Taastatud võimustruktuur sarnanes NSv omaga .. Eesti NSV ülemkogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud isiksused. Eesti kommunistlik partei ja valitsus koosnesid nn juunikommunistidest. Juunikommunistid- 1940 a juunipöörde aktiivsed osalised. 1951 aastal oli EKP's üle 18 000 liikme, eestaleid oli vähem. Hiljem lisandusid ka kohalikud eestlased. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP'd Nikolai Karotamm. Tema valitsemine tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Karotamm vabastati ametist 1950 aastal. Ja uueks meheks oli Ivan KÄBIN. Tema valitsemisega pääsesid võimule Venemaa eestlased. Ja muukeelne parteikaader. Metsavendlus aastatel 1944 kuni 1953 oli Eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus. Metsavendade vastupanud nõrgestas suurküüditamine: ööl vastu 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti eestist Siberisse 20 700 inimest. Eestist
Taastati 1944 aastal. Sarnanes Nõukogude Liidu võimustruktuuriga. Juhtiv koht kommunistlik partei. Koosnes rahvakomissariaatidest, ministeeriumitest ja teistest keskasutustest 1946 aastani. Peale sõda koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. Eesti NSV kohalikud valitsejad Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega.
Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) Tegutseti Moskva käskud toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale venemeelne ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika ei hoitud eesti keelt ega k taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja vanameelne
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu.
ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse põhisuunad Tugines Kuulekam Moskva Moskva-meelne, juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne ja laskurkorpusest Laveerimispoliitika Venestamisaeg Eestis tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda vajadustega EKP esimene Venemaa eestlane,
49 Varssavi lepingu organisatsioon(VLO)- vastukaalus Natole, NSVL sõjaorganisatsioon Sulaaeg- periood mil valitses Hrutsov. Toimus vägivallapoliitika leevendamine,piirangute kaotamine,Stalini kuritegude avaldamine- ehk ühiskonna liberaliseerimine. Stagnatsioon- periood mil valitses Breznev. Toimus Stalini ülistamine,korra karmistamine,majanduse seisak. Dissidentlus- teisitimõtlemine. Dissidendid kõrvaldati, kuna nad avalikustasid NSVL tegelikud palged N.Karotamm- 44. Tugines juunikommunistidele. Oli liiga eestimeelne ja vabastati ametist J.Käbin-50. Oli Moskva meelne, kuid tunnustas Eesti tavasid. K.Vaino- 78 . väga venemeelne, toimus uus venestamis aeg. Haridus venekeelne jne Perestroika- uutmine, ümber korraldamine Glasnost- avalikustamine Augustiputs- 91 toimus riigipööre NSVL ( balti riigid said võimaluse iseseisvuda) Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ)- Venemaa,Valgevene,Ukraina sõlmitud liiduleping( viis NSVL lõpliku lagunemiseni) M
ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978) Moskva meelne tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus
nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus
nõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 16. Milliseid ümberkorraldusi tehti Eesti ala haldusjaotuses ja piiride osas pärast II MS? Eesti territooriumidelt eraldati Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. 17. Iseloomusta Karotamme, Käbinit ja Vainot Eesti NSV kommunistliku partei juhina. Nikolai Karotamm valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Karl Vaino üdini Moskva-meelne, algas uus venestamisaeg Eestis, aktiivseks muutus
A. Mahajäämine Läänest. B. Stagnatsioon. b) Poliitika. A. Gerontokraatia. B. Stagnatsioon. C. Breznevi doktriin õigustas Moskva sõjalist sekkumist. D. Uus venestuslaine 1970.-ndatel. E.Üks partei kommunistlik. 7. Võrdle ENSV valitsemist Karotamme, Käbini ja Vaino ajal. 1) Karotamm. a) Tugines peamiselt juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. b) Arvestas liiduvabariigi vajadustega. c) Süüdistati kohalikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 2) Käbin. a) Kuulekas Moskva suuniste täitja, aga ei olnud äärmuslik venestaja. b) Mõõdukas laveerimispoliitika oli parajalt Moskva-meelne ning arvestas ka ENSV eripäradega. c) Edukas muutustega kohaneja. 3) Vaino.
parteil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kommunistlik partei ja valitsus koosnesid sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest. 1951. oli EKP-s üle 18 000 liikme. 16) Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust EKP juhina- *Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda ja ta lähikondlasi süüdistati vääras kolhoosipoliitikas. 1950 . aastal vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. *Käbin- ta oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste käsutäitja. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat. Ta suutis edukalt muganduda stalinismi. *Vaino- Käbin asendati Vainoga. Ta ei osanud eriti eesti keelt. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 17) Metsavendlus-
Kõrgeim võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu ning sel puudus reaalne võim ; kandidaadid olid Moskva poolt heakskiidetud. Kommunistlik partei koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muudest NSVLi liikmesriikidest pärit inimestest. Hiljem lisandus järjest rohkem eestlasi. Tollaseid ja ka hilisemaid parteiametnikke iseloomustas madal haritus. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Ta tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikonda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras poliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist. 1950-1978 oli EKP juhiks Johannes Käbin. Võimule pääsesid Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskvale kuulekam, kuid mitte ka liiduvabariigi äärmuslik venestaja. 1978
Mis roll oli kommunistlikul partei, ENSV Ülemnõukogul ja valitsusel? Millised inimesed sinna kuulusid? Juhtiv koht kom parteil. Valitsus koosnes kuni 1946 rahvakomissariaatidest ja peale seda ministeeriumidest. Täitis EKP ja Moskva keskvõimu tahet. Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandidaadid. 14. Iseloomusta ENSV esimeste sekretäride valitsusaegu: Karotamm, Käbin, Vaino. Mis olid sarnased ja mis erinevad jooned? Karotamm tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. Teda süüdistati natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Käbin oli Karotammest kuulekam. Püüdis olla samal ajal Moskva-meelne ning samas arvestada Eesti NSV eripäradega. Vaino Võimuletulekuga algas venestamisaeg. Aktiivne vene keele kasutamise propaganda. 15. Iseloomusta kolme erinevat vastupanu vormi ENSV-s: metsavendlus, põrandaalune vastupanu, avalikud väljaastumised. Milliste perioodidega neid seostada saab
Käbin ning temast sai Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees- sellega oli ta liiduvabariigi tasandil "suurest poliitikast" kõrvale lükatud 4. Iseloomulikud jooned Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, Rahvameelsem (arvestas ENSV eripära) toetub juunikommunistidele ja laskurkorpusele Kuuletus rohkem Moskvale ( eestlased kes teenisid NL vägedes) laveerimispoliitika taasnõukogustamine venekeelse Parteikaadrile toetuja Karl Vaino 1978-1988 (EKP KK I sekretär) L.Breznev 1947. aastal suunati K.V Eesti NSV parteitööle oli seal kuulekas aparaaditöötaja 1978. saab K.V EKP KK I sekretäriks Tema võimuletuleku järel sunniti Eesti NSV juhtkonnast lahkuma mitmeid rahvus- kommunistid.
ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino võimulolek 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse Tugines eelkõige Ajas mõõdukat Venestuspoliitika! Üdini Moskva- põhisuunad juunikommunistidele ja laveerimispoliitikat, püüdes olla meelne. Vene keele kasutamise laskurkorpusest tulnud parasjagu Moskva-meelne ning propaganda. Peaaegu umbkeelne. eestlastele, püüdes oma samas arvestada ka ENSV Venemaalt tööjõu toomine. tegevuses arvestada ka eripäridega. Suutis edukalt liiduvabariigi vajadustega. muganduda nii stalinismi, sulaaja
1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese; N. Karotamme tegevus: sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d, Eestis sündinud kuid 1920.aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist, Nikolai Karotamm, 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama, 1944 nimetati ametlikult EKP I sekretäriks, Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmiste, 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. 8. Saksamaa majandusime ehk sotsiaalne turumajandus, eestvedajaks Ludwig Erhard, kes leidis, et riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga peavad kehtima reeglid, mid
kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946.aastani, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud mingit võimu. ENSV partei-ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Võrdle Eesti NSV parteijuhtide võimuperioode. Nikolai Karotamm- valitsemisel tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, Moskva aga eelkõige enda saadetud ametnikke. Karotamme süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes, vabastati ametist 1950. aastal. Johannes Käbin- oli Karotammest kuulekam Moskva suuniste täitja, ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, tänu sellele säilitas oma ametikoha pikaaegselt. Käbin jäi EKP juhiks kuni 1978.aastani.
esimesena 22.augustil 1991.aastal. Soome ja Rootsi muutusid lühikese ajaga meie peamisteks kaubanduspartneriteks. 28.septembril 1994.aastal hukkus reisiparvlaev Estonia, õnnetuses hukkus üle 850 inimese. 24.peatükk Eesti NSV Nõukogude võim taastati Eestis 1944.aastal Punaarmee abil. Eestimaa kommunistlik partei (EKP) allus täielikult Moskvale. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d N.Karotamm. Sõjajärgsetel aastatel tugines ta juunikommunistidele ja laskekorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. Tema asemele asus 1950.aastal J.Käbin. Ta oli eelkäijast kuulekam Moskva suuniste täitja. Kuid samas arvestas ta ENSV eripäradega. Käbin asendati 1978.a üdini Moskva-meelse ja umbkeelse K.Vainoga. Tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg ja vene keele propaganda. Aastatel 1944-1953 oli
-Repressioonid küüditatud inimeste vabastamine. Nad ei saanud tagasi oma vara ega tihti ei lubatud naasta kodukohta -EKP Eestimaa Kommunistlik Partei oli Eesti territooriumil aastail 19201990 tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 19401990 ka ainupartei. EKP oli 20. sajandil Eesti arengut oluliselt mõjutanud erakond. Karotamm, Käbin ja Vaino olid EKP sekretärid. -Karotamm Poliitik, hävituspataljonide staabi ülem. Püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega, toetus juunikommunistidele ja laskurkorpusele .1950.a. märtsipleenumi otsuse alusel Ta tagandati, heideti välja sest ta oli üles näidanud ''sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsisoalistide varjamise eest'' -Käbin Ei läinud kaasa lahmiva poliitikaga ega toetanud uue küüditamise läbiviimist Eesti NSVs. Ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi olusid. Kuuletus rohkem Moskvale
rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest). Liiduvabariigi kõrgeimal võimuorganil Eesti NSV ülemnõukogul ja presiidiumil ei olnud tegelikku võimu. Partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskorkorpuse eestlastest ja Venemaa eestlastest ning muulastest. EKP-d juhtis pärast sõda Nikolai Karotamm. Temast sai üks EKP juhttegelasi ja 1944 EKP esimene sekretär. Ta tugines valitsemises juunikommunistidele, ja laskurkorpuse eestalstele, arvestades ka liiduvabariigi vajadustega. Moskvale meeldis aga oma kaader ja Karotamme ning tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis ja vääras kolhoosipoliitikas. 1950 toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli murrang Eesti NSV sisepoliitikas: võimule pääsesid Venemaa eestlased ja venekeelne parteikaader. Käbin oli Karotammest kuulekam Moskva
muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944. aastal nimetati ta ametlikult EKP esimeseks sekretäriks. Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga
muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944. aastal nimetati ta ametlikult EKP esimeseks sekretäriks. Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga
muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944. aastal nimetati ta ametlikult EKP esimeseks sekretäriks. Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga
muulastest. EKP liikmeskonna moodustasid parteifunktsionäärid ning kohalike ja riigiorganite ametnikud. Sõjajärgsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Ta oli Eestis sündinud, kuid 1920. aastatel Nõukogude Liitu lahkunud kommunist. 1940. aastal tuli ta Eestisse uut võimu üles ehitama. Karotammest sai üks EKP juhttegelasi. 1944. aastal nimetati ta ametlikult EKP esimeseks sekretäriks. Eesti NSV valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpuse eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas eelkõige enda poolt saadetud kaadrit. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes (Ivan) Käbin. Käbin oli sajandi algul Eestis sündinud, kuid juba tsaariajal koos perekonnaga
annaabi.ee 
