1. Kus tekib magnetväli? Vooluga juhtme ümber (laengukandjate liikumise tulemusena); elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja; püsimagneti ümber on magnetväli. 2. Millest sõltub kahe vooluga juhtmelõigu vahel mõjuv jõud? 1) 2 juhtmet on erinevatel tasandites, samal keskristsirgel, jõud sõltub nurgast nende vahel. Paralleelsetel juhtmetel on jõud max, ristuvate vahel jõud ei mõju. 2) paralleelsetes juhtmetes on samasuunaline vool, mõjub juhtmetele tõmbejõud; vastassuunalistele mõjub tõukejõud. 3) jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub. 3. Mis on Ampere jõud? Juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbuva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega L ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel. FA= BIlsin 4. Mis on Lorentzi jõud? Jõud millega magnetväli mõjutab laetud osakesi. FL=qvBsin 5. Seos Lorentzi jõu ja kesktõmbejõu vahel?
Tallinna Teeninduskool Toitu valmistades ja köögis liikudes tuleb olla rahulik, mitte joosta edasi-tagasi, siis hoiad ära kiirustades kaasnevaid õnnetusi Ei tohi puutuda sisselülitatud pliidiplaati, nii võib ennast kõrvetada ka potte või panne pliidilt maha tõmmates. Ahju käsitledes tuleb hoida ahi puhtana. Ahju jäänud rasv ja muud toiduained võivad tekitada tulekahju. Elektrivoolu all olevatele seadmetele, juhtmetele ja kontaktidele ei tohi sattuda vett. Märjaks saanud põrand kuivata kohe! Ettevaatust keeva veega, ka kuum aur põletab! Ära jäta sööki sisselülitatud pliidile omapäid Ära puhasta elektrilisi masinaid voolava vee all Kasuta kodumasinat ainult ettenähtud otstarbeks Hoia pliidi läheduses tuletekki Hoia köögis töökorras tulekustutit Tulekahju puhkemisel hinda tekkinud olukorra
Nimi Kuidas töötab alalisvoolumootor Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Alalisvoolumootor Elektrivooluga koos on ka magnetväli. Kui vool läbib juhet, tekib juhtme ümber magnetväli, mille jõujooned on kontsentriliselt ümber juhtme. Voolu suunast juhtmes oleneb magnetvälja suund. Alalisvoolumootor töötab põhimõttel, et magnetväljas paiknevatele vooluga juhtmetele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasina poolustega. Pooluste tekitamiseks on kaks võimalust: tekitada see püsimagnetitega või elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on masina kere ja magnetahela osa. Induktor on masina osa kus luuakse magnetväli. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Mähised on tehtud peenest
· MAGNETNÕEL on väike õhuke magnet, mis on asetatud teravikule oma pöörlemistelje suhtes risti. Ta orienteerub Maa magnetväljas. · MAGNETINDUKTSIOON on magnetvälja suurust iseloomustav suurus, mis näitab, kui suure jõuga antud vooluga juhtme magnetväli mõjutab teist vooluga juhet. · VASAKU KÄE REEGEL Kui vasaku käe välja sirutatud sõrmed näitavad juhtmes voolusuunda ja magnetvälja jõujooned tungivad peopessa, siis välja sirutatud pöial näitab juhtmetele mõjuva jõu suunda ehk jõu liikumise suunda. · LORENTZI JÕUD see on laetud osakestele magnetväljas mõjuv jõud, mis on risti selle magnetvälja suunaga ja osakese liikumiskiirusega.
Asünkroonmootoreid valmistatakse ühe, kahe, kolme ja nelja pooluspaariga. Nii on nelja pooluspaariga mootoril rootori pöörlemiskiirus 730 p/min., kolme pooluspaari juures 970 p/min. ja kahe pooluspaari korral 1440 p/min. Asünkroonmootori tööpõhimõte Mootori ühendamisel kolmefaasilisse vooluvõrku tekib staatoris pöörlev magnetväli. Pöörlev magnetväli, lõigates rootori lühistatud vardaid, tekitab nendes voolu. Kuna vooluga juhtmetele mõjub magnetväljas, jõud, siis hakkab rootor pöörlema magnetvälja pöörlemise suunas. Seejuures jääb rootori pöörlemissagedus magnetvälja pöörlemissagedusest maha. Kui rootor pöörleks sünkroonselt magnetvälja pöörlemissagedusega, ei indutseeritaks tema mähiste elektromotoorjõudu ega tekiks voolu. Sel juhul ei hakkaks pöörlema ka asünkroonmootori rootor.
magnetvälja jõujoonte suunda. Elektromagnetiks- nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Maa on suur magnet, mida ümbritseb magnetväli. Maa magnetiline lõunapoolus asub põhjapoolkeral, Maa magnetiline põhjapoolus asub lõunapoolkeral. Maa geograafilised ja magnetilised poolused ei ühti. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmetele jõud- Vooluga sirgjuhtmele magnetväljas mõjuva jõu suund on risti magnetvälja jõujoontega ja voolu suunaga juhtmes. Kui vooluga juhe asub piki magnetvälja jõujooni, siis sellele juhtmele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikmõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub
Nüüd oli vaja vaid veel lülitit millega pump tööle lülitada. Selle võtsin ma ühe vana siguli tulede lüliti, mis seega otseselt oli täiesti tasuta. 5 Foto nr1. Päikese paneel, pump koos vooliku algusega ja juhtmega ning aku. 18.03.17 6 2. Ehitus Kui kõik jupid olid olid olemas alustasin ma kontrolleri kinnitamisega seinale ja kaabelduse tegemisega. Selleks jootsin juhtmetele külge kinnitused kontrolleri jaoks ja paneeli ning pumba juurde minevatele juhtmetele pistikud, et oleks võimalikult lihtne talveks süsteem maha võtta. Panin kõik juhtmed skeemi järgi paika ja katsetasin ära, kas kõik toimib. Selleks ühendasin ma külge ajutiselt paneeli, aku ja lüliti ning tarbija milleks oli tavaline 12v pirn. Selgus, et skeem oli koostatud õieti ning kõik osad toimisid perfektselt. Nüüd oli tarvis lülitile tugevat kinnitust
magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega.F=BILsin alfa. Magnetväljas juhtmega voolule mõjuva jõu suund on määratud vasaku käe reegliga: vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastasmõjul põhineb elektrimootori töö. Ampere seaduse järgi saab leida vooluga juhtmetele mõjuvat jõudu, MI? 7. MI vasakukäereegel- vasak käsi välja sirutatud, sõrmed voolusuunas, jõujooned peopessa, siis näitab pöial jõusuunda. EVT-suund on määratud positiivsele proovilaengule mõjuva jõu suunaga. Negat:tõmbab, posit: tõukab.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 8. Pinge näitab kui suurt tööd teeb elektriväli ühikulise positiivse laenguga keha viimisel ühest punktist teise. !!!!!!!!
1.Millised on sõna laeng 3 tähendust? - 1. Osakeste kogum, millel on olemas laeng kui omadus. 2. Keha omadus osaleda elektromagnetilises vastastikmõjus. 3. Seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus. 2.Mille poolest erinevad juht dielektrikust? Juht - materjal, mis juhib elektrit hästi. Dielektrik -materjal, mis ei juhi elektrit. 3.Mida nimetatakse voolutugevuseks? (valem, tähis, mõõtühik) - Näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Valem: I=q/t Tähis: I (i) Ühik: 1A (amper) 4.Mida kujutab endast elektrivool? - Vabade laengukandjate suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks - Prootonite või elektronite elektrilaeng. Vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetama elementaarlaenguks. 6.Mis tekitab elektrivälja? - Laetud kehad või vooluga juhe. 7.Mida väidab Coulomb'i seadu? - Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud on pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. kaks punktlaengut q1 ja q2 m...
energiaga laetud osakeste eest. Vooluga juhe magnetväljas, alalisvoolumootor Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele jõud. Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes. Seega, magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on suunalt ristimagnetvälja jõujoontega ja voolusuunaga. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. Piki magnetvälja jõujooni paiknevatele juhtmetele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam. Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda raami mähises kahe poolrõnga abil. Elektrivool juhitakse mähisesse l2bi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mida nim. mootori harjadeks. Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetiline induktsioon
Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil. Transformaatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Magnetväli liigub ruumis lõpliku kiirusega . Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja . Magnetväli on 1) liikuva keha poolt tekitatud väli 2) materiaalne 3)levib ruumis lõpliku kiirusega 4) olemasolu tehakse kindlaks mõju järgi vooluga juhtmetele. liikumine + elektriväli = magnetväli magnetväli + elektriväli = liikumine magnetväli + liikumine = elektriväli
II 1,30 – 0,082 ln(L) 0,92 0,87 0,83 0,81 0,78 0,75 III 1,30 – 0,098 ln(L) 0,85 0,78 0,74 0,71 0,67 0,65 IV 1,30 – 0,110 ln(L) 0,79 0,72 0,67 0,64 0,60 0,57 Cx − tuuletakistustegur, mis sõltub vaadeldava elemendi kujust. Ümarjuhtmeile - CC = 1,1 jäiteta juhtmetele ja trossidele läbimõõduga d ≥ 20 mm - CC = 1,2 jäitega juhtmetele ja trossidele ning jäiteta juhtmetele ja trossidele lä- bimõõduga d < 20 mm A − vaadeldava elemendi pinna projektsioon tuule suunaga risti olevale tasapinnale Tuulekoormused tuleb korrutada tabelis 6 toodud osavaruteguriga γW ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 15
ja kontaktidest Ahelate järgi eristatakse primaar- ja sekundaarreleed Parameetriteks mähise nimipinge, mähise vool või takistus, kontaktidele rakendatav max. pinge, max. vool 7. Pistmikud Pistmik e. pistikseadis koosneb pistikust ja pesast Kontaktpinnad jagunevad isasteks (male) ja emasteks (female) pistikuteks (plug) ja pesadest (socket, jack) Mõlemad pooled võivad kinnituda nii juhtmetele kui seadmete paneelidele Kontakt alad peavad olema puhtad ja mehhaaniliselt kahjustamata 7. Pistmikud Võrgupistmikud RJ45 pistik 8P8C pesas – harilik võrgukaabli pistmik 8 positsioonilises 8 kontaktiga pesas Pistikul on lukustus klemm tagamaks mehhaanilise ühenduse 7. Pistmikud Trükkplaadi pistikud 2,54mm sammuga piikriba Klemmliist Toite pesad Jne. 7. Pistmikud Paljukontaktilised pistmikud ISO grupipistmikud
õhuniiskus, samuti ka õhu liikumise kiirus sõltub töö iseloomust, ruumi suurusest ja ruumis töötavate inimeste arvust. Seadusest tulenevalt on normaalne kliima 18-25 kraadi ja lubatud õhuniiskus 40-50%. Töötamise ruumi peaks olema võimalik vajadusel õhutada, nii külmal kui kuumal perioodil kütet reguleerida. 2. Kindlasti peab raamatupidaja teadma ka enda tööülesannetega kokkupuutuvate seadmete elektriohutust. Korrapärane kontroll seadmete juhtmetele peaks olema kohustuslik. Riketega ja katkiseid seadmeid, pikendusi jm kasutada ei tohi. 3. Raamatupidaja peamiseks töövahendiks on arvuti ja töö kuvariga on suurimaid ohutegureid. Kindlasti peab endale teadvustama sellest tulenevat ohtu ja käima regulaarselt silmade kontrollis, töötades peab tegema piisavalt puhkepause ja ka lõõgastavaid harjutusi silmadele. 4. Töötamine istuvas asendis on samuti väsitav ja võib olla aluseks hilisematele
Oma selgete eeliste tõttu on TN-S-juhistik kujunenud kõigi madalpingepaigaldiste tarbijavõrkude põhilahenduseks. Seda süsteemi kasutatakse tänapäeval Eestis uutes ja ümberehitavates elamutes ning kontorihoonetes. Alajaamast majani tuleb 4-pooluseline kaabel PEN juhiga (neutraal ja kaitsejuht ühitatuna), aga maja peakilbis on suur maanduslatt, kus neutraal eraldatakse sinisele (neutraal, N) ja kolla-rohelisele (kaitsemaandus, PE) juhtmetele. Ühtlasi on tekkinud vajadus ehitada olemasolevad TN-C- ja IT-juhistikud ümber TN-S-juhistikeks. TN-S-juhistik võib alata elektritarbijate liitumispunktis, olles enne seda välja ehitatud TN-C-juhistikuna.Sellise TN-C- S-juhistiku võib näiteks moodustada TN-C-juhistik,mis ulatub elamute korruskilpideni, korterites on aga nõuetekohane TN-S-juhistik.TN-C-S- juhistikku võib siiski lugeda vaid ajutiseks lahenduseks ümberehituste käigus.
Can- protokolli abil andmete edastamiseks (juhtplokkide omavaheliseks andmevahetuseks) piisab juhtplokkide vahel juba ühest juhmest kuid töökindluse suurendamiseks on lisatud veel teinegi. Lisaks nendele juhtmetele vajab iga seadis veel toitevoolu juhet ja maandust. Süsteemi tööpõhimõtte tundmine vähendab hirmu, suurendab enesekindlust ja teeb asja huvitavaks. Autos ei ole midagi üleloomulikku mõned probleemid vajavad ainult rohkem tööd kui teised. 2
Neutraalne piirkond on kahe pooluse vahel olev piirkond, kus magneti omadused puuduvad. 16. Kus esineb magnetväli? Millal on vooluga juhtmete vahel jõud max., millal min., millal tõmbuvad, tõukuvad? Magnetväli ümbritseb püsimagneteid ja liikuvaid laetud osakesi. Vooluga juhtmete vahel on jõud maksimaalne kui juhtmed on paralleelsed ja minimaalne kui juhtmed on risti. Erisuunaliste voolude korral on juhtmete vahel tõukejõud. 18. Ampere’i seadus (VÜT) Ampere´I seadus ütleb, et juhtmetele mõjub magnetjõud on võrdeline juhet läbiva voolutugevusega, juhtmelõigu pikkusega ja siinusega nurgast voolusuuna ha magnetvälja suuna vahel. 21. Mida näitab pinge (VÜT)? Pinge näitab kui suur töö tehakse ühikulise laengu viimisel ühest punktist teise. Pinge näitab kahe punkti potensiaalide vahet. 22. Mida näitab potentsiaal? Kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. 23. Mida näitab Lorentzi jõud
3. Testriga voolutugevus Alalisvool- sirge kriips. Panen 200mA peale, kus sirge kriips.Pirni ühendatud nii nagu enne juhtmetega. Ühe võtan lahti ja panen testri klemmid juhtme otstele. (kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge Tester V peale vahelduvool- laineline joon. Piirkond 500 ja topin pistikusse.
Enne on juhtmed ühendatud pirninga nii nagu ennegi. 3. Testriga voolutugevus Alalisvool- sirge kriips. Panen 200mA peale, kus sirge kriips.Pirni ühendatud nii nagu enne juhtmetega. Ühe võtan lahti ja panen testri klemmid juhtme otstele. (kollane, sinine ) punane on pluus ja must miinus. Sinine kollasega lahti ja testri punane sinisele ja must kollasele. 4. Mõõda pirni otstel olev pinge testriga. 200 mA, seal kus on sirge kriips. Panen rööbiti sinna pirni juhtmetele peale nagu punktis 2. Poolviltu plussiga 5. Mõõda pirni takistus Ohmi tahan mõõta. Pirni küljes pole ühtegi juhet. Must pirni punasele, punane pirni mustale. 6. Võrgupinge Tester V peale vahelduvool- laineline joon. Piirkond 500 ja topin pistikusse.
Seepärast j ja E suunad langevad kokku. Valem j =E, kus erijuhtivus on =1/(-materjali omadusest sõltuv konfitsent); j on voolutiheduse vektor mingis punktis. 9.Voolu töö ja võimsus Kinnises ahelas mööda ahelat dq nihutamiseks tehtav töö dA=dq. Tähist nim elektromotoorjõuks. Jagades töö ajaga dt, mille jooksul tööd tehakse, saame vooluallika poolt arendatava võimsuse P=dA/dt= dq/dt Ahelas eralduv koguvõimsus: P= 2 /R0+R. See jaguneb kasulikuks ja kasutuks (juhtmetele jms). Kasuliku võimsuse suhe kasutusse määrab allika kasuteguri . 10. Kirchhoff' i reeglid 1)hargnenud ahel: sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga. ik = 0 2) Pingelangude (iR) algebraline summa võrdub elektromotoorjõudude algebralise summaga. i1R1=1+1-2 i2R2= 2+2-3 i3R3=3+3-1
tööpõhimõtet? · Energiasüsteemis toimuvad aegajalt elektriliinide avariilised väljalülitamised, mille tagajärjel tarbijad jäävad ilma elektrita. · Elektriliine püütakse nii kiiresti kui võimalik uuesti sisse lülitada (taaslülitada). · Üle poole avariilistest väljalülitamistest on põhjustatud lühiajalistest lühistest (kestvus kuni mõni sekund). Lühiajalisi lühiseid tekitavad juhtmetele kukkuvad puuoksad, tugev tuul ning linnud ja loomad alajaamades. · Sel juhul on osutunud väga efektiivseteks taaslülituse automaadid, mis võimaldavad elektriliini teatud aja järel uuesti pingestada. · Taaslülitus võib olla ühekordne või mitmekordne (kuni 5 lülitust). 55. Selgita ebaõigete lülituste blokeeringute vajadust ning too näide lülitite lülitamisreegli kohta. · Et vältida valesid lülitusi, on ettenähtud nende blokeerimine
Isoleeritud juhtmetel torus 1,0 2,5 Valgustusvõrgu arvutus koormusvoolu alusel toimub järgmiselt: algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast. Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium- soontega pliikestas kaablitele nimipingel. Voolu Juhtmed Lubatav vool A Kaablitele lubatav vool soone paigalda A 32 ristlõige misel torus õhus pinnases mm 2 lahtiselt + 25 0 +15 0 C
- montaai vimalus peale ehitustde lppu - montaaitde vhesus - krge tkindlus 4.10. huliinid Peale juhtme margi ja ristlike ning liini elementide valikut omavad thtsust jrgmised andmed: 1. Liini vertikaalne gabariit - minimaalne lubatud juhtme kaugus maast vi ehituskonstruktsioonidest. 2. Liini horisontaalne gabariit - minimaalne lubatud horisontaalne rmise juhtme kaugus puudest vi ehituskonstruktsioonidest. 3. Tugede vaheline kaugus 4. Juhtmetele mjuvad lisajud ( j, tuul ). mis sltuvad kliimarajoonist. Vertikaalsed ja horisontaalsed gabariidid ja juhtmete arvutuslikud koormused mratakse elektriehituseeskirjade jrgi. Masti krguse arvutamine: h = hv + f + hlisa h - masti krgus hv - nutud masti vertikaalne gabariit f - juhtme rippe suurus hlisa - krguse varu, mis arvestab pinnase ebatasasust Juhtmete ripe horisontaalse trassi puhul: l - tugedevaheline kaugus g - taandatud juhtme koormus (N/m3) - arvutuslik juhtme pinge (Pa)
vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1
ebasümmeetria.Ebasümmeetriaga kaasneb vastu- ja nulljärgnevusega pingekomponntide teke: Uv%=Uv/Un*100, Uo%=Uo/Un*100, kus Uv on vastujärgnevusega pingekomponent, Uo- nulljärgnevusega pingekomponent 44. Juhtmete ristlõike arvutamine Juhtmete piisav ja vajalik ristlõige määratakse põhimõtteliselt lubatud kuumenemise järgi, kusjuures see sõltub kestva kormusvoolust ning jahutustingimustest, seega tarbija võimsusest ja juhtmete paigaldamiseviisist.Kaablitele ja juhtmetele on sõltuvalt nende soonte ristlõikest, arvust ning materjalist, isolatsiooni materjalist ja paigaldamiseviisist ette nähtud lubatavad kestvad koormusvoolud, mis käsiraamatutes on esitatud sellekohastes tabelites nii vask- kui alumiiniumsoontega juhtmete kohta. 47.Puute-ja sammupinge Sammupinge - Inimese jalgade vaheline pinge. Kui maapinnale langeb pingestatud juhe ,siis juhtme ja maa potensiaal võrdne juhtme potentsiaaliga.Ohtlikus piirkonnas sammuva inimese jaögade vaheline pinge on
vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1
vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1
(As) 2) Aktseptorlisand suurendab aukude arvu, sest tema valents on pôhiaine omast väiksem. Seda lisandit sisaldavat pooljuhti nim. p-tüüpi pooljuhiks ja temas on pôhilisteks laengukandjateks augud. (In) pn-siirdeks nim. kahe eri tüüpi pooljuhi kontaktpinda, millel on ühepoolne juhtivus. Seda kasutatakse pooljuhtdioodis ja transistoris. Magnetväli Magnetväli on üks mateeria eksisteerimise vorme, mille tekitavad liikuvad laetud osakesed, seega ka vooluga juhtmetele, magnetnôeltele, rauapurule. Magnetvälja jôujooned on kinnised kôverad, mille sihis paigutub rauapuru ja millede puutuja siht ühtib magnetilise induktsioonivektori sihiga. Nad lähtuvad püsimagneti N-pooluselt ja suunduvad S-poolusesse. Vooluga juhtmete ümber on magnetvälja jôujooned kontsentrilised ringid, mille keset läbib vooluga sirge juhe. Magnetiliseks induktsiooniks nim. magnetvälja iseloomustavat suurust, mis näitab kui suur pöördemoment
alla. Tänapäeval seda süsteemi uusehitistes ei ole lubatud kasutada, selleasemel kasutatakse TN-C-S süsteemi. TN-S-C süsteem Seda süsteemi kastutakse tänapäeval eestis uutes ja ümber ehitatavates elamutes ning kontori hoonetes. Alajaamast majani tuleb pooluseline kaabel PEN juhiga(0ja maandus ühesjuhis), aga maja peakilbis on suur maanduslatt kus 0 eraldatakse sinisele(neutraal, N) ja kollane rohelisele(kaitsemaandus, PE) juhtmetele. Sellel süsteemil on järgmised ohud: kui pea maanduslati kruvid ei garanteeri tugevat ühendust maandus elektroodidega siis neutraaljuhi katkemisega võivad elektriseadmete metallis kestad sattuda pinge alla. Kuid maandus paigaldis ei granteeri väikest takistust alajaamani siis sellest neutraaljuhtme katkemisel ei ole kasu(tekib oht elektriseadmele ja inimeludele). TN-S süsteem Terre neutrale separe maanuds juhe ühendatakse 0 juhiga alajaama lähedale, see süsteem on
juhtmemargiks AC 70, 220 kV puhul AC 240 ning 330 kV puhul 2 × AC 240. Valitud juhtmed peavad vastama ka mehaanilise tugevuse nõuetele. Juhtmete ja trosside minimaalsed lubatavad ristlõiked, lähtudes mehaanilisest tugevu- sest, võivad olla antud käsiraamatuis vastavalt liini nimipingele ja paikkonna iseloomule (näit asustatusele). Liinijuhtmete, trosside ja mastide mehaanikali- ne arvutus kuulub vastava liini projekti juurde. Võidakse fikseerida ka õhuliinide juhtmetele maksimaalsed lubatavad piirid, millest suurema ristlõikega juhtmete kasutamine pole konstruktsiooniliselt, tavaliselt mastide kõrge maksumuse tõttu, enam majanduslikult otstarbekas. Näiteks on 110 kV õhuliinide jaoks peetud tavaolukorras maksimaalseks rist- lõikeks AC 240. Kokkuvõte liinijuhtide valikul tavaliselt rakendatavatest tingimustest ülekan- de-, kesk- ja madalpingejaotusvõrkudes on toodud tabelis 2.1. Kaabelliinide puhul langeb osa nõudeid ära. Tabel 2.1
vähendab kasutegurit. Eralduv soojus kuumutab neid seadmeid ja piirab nende koormamist. Elektriseadme kasulik võimsus ongi enamasti piiratud tema pinnalt soojuse ärajuhtimise võimega. Kui elektriseadmetes satuvad pingestatud juhtmed või erinimelised klemmid omavahel või mõne metalleseme kaudu ühendusse, siis muutub vooluringi takistus väga väikeseks. Seda nimetatakse lühiseks. Voolutugevus kasvab kümneid kordi ning ületab kaugelt juhtmetele lubatava väärtuse. Eralduv soojushulk on võrdeline voolu ruuduga. Juhtmed kuumenevad tugevasti ja võivad põhjustada isolatsiooni kui ka ümbritsevate esemete süttimist. Lühisvoolu väljalülitamiseks kasutatakse näiteks sulavkaitsmeid. Sulavkaitsme põhiosaks on sular kergestisulavast metallist kalibreeritud traat või riba mis liigkoormuse korral kuumeneb ja sulab, katkestades nii vooluahela ja lülitades kaitstava ahelaosa välja. 16 1
Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega. 36 49. Sõites läbi väravatest ja muudest madalatest ning kitsastest kohtadest tuleb veenduda, et tõstuk nendest koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja juhtmetele. 50. Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust. 51. Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud. 52. Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele. 53. Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks. 54
47. Tõstukiga töötamisel ei tohi kasutada purunenud kaubaaluseid. 48. Kui tõstukil on kabiin, peavad selle uksed olema töötamise ajal suletud. Turvavöö olemasolul on lubatud töötada avatud, kuid fikseeritud asendis uksega. 49. Sõites läbi väravatest ja muudest madalatest ning kitsastest kohtadest tuleb veenduda, et tõstuk nendest koos koormaga vabalt läbi pääseb. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seejuures rippuvatele elektrikaablitele ja –juhtmetele. 50. Lähenedes vahekoridoride ristumiskohale või muudele piiratud nähtavusega aladele tuleb vähendada liikumiskiirust. 51. Keelatud on sõita üle kaablite ja juhtmete, kui need pole nõuetekohaselt kaitstud. 52. Keelatud on viia kehaosi liikuvate tõstemehhanismide vahele. 53. Kahveltõstukit ei tohi kasutada koormate lükkamiseks ja lohistamiseks, samuti muude tõstukite lükkamiseks. 54. Keelatud on kinnitada tõstukile lisaballaste selle tõstevõime suurendamise või mõnel
annaabi.ee 
