Enamik jäneselisi jookseb kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab ,,kääritamisanuma" osa. (3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3)
Tabel Liik Halljänes Metskits Kodukass Uruhiir Euroopa mutt Rühm Jäneselised Sõralised Kiskjalised Närilised Putuktoidulised (selts) Isendite 1 1 1 1 1 arv Välimus Karvastik on pealt Ta on sihvaka Karvastik on Keskmist kasvu, Lühike must pruunikashall, keha, peente pealt tömbi nina, sametjas karv.
Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega lased Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi
Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised) Ülemselts=Superordo: Xenarthra ...
jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt. Erinevus valgejänesest Ta on valgejänesest suurem. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt musta värvi saba. Valgejänes Halljänes Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Klass: Imetajad Selts: Jäneselised Sugukond: Jäneslased Perekond: Jänes Liik: Halljänes Kasutatud materjal: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hallj%C3%A4nes 2. http://www.pestchemical.ee/images/stories/bioloogia/halljanes.pdf
Arvestuslik töö imetajatest ja roomajatest Imetajad kordamisküsimused arvestuslikuks tööks 1. Nimetage Eesti looduses elavate imetajate seltsid ja teadke liigid igas seltsis. 2. Mitu imetajate liiki elab Eestis? 3. Eesti imetajate eluviis, toitumine, pojad (metskits, metssiga, põder, ilves, hunt, rebane, karu, mäger, saarmas, kobras, ameerika naarits, metsnugis, hall ja valgejänes, kährikkoer, rebane, pringel, hallhüljes, suurkõrv) 4. Kes Eesti imetajatest magavad talvel? 5. Võrdle imetajate koljusid - näriline ja kiskja (kobras või rott ja hunt), putuktoiduline ja kiskja (siil ja rebane, sõraline ja kiskja (metskits ja ilves), putuktoiduline ja näriline 6. Tunne imetajate koljusid vastavalt tehtud tööle tunnis (imetajate õppekogumik koljude lühimääraja natmuseum.ut.ee kodulehel saadaval) 7. Tunne Eesti imetajad välimuse järgi (fotod) 8. Millised imetajad on Eestis looduskaits...
Väga palju süüakse sipelgaid taimsest toidust. Monogaamne. Pesitsevad mõlemad maapinnal. Pesa puu otsa ei tee. Sooline sekundaarne dimorfism vähe arenenud. Laanepüül isastel väike tutt kukla peal. Nurmkanal rinna peal tumedam laik. Laanepüü pesakonnas kuskil 6-7 muna. Mais kooruvad. Kuskil 30 000 isendit. Nurmkana levinud hästi lõunapoole. Meenutab väikest kana. Tema on tuntud kui kõige suurema kurnaga ehk pesakonnaga lind Eestis. Metsis sööb männiokkaid. Närilised, jäneselised, kärplased Kütitakse põhiliselt kobrast. Kobras on meile reintrodutseeritud liik. Suri välja 1870 ja uuesti toodi sisse peale II maailmasõda. Maailmas on 2 liiki kobrast: kanada kobras ja euroopa kobras. Euroopa kobras üle 50 meetri pikkuse tammi väga ei ehita. Euroopa kobras 30 kg umbes kaalub. Kobras mõjutab väga palju keskkonda kus ta elab. Hakkab sigima jaanuari lõpus. Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6 isendit. Üks kuhil on 5 kobrast
parandamist e. üldistatult elupaikade mahutavuse suurendamist. Seda peaks tegema selleks, et jahikõlvikutele rohkem ulukeid ära mahuks. See on jahimeeste huvides. Ulukihooldeviise on palju, kuid tähtsamad on: Lisasöötmine selleks viiakse metsa või mujale ulukite elupaikadesse sööta. Seda tehakse enamasti talvel, kui loodusliku toidu kättesaadavus on halb. Sööda paigutamiseks ja kättesaamiseks ehitatakse mitmesuguseid rajatisi. Lisasööta saavad kanalised, jäneselised, metssiga, metskits, hirv ja karu. Söödapõldude rajamine söödapõldudelt leiavad ulukid toidulisa põhiliselt vegetatsiooniperioodil, s.o. ajal, kui enamasti pole puudust ka looduslikust toidust. Seega rajatakse neid pigem ulukite suunamiseks, et vähendada põllukahjustusi ja hõlbustada jahti. Söödapõllud rajatakse metsadesse, külapõldudest eemale. Levinud kultuurid on raps, söödakapsas, rukis, kaer, nisu, hernes.
Kultuur Kultuuris räägitakse rebase kavalusest, mida ta kasutab lindude, kanade püüdmiseks ning täbaratest olukordadest pääsemiseks. Keskajal levisid muinasjutud rebasest, kes oma kavalusega tugevate loomade üle võidutesb. Hiinas jutustatakse libarebasest nagu Eestis libahundist. Eestis nimetatakse rebast reinuvaderiks, kanavargaks, Iseloom Toitumine Rebane on kõige sööja, toit sõltub oludest. Tema põhitoidu moodustvad pisinärilised, jäneselised ,tigusid, vihmausse ja putukaid ning puuvilju, marju, rohtu ja pähkleid. Menüüse kuuluvad ka lindude munad. Selgroogseid sööb rebane peamiselt talvel,kui muud totu pole saada. Näljaga sööb ta ka raibet. Paljunemine Rebane poegi kord aastas. Suurem osa aastas veedavad isas - ja emasloom eraldi, ühinedes vaid innaajaks ning 3-4 kuuks, mil nad poegade eest hoolitsevad. Rebased sigivad talvel. Kuna eluiga vabaduses jääb lühikeseks, poegivad emased elujooksul vaid 2-
Öösorr öösorr öösorlased öösorrilised Kägu kägu kägulased käolised Turteltuvi turteltuvi tuvilased tuvilised Kalakajakas kajakas kajaklased kurvitsalised Mutt mutt mutlased putuktoidulised Valgejänes jänes jäneslased jäneselised Metssiga siga sigalased sõralised Ilves ilves kaslased kiskjalised Hunt koer koerlased kiskjalised Metskits metskits hirvlased sõralised Harilik orav orav oravlased närilised Harilik siil siil siillased putuktoidulised
saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on neil suur tähtsus looduses ja inimese majandustegevuses. Mõnda neist, näiteks ondatrat, kütitakse ilusa naha pärast. Ondatra kodumaaks on Põhja-Ameerika. Ühed närilised (orav, ondatra) on hinnalised karusloomad, teised (hiirelaadsed närilised) on väärtuslike karuslomade põhitoiduks. Paljud närilised kahjustavad teraviljakülve. Närilised levitavad haigusi. Selts Jäneselised * Jänes - Jänestest on kõige tuntumad valgejänes ja halljänes. Valgejänes elutsed põhjapoolsetes metsades ja tundrates. Ta on pikaks talveks hästi kohastunud. Lume taustal varjab balgejänest kahar valge karvkate, mis kasvab suvide pruunikashalli asemele. Tema laiad käpad on kaetud tihedate karvadega. Jänes liigub kiriesti ega vaju kohevasse lumme. Kaks-kolm korda aastas toob emane valgejänes 2 kuni 6 poega, kes on kaetud karvadega, on nägijad ja liikumisvõimelised. Kohe pärast
F sipelgakarulased F laisiklased SupO Euarchotoglires O tupaialised scandentia O karustiivalised dermoptera O esikloomalised primates O jäneselised lagomorpha O närilised rodentia SubO kopralised castorimorpha F kobraslased SubO okassealised - hystricomorpha 63 F merisigalased
Ka maal on rebastel soodne elada, kuna talurahvas on paljudes kohtades ei taha rebaseid jahtida, lootes, et nad hävitavad viljasaaki ohustavaid rohutirtse ja hiiri. Looduses valivad rebased mitmekesise taimkattega elupaiku (Eestis Rebane elutseb kuni 1800 m, Tiibetis kuni 4000 m kõrgusel. Rebase toitumine Rebane on nii taime kui ka loomatoiduline. Ta ohvriks langevad enamasti närilised, jäneselised ja teised väikese ja keskmise suurusega selgroogsed (ka oravad, okassead, teod, vihmaussid ja 5 putukad rohutirtsud, põrnikad, kilgud). Rebane sööb ka parte, kanalisi ja laululinde ja nende mune. Vähesel määral sööb taimset toitu nagu puuviljad, marjad (eriti murakad), rohi, pähklid ning terad (tavaliselt mais ja nisu). Selgroogseid sööb rebane tavaliselt talvel, kui muu toidu hankimisega esineb raskusi
hõimkonda.) • alamhõimkond • klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid, usse, limuseid ja lülijalgseid. Taimede puhul eristatakse ühe- ja kaheiduleheliste klasse.) • selts (Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks, näiteks kiskjalised, närilised või jäneselised.) • sugukond (Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks, näiteks koerlased, kaslased või oravlased. Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega -lased.) • perekond (Sugukonnad jaotatakse omakorda perekondadeks, näiteks perekond koer, kass või orav.) • liik (Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi - näiteks naarits (Mustela lutreola)
hõimkonda.) · alamhõimkond · klass (Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi - kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad ja linnud. Selgrootute loomade puhul eristatakse käsnasid, ainuõõsseid, usse, limuseid ja lülijalgseid. Taimede puhul eristatakse ühe- ja kaheiduleheliste klasse.) · selts (Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks, näiteks kiskjalised, närilised või jäneselised.) · sugukond (Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks, näiteks koerlased, kaslased või oravlased. Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega -lased.) · perekond (Sugukonnad jaotatakse omakorda perekondadeks, näiteks perekond koer, kass või orav.) · liik (Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi - näiteks naarits (Mustela lutreola)
Harilik orav Orav Oravlased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Harilik kobras Kobras Kobraslased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Kodurott Rott Hiirlased Närilised Imetajad Keelikloomad Loomad Halljänes Jänes Jäneslased Jäneselised Imetajad Keelikloomad Loomad LEHTSAMMALTAIMED Laialehine turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed Sphagnum platyphyllum Sphagnum Sphagnaceae Sphagnales Sphagnopsida Bryophyta Plantae Lillakas turbasammal Turbasammal Turbasamblalised Turbasamblalaadsed Turbasamblad Sammaltaimed Taimed
16.3.10.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised 16.3.10.2.2.5. Selts: Londilised 16.3.10.2.2.6. Selts: Meriveiselised 16.3.10.2.2.7. Selts: Napihambulised 16.3.10.2.2.8. Selts: Tupaialised 16.3.10.2.2.9. Selts: Karustiivalised 16.3.10.2.2.10. Selts: Esikloomalised 16.3.10.2.2.11. Selts: Jäneselised 16.3.10.2.2.12. Selts: Närilised 16.3.10.2.2.13. Selts: Putuktoidulised 16.3.10.2.2.14. Selts: Käsitiivalised 16.3.10.2.2.15. Selts: Soomusloomalised 16.3.10.2.2.16. Selts: Kiskjalised 16.3.10.2.2.17. Selts: Kabjalised 16.3.10.2.2.18. Selts: Sõralised 16.3.10.3. Eesti imetajad
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased Sugukonnanimed moodustatakse loomade puhul lõpuliitega –lased Perekond Sugukonnad jaotatakse perekondadeks Koer, kass, orav Liik Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma levila ning nad annavad viljakaid järglasi. Nad ei moodusta hübriide
Vette erinevalt teistest kärplastest hea meelega ei lähe. Õise aktiivsusega. TUHKUR – (Mustela putorius) karvkate tumepruun kuni mustjas. Kõhupool on tumedam kui selg, saba üleni must. Hele nägu tumeda maskiga. Kõrvalesta välisserv on ka valge. Varvaste vahel ujulestad. Eriline hais. Elupaik on kultuurmaastikus, asulate läheduses, veekogude läheduses, suurt metsa väldib. Toitub kõigist, kellest jõud üle käib - mügri, ondatra, siil, jäneselised, kanalised, kahepaiksed, roomajad, kalad, ussid, putukad. Soetab ka toiduvarusid. Jooksuaeg märts-aprill, tiinus 40 päeva, poegi 4-6, imetamine umbes 1,5 kuud, pojad saavad iseseisvateks sügisel kuid sageli jäävad ema juurde kevadeni. On üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, on võimeline hästi ujuma ja sukelduma, vajadusel ise urgu kraapima. Kui võimalik, siis elab teise looma valmistatud urus või lihtsas varjes põranda all, puuriidas, põhukuhjas,
nägijateks alles mõne nädala möödudes. Imetajate juures kohtab väga palju erinevaid sotsialiseerumise vorme. Mõned liigid elavad karjades, teised moodustavad karjasid hooajati, kolmandad on monogaamsed (ühe paarilisega) ja neljandad polügaamsed (mitme paarilisega). Halljänes Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Jäneselised (Lagomorpha) Sugukond: Jäneslased (Leporidae) Perekond: Jänes (Lepus) Liik: Halljänes (Lepus europaeus) Halljänes on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Ta on valgejänesest suurem ja eelistab avamaastikku (põlde ja heinamaid ning nende servi). Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpolt musta värvi saba.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
