkus sõltub muldade toitainete sisaldusest ja veeoludest. 3)Puisniidud-hõredalt kasvavad puud ja põõsad,Maailma ühed liigirikkamad taimkooslused. Säilivad vaid inim kaasaabil. 4)Lammi e luhaniidud-esineb jõgede üleujutusaladel (Lõ, Kesk, Lä-E jõgedel (Emajõgi, Pedja, Kasari),lammimuldadel. 5)Rannaroostikud-levivad alaliselt üleujutatud sooldunud gleimuldadel enamasti kasvab harilik pilliroog (Kasari jõesuue, Matsalu laht). Erodeeritu L.-Eesti Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kad. d mullad kõrgustikel Huumushorisonidga Paepealse P- ja Lä-Eestis Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, d mullad kivised, põuatundlikud, kõige paremad, SOOVITATAKSE PÕLDUDEKS MITTE HARIDA Rähkmulla P- ja Lä-Eesti Kõrge huumuse-, toitaine- ja räha sisaldus, keskmine
1. Linnaelu areng a. Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: · Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. · Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. · Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. · Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. b. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: · Jõesuue, sild või sadam. · Kaubateede sõlmpunkt. · Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: · Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. · Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. · Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni.
Soot Aja jooksul murrab jõe vool läbi meandri kaela otsetee ja lookest saab jäänukveekogu soot e. vanajõgi (joonis 4.). Meander - jõelooge, -silmus, mida kujundavad pinna- ja põhjahoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga. Delta ehk suudmemaa on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Delta tekib purdosakeste (peamiselt liiva, aleuriidi ja saviosakeste) settimisel aeglasema vooluga jõelõigul. Tavaliselt on selleks jõesuue. Setete kuhjumisel muutuvad nad takistuseks jõevoolu teel ning jõgi peab otsima uue tee. Setteist moodustuvad saared ja poolsaared. Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad maa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.
Feodaalide soovid kasvasid, sest taheti saada eksootilisemaid kaupu. Lihtlabane kodus tehtud käsitöö neile ei sobinud. Põllumajanduses toodeti rohkem kui tarbiti. Nüüd spetsialiseeruti ühele käsitööalale või kaubandusele. Oli võimalik vahetada oma käsitööd toiduainete vastu. Osa oli ka neid, kes käsitöölisi ja kaubandusega tegelejaid vahendasid ehk tõid idamaiseid kaupu välismaalt. Linnad tekkisid kaubateede ristumiskohtadesse (jõesuue, jõgi+maismaa), vanade roomaaegsete linnade asukohtadele, linnuste ümbrusesse ja laadaplatside ümbrusesse. Linn tekkis alati kellegi maa-alale. Seda inimest kutsuti linna suhtes senjööriks. Sageli oli senjöör pidanud loa andma, et selles linnas võib tegelda käsitöö ja kaubandusega. Alguses sai ka tema kasumit linna kasumist. Senjöör annetas linnale linnaõiguse õigusnormide kogumi, mis reguleeris elu linnas. Alguses olid igal linnal omad linnaõigused
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Talurahva mässe oli üldiselt vähe kuna lepiti oma saatusega. Linnad – valitsemine ja majandus Linnaelu areng Linnade teke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: Lõppes naturaalmajanduse arengujärk. Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis.
Müüvad oma tööjõudu. Kapitalistlik majandussüsteem= turumajandus. Kõrgkeskajal kujuneb väja kapitalistlik kord X saj. euroopas agraar ühiskond ehk põllumjandus Linnaelu kujunes 13.saj lõpus Linnad olid käsitöö ja kaubandus keskused Naturaalmaj. lõpp (toote vahetamine toote vastu) Raha on väärtuse mõõt, sellega mõõdetakse tootes kehastunud tööd Kaubavahendus põhineb rahal mitte enam vahetuste põhjal Linnad said alguse vanades asulates või kauplemis kohtades = sild, jõesuue, koolmekoht, sadam jne Linnakujunemiseks oli vajali ka taulurahvast elanikkond Pariis, Veneetsia oli umbes 100,000 inimest Linna juhtis linna nõukogu = rat(saksak. nõukogu) = raa Kildid + sunftid Nad kontrollisid tootmist, kvaliteeti ja hind Sunfti kooslusel põhinev seltskonnaelu toimus tollajal linnades Mustpead on vallalised kaupmehed, nende pühak on neeger Linnad tekkisid feodaali maale Senjöör andis linnale linnaõiguse
Kokku seal üle 2000 kujutise. Erinevalt paljudest teistest koopamaalingutest on sealsed väga elavad ja täis liikumist. Jahistseenid on nagu tänapäeva koomiksiribad. Pildilugu jahist kulgeb vasakult paremale ja lõppeb saaklooma kinnipüüdmisega vähemalt osa siinsetest maalingutest kasutati lugude jutustamiseks. Altamira koobas Hispaanias Kantaabria ranniku keskosas. Omal ajal jäi mererand koopast 56 km kaugusele, samas läheduses ka jõesuue 18 000 a tagasi seal igati soodsad elutingimused. Koobas avastati 1868. a juhuslikult, oli esimene paleoliitilise koopakunsti leiukoht. Üks kohalik mees käis oma koeraga rebasejahil, koer nuuskis ringi ja sattus juhuslikult kitsa sissepääsuga koopasse, kust ta oli vaja välja tuua. Kuigi koopaid oli piirkonnas palju, teatas jahimees sellest kohalikule õpetlasele Sautuolale. 1875. a. meenus koobas Sautuolale. Hakkas sealt koguma arheoloogilisi esemeid. 1879. a. käis ta
Moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Antitsüklon e kõrgrõhkkond - võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides, õhk liigub keskelt väljapoole. Arteesia vesi e surveline põhjavesi - sügaval maakoore kihtide vahel paiknev põhjavesi, mis väljub maapinnale surve all. Atmosfäärifront, vt front. D Delta - jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jaguneb jõgi mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub sageli kolmnurgakujuliseks. E Eesti põhikaart - Maa-ameti koostatav kogu Eesti ala kattev topograafiline kaart. Eoon - geoloogilise ajaarvamise suurim ühik, jaguneb aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Erosioon - vooluvete, lainete, tuule või liustiku kulutav tegevus, mille käigus uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda. Eutrofeerumine - veekogude rikastumine toitainetega, mis soodustab veekogude kinnikasvamist. F
annaabi.ee 
