- keskusjuhtplokk - uste juhtplokid - ühendusjuhtmed Võrgu eri osade ühenduskoht. Tulevikus peab selle asukoht olema mõõtmiste hõlbustamiseks kergesti ligipääsetav. Võrgu eri osad on ühendatud paralleelselt. Ühe juhtplokki rikke korral saavad teised juhtplokid endiselt infot vahetada. Keskusjuhtplokk Keskusjuhtploki asukoht sõltub sõiduki margist. Esitatud näites asub see armatuurlaua all roolivõlli
pritseseadis Elektronpritseseadis koosneb vähemalt kolmest osaseadisest: Õhusööteseadis: õhufilter, sisselasketorustik, seguklapp, sisselaske-harutoru Kütusesööteseadis: kütusepaak,kütusepump, kütusefilter, rõhuregulaator, klapp-pihusti Juht- ja reguleerseadis: Andurid (nt temperatuuriandur) Juhtplokk ja täiturid (nt kütusepumbarelee) Elektrooniline pritseseadis Sisend: Andurid võtavad teabe vastu ja edastavad selle elektrilise signaaline juhtplokki Töötlus: Juhtplokk töötleb saadud teavet ja võrdleb selgunud tegelikke väärtusi enamiku tunnusväljades salvestatud sätteväärtustega. Selle alusel arvutab juhtplokk välja täiturite vajaliku rakendamise. Väljund: Juhtplokk loob seadise soovitud tööoleku, pingestades täituri, nt klapp-pihusti
Aeglase siinivõrgu andmeedastuskiirus ulatub kuni 125 kBit/s. Siiniühendused Juhtplokk ühendatakse siiniga erilise siinivõrgu- vasalülituse(CAN transceiver) kaudu. Juhtplokid võidakse siiniga ühendada rööbiti,jadamisi või segaviisil.Häid omadusi on mõlemal põhiühendusviisil.Jadamisi ühendatud vasad suudavad elektrihäiretest tingitud vigu ise parandada,ilma et andmeedastuse kiirus väheneks. Lüüs Autodel,mille siinivõrgus on mitu juhtplokki,jagatakse võrk mitmeks osaks,et tõsta töökindlust ja vähendada valmistuskulusid.Sel juhul ei põhjusta ühe juhtploki toiteta jäämine kogu siinivõrgu ummistumist veateadetega,vaid ummistab vaid oma haru.Ühtlasi kindlustatakse veateadetest hoolimata,et võrgus jätkub andmeedastusjõudlust toimivusse seisukohalt oluliste sõnumite tarvis. Auto eri siinid ühendatakse omavahel lüüsi abil.Lüüs ei tegele sõnumite sisuga,vaid vahendab eri võrguharude
lõhkelaenguga süsteemi, mis pingutab turvavööd kokkupõrke ajal enne turvapadja avanemist. Joonis 2 – Turvavöö eelpingutussüsteem [2] Antud sõidukil oli kaks andurit kokkupõrke tuvastamiseks, mis asusid mootoriruumis. Üks aku all ja teine aknapesuvedeliku paagi kõrval. Andurite tööpõhimõte seisneb g-jõudude tuvastamises. Kui registreeritakse ülemäära suur g-jõu muutus, siis saadetakse signaal SRS juhtplokki ja edastatakse käivitusimpulss turvapatjadele ja eelpingutussüsteemile ning esimesena rakendub eelpinguti 10ms jooksul ja peab selle aja jooksul pingutama 12cm turvavööd. Seejärel 20ms jooksul peab olema täitunud turvapadi. SRS süsteemiga seotud elemente tunneb ära selle järgi et neil on kas kollased juhtmed või pistikud. Joonis 3 - Kokkupõrke andur [2] Joonis 4 – SRS juhtplokk eesmise käetoe all [2] 5 SRS SÜSTEEMI HOOLDAMINE JA DIAGNOOSIMINE
Õhku juhitakse igale padjale vastavalt vajadusele solenoid klappide abil. Enamasti on see elektriliselt juhitav. Osadel masinadel see plokk puudub, sel juhul on igal õhkpadjal eraldi solenoidklapp, mida siis juhtplokk elektrooniliselt juhib. · Õhkvedrustuse elektrooniline juhtplokk ("aju") elektrooniline plokk, mis juhib solenoidklappidega plokki vastavalt vedrustusele antud käskudele. · Õhkvedrustuse kõrguseandur andur, mis teavitab juhtplokki hetkelisest vedrustuse kõrgusest. Need on siis peamised komponendid, mis on õhkvedrustuse tööks vajalikud. Siia kuuluvad veel juurde ka õhutorud, õhufilter, ülerõhuklapp, õhukuivati, juhtmestik jne. Õhkvedrustuse tööskeem. Skeem, kus juhitakse vedrustust ühise solenoidploki abil. Skeem, kus juhitakse vedrustust eraldi solenoididega. Erinevaid õhkvedrustuse lahendusi: Sadulveoki järelkäru õhkvedrustus:
175°C) · -söövitamisvastased omadused · -vahutamisvastased omadused. 8 9 4. Elektrisüsteem. Seadised Automaatkäigukasti tööd juhib elektrooniline juhtplokk - TCM (Transmission Control Module). TCM saab tööks vajalikud andmed käigukasti anduritelt ja teistelt juhtplokkidelt. Neid andmeid, mis siseneved juhtplokki, nimetatakse sisendsignaalideks. Sisendsignaalide põhjal arvutab TCM matemaatiliselt antud hetkele sobivad tingimused ja juhib elektriliste signaalidega mitmete täiturseadiste (näiteks elektromagnetklappide) tööd. TCM võib saata infot ka teistele juhplokkidele. TCM-ist väljuvaid elektrisignaale nimetatakse väljundsignaalideks. 22. Allolevas loetelus on automaatkäigukasti sisend- ja väljundsignaalid. Erista nad üksteisest märgistades neid ristiga õiges lahtris.
efektiivsemast poolest kui margipõhine aju. Selle kõige põhjus on erinevate tootjate tarkvara, mida paigaldatakse juhtplokkidesse. Samuti mängib rolli protsessorite tüüp (kiirus, maht), tootjamaa eripärad(Ameerikas programmeeritud rohkem automaatkäigukastile ning tihtipeale suurematele mootoritele) ning kasutatavad elektroonilised komponendid. Et sääraseid talitlushäireid ei juhtuks, on iga autoaju tähistatud individuaalse seerianumbriga. See kirjeldab juhtplokki kõige täpsemini, mis komponendid on seal kasutusel, mis tarkvara on kasutusel ning mis programmid on peale pandud. Kui eksitakse ainsa tähe või 5 numbriga juhtplokki seerianumbris, siis on koheselt tunda seda mootori või teiste seadmete töös. Loomulikult on valmistatud ka individuaalseid ajusid ainuisiku tarbeks. Selliseid n.ö. toorikuid on saadaval samuti väga erinevaid. Nn. toorikaju programmeeritakse arvuti ja
Sele 10. Proportsionaalne releeklapp (allikas: WABCO) Sele 11. Proportsionaalse releeklapi lõige (allikas: WABCO) Juhtplokist saadud signaali alusel avab proportsionaalne magnetklapp suruõhu pääsu kolvipealsesse ruumi, kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ja suruõhk pääseb avast 1 ava 2 kaudu pidurikambritesse. Pidurdusrõhu etteantud nimiväärtuse saavutamisel sisselaskeklapp sulgub ja pidurdamine toimub püsival suruõhu rõhul. Paralleelselt saadab rõhuandur (P/U) EBSi juhtplokki tagasi pingesignaali, mis on proportsionaalne pidurdusrõhuga kambrites. Pidurduse lõpul lastakse kasutatud suruõhk ava 3 kaudu välisõhku. EBSi rikke korral tüürib proportsionaalne releeklapp koos pidurikraani alumise haruga ava 4 kaudu esisilla pidurdusrõhku, lastes avas 1 olevat suruõhku avasse 2 proportsionaalselt pedaalile vajutamisele. Pidurdamise lõppedes laseb klapp kasutatud suruõhu välisõhku.
16 Roolivõll Pöördemomendiandur Juhtplokk Rootori pöörete arvu anduri ja tigureduktoriga elektrimootor Hammaslattreduktor Töö: Juhi tektitatud pöördemoment tuvastatakse pöördemomendi- ja pööramiskiiruse anduriga väändevarda abil. Blokeerumatute pidurite ja sõidustabilisaatori juhtplokk edastab sõidukiiruse rooli juhtplokki. Mõlemad signaalid, elektrisüsteemi pinge ja süütepinge edastatakse rooli juhtplokki, mis arvutab oma mälus olevate tunnusväljadele tuginedes vajaliku toetusmomendi ja selle mõjusuuna. Elektrimootor pingestatakse ja ta toetab roolipöördejõudu. Mootor on tigureduktori kaudu ühendatud roolireduktori hammasrattaga. Sele 9. EL-Roolivõimendi [8]
samal ajal ka "tulemüürina". See aitab vältida rikete ülekandumist ühest võrgust teise. 7 8 Kahe lõpptakistiga arvutivõrgud Juhul kui arvutivõrgus kasutatakse kahte lõpptakistit siis üldjuhul on neist üks paigaldatud mootori ja teine ABS juhtplokki. Üldjuhul kasutatakse 120 ... 130 oomiseid takisteid. Kogu võrgu takistus on siis 60 ... 65 oomi! NB! Takistuse mõõtmiseks peab olema vooluahel katkestatud (akujuhe maas)!! Mõõtmisel kontrolli ka juhtmete korrasolekut ja lühis maandusesse või pardapingesse! Mõnedes juhtplokkides on u. 2 kilooomised takistid ja mõnedes takisteid üldse ei kasutatagi. Ühe lõpptakistiga arvutivõrk CAN väylän päätevastukset
Esimene rea paikaseadmisega tuleb tagada hoone õige kuju (kontrollida diagonaale, täisnurksust) ja maha märkida lõplikud nurkade ja avade (vajadusel ka deformatsioonivuukide) asukohad. Alustades nurgast laotatakse esimese plokirea alla 2-3 cm paksune mördipeenar, millele paigaldatakse esimene nurgaplokk. Osa mördist pressitakse loodimisel ploki alt välja ja tagatakse ploki kindel asend mördipeenras. Peale nurgaploki paikaseadmist laotakse mõlema seina suunas veel kolm või neli juhtplokki. Vuugi paksus on üldiselt 10 mm. Kindlasti tuleb tagada 200 mm moodulmõõt. Otsapind kaetakse mördiga enne ploki paigaldamist.
kiirustel olema sobiva raskusega,aga peab säilima roolitunnetus. Mõningate autode korral kasutatakse muutuva võimsusega võimendeid. Muudetakse õlirõhku vastavalt võimsuse muutmiseks. Sõidukiirusest sõltub süsteem. 1 roolivõimupump 2 kiirusklapp 3 jõusilindri otsakud 4 elektromagnet klapp 5 roolireduktor 6 juhtplokk Selle süsteemi juures kasut. õli rõhu muutumiseks sõltuvalt sõidukiirusest,mõjutakse juhtplokki. Roolitunnetuse säilitamiseks vähendatakse õlirõhku. Õlirõhureguleerimiseks, juhitakse osa õli läbi pöördsiibri kõrval kanali kaudu tagasivoolu. Juhtplokk saab kiirendusandurilt signaali autokiiruse kohta ja juhib selle põhjal elektromagnetklapi tööd. Osa õlist pöörleb klapi tagasivoolu kanalisse. Rõhk langeb ja säilib hea roolitunnetus. Mootoripöörlemissagedust jälgiv süsteem. Ehitus: 1hõrendustoru 2välisõhutoru 3karpa seguklapp
gaasipedaali asend, saab käigukasti juhtplokk mootori juhtplokilt. Väntvõlli ja käigukasti vedava võlli pöörlemissageduste põhjal määrab juhtplokk hüdrotrafo lukustamishetke. Mootori koormuse, väntvõlli pöörlemissageduse ja gaasipedaali asendi järgi määrab juhtplokk käiguvahetuse ja käiguvahetusel kasutatava töörõhu suuruse. Andureid, mille sisendsignaalid lähevad esmalt mootori juhtplokki, nagu näiteks väntvõlli pöörlemissagedus, gaasiklapi asend jne, on täpsemalt käsitletud mootori juhtsüsteeme käsitlevates õppeprogrammides. 4.7.1 Info edastamine CAN võrguga Tänapäeval toimub juhtplokkidevaheline infovahetus läbi CAN võrgu. Juhtplokid saadavad sinna ja võtavad sealt infot digitaalsete infoplokkide- ehk protokollidena. Füüsiliselt kujutab CAN võrk endast juhtplokke ühendavat, tavaliselt kahte ümber üksteise keeratud, kaablit.
pneumosüsteemi remont, L-566 jahutussüsteemi anduri vahetus. 19.10.11 8 L-550 laadurile Pfreundt Kaalusüsteem annab Paigaldamine pControl kaalusüsteemi võimaluse kaaluda sisaldab endas paigaldus. laaditavat materjali. keerulist Süsteem sisaldab endas kaabeldamist kuna juhtplokki, andureid, tuleb jälgida, et monitori ja printerit. masina edasisel kasutamisel ükski kaabel viga ei saaks. 20.10.11 8 L-550 laadurile Pfreundt pControl kaalusüsteemi paigaldus. 21.10.11 10 L-550 kaalusüsteemi kalibreerimine 24.10
tagasi võrku. Teine variant leiab aga kasutamist kraana voolu mootorites, kus sõltuvalt sellest kas mootor töötab kiirenevalt või aeglustuvalt on voolu suund sama, muutub aga pinge polaarsus. Nelja kvatandiliste regulaatorites saab muutuda nii voolu suund kui pinge polaarsus. PLiga tähistatakse pooljuht lülitit, milleks võib olla kas mingi jõu transistor, või GTO türistor, sest see lüliti peab olema juhtplokki toimest suletav. Võrreldes stabilisaator lülitustega puudub pinge regulaatorist induktiivsus, sest elektrimootor omab alati mingit induktiivsust ja vaadeldaval juhul osaleb ta pinge regulaatori töös. Kui PL avatakse, siis tekib sisendist vool läbi mootori, ning vool hakkab suurenema. Kusjuures induktiivsusel induktseeritakse elektromotoorjõud, mis püüab seda takistada
Tüüpilisem otsingusüsteemi lahendus on toodud (joonis 5.3.12). ·Juhtpinge formeeritakse integraatoris, mille sisendisse antakse summatori signaal. ·Summaatori signaal formeeritakse omakorda kolmest signaalist: 1. Elektronvõtme kaudu pealeantav pinge pingeallikast. See kutsub integraatori väljundis esile suhteliselt aeglase tüürpinge U tüür muutuse. Aeglaselt muutuv tüürpinge, mõjutades sageduse juhtplokki, muudab aeglaselt ka heterodüünisagedust, tagades signaali otsingu sagedusdiapasoonis. 2. Saehambakujuline signaal. Tüürpinge antakse etteantud rakenduslävega nullimisplokile. Kui pinge U tüür saavutab rakendusläve, antakse summaatori sisendisse 2 sellise polaarsuse ja väärtusega pinge, mille tagajärjel integraatori väljundpinge läheneb lähtesuurusele, mille järel algab uus otsingutsükkel. Taastub pinge Utüür aeglane, algsuurusest algav kasv kuni lävepinge saavutamiseni jne
tulekut) autodes ei kasutatud, sest nad olid suured ja vähe töökindlad. Mikroprotsessorarvutitel neid puudusi ei ole. Digitaaljuhtimissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) arvuti juhib süsteemis süüdet 2) arvuti juhib mootori tööd 3) arvuti juhib kogu süsteemi (autol on arvutite tööd ühildav juhtimissüsteem). Esimesena võeti kasutusele süütesüsteemi tööd juhtiv digitaalsüsteem. Arvuti paigutati transistorsüütesüsteemi juhtplokki, lisati andurid ja signaalimuundurid, nii et kokku sai sellest digitaalsüütesüsteem. Järgmisena kaotati mehaanilised regulaatorid, alles jäi aga mehaaniline kõrgepingejaotur. Süütesüsteemi, kus ka see puudub, nimetatakse kontaktivabaks digitaalsüütesüsteemiks. Et arvuti saaks süütesüsteemi tööd paremini juhtida, peab tal olema info mootoris toimuvatest protsessidest ja ta peab seda ka juurde saama. Info jõuab arvutisse juhtplokis olevast püsimälust ja signaalimuundurist
mis annab plingi. Uuemate kajaloodide juures kasutatakse pöörleva ketta asemel elektroonilist meetodit, millel on mitmeid modifikatsioone. Vaatleme üht võimalikku nendest. Stardiimpulsside generaator saadab perioodiliselt stardiimpulsi nii saateimpulsside generaatorile kui sünkronisaatorile. Stardiimpulss käivitab saateimpulsside generaatori, mille impulss, läbinud võimendi käivitab saatevibraatori. Stardiimpulss käivitab ka sünkronisaatori, mille juhtplokki saadetud impulss annab impulsside lugemise regulaatorile loa alustada impulsside läbilaskmist nende lugejasse. Merepõhjast peegeldunud kaja pärast võimendamist sulgeb läbi juhtploki impulsside läbilaskmise lugejasse. Heliimpulsside kiire laius Akustiline energia suunatakse vibraatoritest merepõhja poole kiirena, millel on nii pea- kui kõrvallehed. Kiir ei või olla väga kitsas, sest siis võib juhtuda, et vastuvõtja jääb väljapoole peegeldunud kiirt. Harilikult
annaabi.ee 
