vahendid probleemide lahendamise asemel neid suurendada. Kõik sõltub probleemide lahendajate eetikast- dogmaatikast, psühholoogiast ning maailmavaatest üldisemas mõttes. Nii ongi küsimused heast ning kurjast, Jumalast, õiglusest ning kannatustest jätkuvalt aktuaalsed. Kui ka teoloogia enamasti hea ja kurja küsimusse süvenemisest tagasi kohkub, on ometi pea kõik inimesed iga päev sunnitud neile küsimustele lahendusi leidma. Kas on õigus Carl Gustav Jungil, kui ta arvab teolooge vahel elavat ,,elevandiluutornis"? Kristlus ei murra tema sõnutsi pead kurja küsimuse üle, kuna Jumalat mõistetakse hea sünonüümina. Juba peale tema nähtud kahest suurest sõjast raskeima Teise Maailmasõja lõppu ning Hiroshimat kirjutab Jung: ,,Kuid kaasaegse inimese jaoks on lood hoopis teised. Me oleme üle elanud nii kuulmatuid ning sokeerivaid asju, et küsimus, kas sellised asjad on mingil moel lepitatavad pildiga heast
oli küllaltki liberaalne ja vaba, kus Jung võis kohata seksuaalseid hälbeid ja perverssusi, mida ei peetud üleloomulikeks. Austrias sellistest asjadest ei räägita. Ta arvas, et inimestel on olemas psüühiline aluspind, millel on kalduvus luua teatud müütilist materjali. Ta arvab, et need mängivad elus suurt rolli, et inimesed saaksid oma elu mõtestada ja sellele tähendust anda, aga samas kompenseerivad need ebaõnnestumist, saamatust. Müüdi ülesandeks on kohanemisfunktsioon. Jungil on libido tähenduseks vaimne, loov energia. Jungi kuulsus oli 20. sajandil Zürichil sama kuulsus mis Freudil. Teda häiris see, et teda nimetati Freudi õpilaseks, kuigi ta polnud Freudi tööle kunagi midagi kaasa aidanud. Ta oli enesekriitiline. Tal tekkisid isiklikus elus kriisid. Tal oli armulugusid patsientidega. Freudi vaevas üks halb unenägu, mida ta ei tahtnud Jungile rääkida, põhjendas seda sellega, et see kaotaks tema autoriteedi.
Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum
Ego on vahelüliks id- i ja reaalse maailma vahel, ning kontrollib selle impulsse, lähtudes reaalsuseprintsiibist. Kolmandaks struktuurüksuseks on superego ehk ülimina, inimese moraali alus (südametunnistus) b. neoanalüütilised (neofreudistlikud) käsitlused (C. G. Jung ja A. Adler). Kaugenesid Freudist seoses ülepaisutatud seksuaalsusega eelneva teooriates, rõhutasid ego (mina) olulisust. Olulisemateks mõisteteks ja teoreetilisteks lähtepunktideks on Jungil kollektiivne alateadvus ja vastandite printsiip, Adleril sünnijärjekord ja alaväärsuskompleks. c. Tunnusjoonte teooriad. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv.. Isiksust iseloomustab teatud hulk jooni (paarist paarituhandeni, sõltuvalt teoreetikust), millest enamik on olemas kõigil inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte
kaasinimestele. Vastandid ego ja vari. Vastandite võitlusest saab inimene energiat. Selleks et varju ära tunda- hädavajalikud on suhted teiste kaasinimestega. Selle tundmine algab paljuski projektsioonide maha võtmisest. Valuline protsess. Teadvus tõrgub varjupool vastu võtmast. Nt teraapias jõuab kriitilise hetkeni- peab teadvustama endast seda, mida vb ei tahaks. Anima ja Animus- anima – hing ja animus- vaim. Jungil – anima- naiselik alge mehes. Naiseideeal, naiselikud omadused. Animus- mehelik alge naise. ~ igas naises elab mees ja vastupidi. Esmalt projetseerub naiselik ideaal poisil emasse. Ajas liiguvad paralleelselt. Noorel mehel vanemasse naisesse, vanemal noorde naisesse. Mehel ilmub tundmatu naisena anima. Tal võib olla korraga eri kujusid. (vastandlikud- noor/vana; püha/nõid jms).
müstiline. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projetseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism (mõistu ainus tõese teadmise allikas), võimukus, jõulisus. Kui mehed saavad enamasti aru, mis see anima koondkujuna võib tähendada, siis naistel on väga keeruline sellest animusest aru saada, sest ta ei ole kindlapiiriline. Ei moodusta ühte tervikut. Jungil on selline tähelepanek lääne kultuurist, et igapäevases elus meestel on kalduvus mitut naist omada, aga naised tahavad ühte meest. Alateadvuse tasandil on vastupidi. Mehel on üks ideaal, naisel kujuneb see mitmetest isiksuse tükkidest. Kui animus naise üle valitseb, siis on ta valitsemishimuline, paindumatu, jäik, · Arhetüüp self Eesti keeles on raske täpset tõlget anda. See on "ise arhetüüp" või "isesuse arhetüüp". Self on isiksusekeskne arhetüüp
ja sügavamaks ehk kollektiivseks. -) 1930'ndate aastate lõpuks satub ta nö keskea kriisi, kuid sellest sai ta terveks läbi selle, et läks Reini jõe äärde oma lapsepõlve mänge mängima nimetatakse Jungi liivakasti teooriaks. -) Jungi on alati iseloomustunud kõrge tundlikus ning seega on ta kirjutanud hästi palju unenägudest isegi rohkem kui Freud. Jungi jaoks on olemas ka unenäod suure U'ga, mis on hästi selged ja tähtsad, mida iseloomsutab värvikus ja emotsionaalsus. * Jungil on kaks suurt õpetust ta pole konkreetselt kirjutanud, et tal oleks kaks erinevat õpetust, kuid hilisemad uurijad on leidnud, et tema tekstidest võis välja kooruda kaks õpetust: -) Erinevus õpetus seisneb kõiges selles põhilises milles inimesed üksteisest erinevad. 20 sajanditel oli väga popp teema uurida erinevaid temperamendi teooriaid ehk tüpoloogiaid ning ka Jung tegi oma nö temperamendi teooria. Jungi kaks põhitüüpi olid ekstravert ja introvert
tajumuselid arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente,
Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert. Ekstravert on elav, hea suhtleja, hea kohaneja, vajab seltskonda, pealiskaudne. Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum
7 piirkonda inimese kehas, kus kõige sagedamini need pinged tekivad. Need on keha segmendid: · silmad, kulmud, laup · suu, lõug · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmik, selg · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond Reichil on olemas ka oma isiksuse käsitlus, mis mõnevõrra meenutab Jungi arhetüüpe. Tema järgi koosneb inimene kolmest autonoomsest sõltumatust kihist. 1. Pealispinna kiht (Jungil Persoona) See kiht on vale ja väärastunud, silmakirjalikult sotsiaalne. Inimese nägu on varjatud armastusväärsuse ja viisakuse maskiga. 2. Vahepealne kiht (Jungi vari) See on oma olemuselt antisotsiaalne. Seal asetsevad alateadlikud impulsid, agressiivsed tungid, jõhkrus, sadism. 3. Süvakiht (Jungi self) Seda on ta nimetanud ka isiksuse tuumaks. Reichi meelest
See lähenemine lähtub loodusteaduslikust teesist, et ontogenees kordab fülogeneesi. Vastavalt sellele käsitletakse lapsepõlve kui liigi homo sapiens fülogeneesi lühivarianti e. 1) individuaalne inimese areng ja inimkultuuri teke on analoogid. Sellest lähtuvalt käsitletakse 2) kultuuri kui kollektiivset alateadvust. St Kultuur on mehhanism individuaalsete bioloogiliste ihade ja erootilisuse mahasurumiseks nagu Freudil või nagu Jungil, kultuur koosneb inimkonnale ühiste alateadlike arhetüüpide väljendustest sümbolitest, müütidest jne. Aga mõlemast allpool täpsemalt Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemat hüpoteesi on: a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei
Vastandeid nägi Jung Hiina filosoofia eeskujul ka mehelikus/ naiselikus seksuaalsuses. Mehelik anima ja naiselik animus võivad üheaegselt eksisteerida nii meestel kui naistel. Arhetüüpide idee tähendab kaasasündinud nähtuste olemasolu psühhosomaatilises alateadvuses. Siin esinevad psyche ja soma ja instinkt ning kujund kui vastandite paarid. Vastandite süntees on Jungi teooria keskmeks. Tema tööde alusel on Jungil takkajärele diagnoositud lapsepõlve psühhoos ning kogu tema teadlikku elu ja avaldatud töid käsitletakse püüdlustena oma häda tööde kaudu ravida. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 104 Jungi metapsühholoogilised vaated seisnevad "psüühilise energia" rakendamises "teadvusse," "personaalsesse alateadvusse" ja "kollektiivsesse alateadvusse
Inimene mõistab nüüd, et ainult armastus ja mõistmine on need, mis tal on vaja edasiseks eluks. Kõik SLK-tes viibinud inimesed muutusid edaspidi leebemateks ja erapooletumateks. Nad püüdlesid lakkamatult teadmiste järele. Enamus SLK-sid kogenud inimesed läbisid mingisuguse tunneli. Kuid on ka inimesi, kes kirjeldasid lihtsalt enda ,,hõljumist". Nad tõusid kiiresti taeva poole. Näiteks selline kogemus oli tuntud psühhoanalüütikul Carl Jungil aastal 1944, kui tal tekkis südame seiskumine. Osad inimesed tõusevad maa kohale või tõusevad väga järsku ülespoole ja näevad oma ümber tähistaevast. Surmalähedaste kogemuste positiivne mõju inimesele on niivõrd suur, et nad ei soovigi enam oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Mõned inimesed lähevad isegi tigedateks, kui arstid neid elustada püüavad. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral annab valgusolend neile valikuvõima- luse
Inimene mõistab nüüd, et ainult armastus ja mõistmine on need, mis tal on vaja edasiseks eluks. Kõik SLK-tes viibinud inimesed muutusid edaspidi leebemateks ja erapooletumateks. Nad püüdlesid lakkamatult teadmiste järele. Enamus SLK-sid kogenud inimesed läbisid mingisuguse tunneli. Kuid on ka inimesi, kes kirjeldasid lihtsalt enda ,,hõljumist". Nad tõusid kiiresti taeva poole. Näiteks selline kogemus oli tuntud psühhoanalüütikul Carl Jungil aastal 1944, kui tal tekkis südame seiskumine. Osad inimesed tõusevad maa kohale või tõusevad väga järsku ülespoole ja näevad oma ümber tähistaevast. Surmalähedaste kogemuste positiivne mõju inimesele on niivõrd suur, et nad ei soovigi enam oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Mõned inimesed lähevad isegi tigedateks, kui arstid neid elustada püüavad. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral annab valgusolend neile valikuvõima- luse
Inimene mõistab nüüd, et ainult armastus ja mõistmine on need, mis tal on vaja edasiseks eluks. Kõik SLK-tes viibinud inimesed muutusid edaspidi leebemateks ja erapooletumateks. Nad püüdlesid lakkamatult teadmiste järele. Enamus SLK-sid kogenud inimesed läbisid mingisuguse tunneli. Kuid on ka inimesi, kes kirjeldasid lihtsalt enda „hõljumist“. Nad tõusid kiiresti taeva poole. Näiteks selline kogemus oli tuntud psühhoanalüütikul Carl Jungil aastal 1944, kui tal tekkis südame seiskumine. Osad inimesed tõusevad maa kohale või tõusevad väga järsku ülespoole ja näevad oma ümber tähistaevast. Surmalähedaste kogemuste positiivne mõju inimesele on niivõrd suur, et nad ei soovigi enam oma maisesse ellu tagasi pöörduda. Mõned inimesed lähevad isegi tigedateks, kui arstid neid elustada püüavad. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral annab valgusolend neile valikuvõima- luse
annaabi.ee 
