Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias. Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal. Arhitektuur Arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid enamasti jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Ehitades aga selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide – klaas ja raud – vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi – graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas).
üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid, plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Uus arhitektuur lähtus siseplaneeringust.
Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Henri de ToulouseLautrec. Aristide Bruant'i kabaree reklaam. 1892. ,,Les Nabis"- ,,Prohvetid" 1888.a. noored kunstnikud nimetasid end nabiideks ning hakkasid katsetama sümbolistlike süzeede ja juugendlike dekoratiivtöödega. Maurice Denis(1870- 1943) Sõnastas nabiide arusaamise sellest, mis on maalikunst eelkõige tasapind, millel paiknevad kindlas korras värvid. See, mida pilt kujutab, on teisejärguline. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase endale ühe pilti, mida joonistada: Muutke teksti laade Teine tase
kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab
Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest. Oma kavandites Kujutavate Kunstide Akadeemia hoone jaoks (1897 98) ühendas Wagner kuubi vormi palju kurvilisemate juugendlike arabeskidega. Hoonet kroonis kaunilt töödeldud raudsepisest kuppel, milles kajastus tugikaarte geomeetria. Oma hilisemas loomingus hakkas Wagner eelkõige Olbrichi mõjul kasutama enam klassikalisi arhitektuurseid vorme Steinhofi kirik (1906). Wagneri enda arhitektuur (erandiks kirik Nussdorfis, 1897) ei vastanud täielikult neile lihtsuse printsiipidele, mida ta esitas oma raamatus. Selle teostasid tema õpilased
mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab
keraamikat Juugendliku arhitektuuri tähtsamad esindajad töötasid Austrias ja Belgias. Kõige fantaasiakülluslikum ja äärmuslikum looming oli hispaanlase Antonio Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilise looduse omased kõverjooned. Hakati kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale- raudbetooni, klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi (tööstushooned, kaubamajad) Euroopa majades kaunistati majade fassaade juugendlike ornamentikatega. 20.sajandi kunstivoolud Fovism (kiskjad, metslased) Kunstirühmitus sai nimeks Fovid eesotsas Henri Matissega. Hakati kasutama · puhtaid, kõlavaid värve · tugevaid, hooletuid pintslilööke · hoogsalt lõuendile paisatud värvilööke · julgeid moonutusi Taoline maalimislaad oli vaatajatele harjumatu. Kunstnikerühmituse tekkimisele andis tõuke 1901.aastal Van Gogh-i mälestusnäitus Ekspressionism (väljendus, eneseavaldus)
Tüdinuna akademistlikust kunstist üritasid nad tagasi pöörduda Raffaeli-eelse (sealt ka rühmituse nimi - pre - ees, eel), vararenessanssliku maalikunsti poole. Nende seast on eriti tuntud itaalia juurtega maalikunstnik Dante Gabriel Rossetti (1828-1882) ja tarbekunstnik William Morris (1834-96). Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab
Eriti pääses juugendliku kallakuga stilisatsioon valitsema raamatugraafikas: Märt Pukits (1874 1961), Kristjan Raud (1865 1943, eriti selgelt avaldub juugendlikkus eksliibristes ja sajandi alguskümne raamatukunstis), Nikolai Triik, Konrad Mägi (1878 1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas Karl Eduard Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Üks esimesi raamatugraafika näiteid on "Noor-Eesti" esimene album (1905, kaanekujundus N. Triik). Nagu albumi kirjanduslikus nii ka kujunduslikus osas vaheldub XIX sajandi realism kaasaegsemate taotlustega, nende seas juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Hiljem
Klimti iseloomustatakse kui juugendi viljelejat. Maalikunstis tähendab juugend loodusmotiivide kasutamist stiliseeritud moel. Teos ühildub interjööriga ega lõhu pinda, st ei tekita ruumilist illusiooni. Figuurid maalitakse siluetitasandil ning need muutuvad osaks ornamentikast, tihti on need ka väljavenitatud ja sujuvad. Värvid on pigem sünteetilised kui looduslähedased. Tekitatakse puhtaid värvipindu, mis ümbritsetakse musta kontuuriga. Juugendlike maalide temaatika on poeetiline ja sümbolistlik. Klimti looming on mitmekesine, sinna kuuluvad algusperioodil koos vennaga tehtud seinamaalingud; joonistused; maalilaadki on varieeruv tema erinevate eluperioodide vahel. Klimt armastas mängida poeetiliste sümbolitega, segas värvidele kulda ja hõbedat, stiliseeris naisekeha kumerusi ning kuhjas bütsantsi mosaiikidelt laenatud motiive. Selles referaadis keskendun Klimti ,,kuldsele faasile" ning daamide portreedele. ,,Suudlus"
Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet (,,seestpoolt väljapoole" printsiip), kuid enamasti jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüti kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid (kuigi ka juugend armastas looduslikku kivi graniiti, põllukivi, tellist ja eksponeeris seda igal võimalusel nii sees kui väljas).
eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse, ornamentaalse kaunistuse Märt Pukits. Temalt pärineb kaas K. E. Söödi (1862 1950) luulekogule "Mälestused ja lootused" (1903). Eesti raamatugraafika juugendlikke näiteid on "Noor-Eesti" albumid (kaanekujundus N. Triik), kus olid juugendile lähedased vinjetid ja päis- liistud. Juugendlikke elemente ilmnes ka K. Raua "Kalevipoja" illustratsioonides 1920 30ndail. Sajandivahetuse tehnikasaavutused - Aurulaev, esimene motoriseeritud ja juhitav lennuk,
aasta tulekahju. Mitmed hooned said tugevasti kannatada ning kompleks anti Viru kolhoosile, kes alustas restaureerimistöid. Mõisa hooned asuvad Mustoja kallastel. Algne puust härrastemaja põles maha 19. sajandil, praegu vaadeldav kivist peahoone ehitati üles tõenäoliselt arhitekt Friedrich Modi projekti järgi. Tema käekirjale viitavad neorenessansilikud detailid ja hoone ebasümmeetria, mis on saavutatud kõrgema tiibhoonega ühel küljel. Tulekahjus 1982. aastal hävis juugendlike laemaalingutega saal hoone II korrusel. Kõrvalhooneid on palju, enamik neist paikneb hajutatult piki maalilise Mustoja kaldaid. Nendest ait (1831), palmimaja, pesuköök ja sammastega kohvimaja asuvad peahoone kõrval. Peaväljaku vastasküljel on nn Tagamõis, kahekorruseline härrastemaja 18. sajandi teisest poolest. Väljaku lõunaküljel on ait ja tall-tõllakuur. Peahoone juures paiknevad veel jääkelder, vesiveski ja möldri elamu
enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid. Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn. Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule, mere lähedusse. Loss on massivsete kivimüüridega, juugendlike sakmeliste nurgatornidega. Sajandi alguse arhitektuurile on iseloomulikud elemendid veel ka tihe akende ruudustik ning murdkelpkatus. Kõige enam hakkab aga silma graniidist seinte värviline faktuur. Interjööris on jällegi esikohal läbi kahe korruse kulgev hall ning rõdu ja trepid. Jäneda mõisa juugendlikud elemendid on aga punastest tellistest laotud faktuur ja seinu ilmestavad erikujulised asümmeetriliselt paigutatud aknad.
illustreerimine ja mütoloogilised arvud. 4 · Odilon Redon Odilon Redon oli prantsuse sümbolisti maalikunstnik, graafik , koostaja ja pastellist. · Mihhail Vrubel Mihhail Vrubel oli vene maalikunstnik. Tema loomingut iseloomustab vene traditsioone järgiv dekoratiivsete detailide küllus, vanavene ja Bütsantsi kunsti mõju põimus juugendlike ja ekspressionistlike sugemetega. · James Ensor - James Ensor oli belgia maalikunstnik ja graafik. Ta oli üks moodsa kunsti eelkäijaid, kes mõjutas tulevast ekspressionismi ja sürrealismi. Jätkub § 3 · Akseli Gallen-Kallela Akseli Gallen-Kallela oli Soome kunstnik. Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks
juba Paul Gauguini ja teiste temaga seotud postimpressionistide juures, kuigi nad selleni ilmselt iseseisvalt jõudsid. Pehmus ja sujuvus tähistavad ka skulptuuris juugendi mõju, eriliselt suuri saavutusi sel alal aga ei ilmnenud. Hoopis olulisemad olid juugendstiili mõjud graafikale mõlemal on ju üks kokkulangev põhitunnus joontega mängimine. Juugendstiili arhitektuuris püüti küll rakendada otstarbekohasuse nõuet, kuid tihtipeale jäi see lõpuni ellu viimata, asendudes vaid juugendlike kaunistuste kuhjamisega. Kui näiteks klassitsistlikud arhitektid olid hoone kavandamisel kõigepealt mõelnud välja hoone väliskuju ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris
struktuurikindlam, rikas mõttevarjunditelt. Teravaraamiliseks sonetiks on vormitud piibli aineid ,,Aadam", ,,Deliila", ,,Maria-Magdaleena", ,,Taaveti kannel". Mitmekülgse sisurikka lüürilise ning lüroeepilise luule loojana tõusis Marie Under oma kõrgperioodil eesti värsiloomingu esirinda. Välja kujunenud oli individuaalne stiil. Kui Underi varasema lüürika stiil oli veel elektiline, realistlikud elemendid segunesid juugendlike sugemetega, ajaluules ekspressionistlike kujundiliialdustega, siis kõrgperioodiks olid erinevad kihid sulandunud ühtseks underlikuks väljenduslaadiks. Underi luulestiili iseloomustab suur, hoogne, poeetilist litsentsi lubav joon, värsi sisemine liikuvus, improvisatsiooniline toonus. Modifitseerides traditsioonilist vormi, kasutades ajuti ka vabavärssi, uusriime, püüdles Under oma sisenägemuse võimalikult täpsele väljendamisele. Sellega kaasnes pidev süvenemine eesti
modelleerimisel pole jäljendamise protsessis erilist rolli. Oma artiklis "The Art of the Hoarding" ründas ta maalikunsti ülimuslikkuse ideed ja tähendas, et plakat on kunstiteos, mis suudab "osaleda igapäevases eksistentsis". Plakati (või raamatuillustratsiooni) kunstiline väärtus sõltub tervenisti disaini kvaliteedist ja mitte koopiate arvust. Sümbolistlike maalide rikkaliku kujutlusvõimega ja esilekutsuvad teemad ning juugendlike joonte rütmiline pinevus, viisid loomupäraselt sidemetele muusikaga, kõige puhtama kunstivormiga. Paljud kunstnikud kirjutasid teoreetiliselt oma kunsti ja muusika vahelistest sidemetest ning näituste korraldajad püüdsid teadlikud demonstreerida seda seost. Erik Satie`l (1866 1925) paluti komponeerida "Les Sonneries de la Rose + Croix" ühe juugendnäituse jaoks. Inspireerituna Rossetti poeemist ja maalist "Õnnistatud neitsi" lõi Debussy (1862
Tänaseni on säilinud vanemad häärberid Halliste kihelkonna taludes näiteks aastatest 1868, 1871, 1872, 1887 ja mõni teinegi veel. Rohkem on häärbereid aga täielikult hävinud, eriti viimaste aastakümnete jooksul (Pärdi, 2007). Teise rühma kuulub suur hulk historitsistlikus laadis maju, mis ehitati põhiliselt 19. ja 20. sajandi vahetusel ning veidi hiljem. Nende hulka kuulub ka kaks tellismaja. Historistlik, kuid paljude juugendlike joontega on Puka talu torniga maja, mis pärineb aastast 1900 (Pärdi, 2007). 9 Kolmanda rühma moodustavad nn 20. sajandi vaimus ehitet majad. Nende hulgast tuleb kõigepealt nimetada Eesti esimest arhitektide projekteeritud talumaja, milleks oli Puisi talu häärber (1913) Uue- Karistes. Enne Esimest maailmasõda ehitati siin arhitektiprojekti järgi veel teinegi taluhäärber, Suure-
annaabi.ee 
