Gaaslahendus - elektrivoolu gaasis. Põrkeionisatsiooniks nimetatakse nähtust, kus elektriväljas kiirendatud elektron põrkudes gaasi aatomiga lööb sellest välja elektrone. Elektrivool pooljuhis on vabade elektronide ja aukude suunatud liikumine. Sõltuvalt sellest, kas lisandi valents on suurem või väiksem kui põhiainel, saadakse vastavalt elektron- ja aukjuhtivus. Elektrivool pooljuhtides on elektronide ja aukude suunatud liikumine. Laengukandjate laengu tõttu: n-juhtivuseks ja p-juhtivuseks. p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks Transistor on pooljuhtseadis, mille abil saab tekitada, lülitada, võimendada ja muundada elektrisignaali (voolu). Valgusdiood – LED, lühend sõnast light emitting diode – on pooljuhtseadis, mis muudab elektrienergia optiliseks kiirguseks (infravalgus, nähtav valgus või ultravalgus). Valgusdioodis muudetakse p-n siirdel elektronide ja aukude
elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l juhi pikkus [m] S eritakistus [mm2/m] S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus · Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks 1 m = 2 mm Takistid · Püsitakistid takistust pole võimalik muuta · Muuttakistid takistus on muudetav etteantud tt t d piirides ii id Takistid · Püsitakistid võivad olla süsinik-
liini lainetakistusega. Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime vastava nihke mm-tes. 0,17 - 0,132 = 0,038 l1= 442mm*0,038+442mm = 458,796mm c) Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks valisime liinile lülitatava lühise pikkuse sellise, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus Xx. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime juhtivuseks ning liikusime sealt edasi generaatori poole punktini Xx. Saadud nihke teisendasime mm-ks. L2=L2'* + /2=266,9mm L2´=0,354-0,25=0,104 c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue seisulaineteguri. L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm Mõõtsime uued Umax ja Umin. Umax=52V Umin=14V SWR=SQRT(Umax/Umin)=SQRT(52/14)=1,927 4.Kokkuvõte ja järeldused Laboris õppisime sobitama koormust liiniga, mõõtsime seisulainetegurid sobitatud ja
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper OHMI SEADUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. TAKISTUSEGA SEOTUD DEFINITSIOONID 1.1. Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: . Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. 1.2. Takistus Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Võrdeteguriks on aine eritakistus: . Metallide takistust põhjustab laengukandjate
Lugesime diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes, milleks saime 0,176 0,134 = 0,042 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes, mis on sobituselemendi liinile lülitamise kohaks. l1 = 430 * 0,042 = 18,06 mm Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx reaktiivtakistuse Xx. Viimase kompenseerimiseks tuli liinile lülitatava lühise pikkus valida selline, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus X x. Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime ta juhtivuseks ning liikusime sealt generaatori poole punktini Xx. Saime nihke lainepikkustes 0,3435 0,25 = 0,0935 Valemi l / järgi saame leida vastava nihke mm-tes l2 = 430 * 0,0935 = 40,205 mm 4. Uue seisulaineteguri mõõtmine Koostasime vastava sobitusskeemi reaalselt l1 = 18,06 + 430 = 448,06 mm ja l2 = 40,205 75 + 430 / 2 = 180,205 mm Mõõtsime uued Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 14 mV ja Umax = 26 mV Valemi SWR = SQRT( Umax / Umin ) järgi saame arvutada uue seisulaineteguri
· Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, triivi kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena: I= q*n*S*v Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus: · Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus · Elektromeetriks nimetatakse metallkesta paigutatud ja skaalaga varustatud elektroskoopi · Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega. · Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks · Tema pöördväärtust aga juhi või vaadeldava vooluringi takistuseks. · Takistus on esitatav pinge ja elektritugevuse jagatisena. · Juhi takistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1A Juhtide jadaühendus · Kõikides jadaühendustes juhtides on voolutugevus sama väärtusega · Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga
10. Mis on pooljuht? Lk 86 Pooljuhid on kristallilise struktuuriga ja oma elektriliste omaduste poolest asuvad nad elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Neil on keelutsoon. (lk 87) 11. Milleks on tarvis viia pooljuhtmaterjalidesse lisandaineid? Lk 90 Doonor- ja aktseptorlisandid rikuvad kristallvõre õiget struktuuri ja muudavad pooljuhi omadusi. Tekivad n-tüüpi (elektronjuhtivus) ja p-tüüpi (aukjuhtivus) pooljuhid. 12. Mida nimetatakse pooljuhi omajuhtivuseks,e. i-juhtivuseks? Lk 88 Kui pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga. 13. Mida nimetatakse n-juhtivuseks?lk 91 n-tüüpi pooljuhis on vabade elektronide arv (kontsentratsioon) suurem kui aukude arv ja seepärast on vabad elektronid põhilisteks voolukandjateks. n-pooljuhi pinnale on kasvatatud 0,1m paksune dielektriku kiht ja sellele kantud metallikiht, mis toimib paisuna. Kui rakendada n-kanaliga transistori paisule näiteks negatiivne pinge siis tõukab
ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul . Selle põhjal on takistus esitatav pinge ja voolutugevuse jagatisena. Juhi takistus on üks oom (1), kui juhi otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu 1 A. Seega Takistite jada ja rööpühendus: takisti-juhid, mis omavad kindlat takistust. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga
Takistus R näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 Ω). Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga S. Võrdeteguriks on aine eritakistus ρ : R = ρ l / S. Võrdeteguriks Ohmi seaduses pinge kui põhjuse ja voolutugevuse kui tagajärje (funktsiooni) vahel on mitte juhi takistus vaid tema pöördväärtus, mida nimetatakse juhtivuseks (conductance). Eritakistus ρ iseloomustab ainet, millest koosneb uuritav juht. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus: ρ = RS / l. Eritakistuse SI-ühikuks on oom korda meeter (1 Ω .m). 2)Mis on elektriahel, ahela haru, sõlm, kontuur? Elektriahela ühesuguse vooluga osa on haru. Kolme või enama haru ühenduskoht on sõlm. Jadamisi elementidest moodustuv kinnine voolurada on kontuur.
10 9 N. Coulomb'i seadus on analoogiline gravitatsiooniseadusega, elektrilaeng raske massiga, Coulomb'i võrdetegur k gravitatsioonikonstandiga G. Mõlema jõu pöördvõrdeline sõltuvus kauguse ruudust on tingitud vastava välja ühtlasest jaotumisest üle pinna, mille punktides väli eksisteerib. Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G U = U /R. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A.
Elektritakistus on füüsiline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Oomist väiksemat ühikut kasutatakse vähe. , , , Takistussõltub juhi aterjalist j j lemtest. Takistus R on võrdeline juhi pikkusega l, pöördrõrdeline juhiristlõikepinnaga S. Eritakistus on 1 meeti pikkuse ja 1 m2 ristlõikepindalaga keha takistus. Praktikas kasutatakse sageli ühikut *mm2/m, mis annab 1 meetri pikkuse ja 1 mm2 suuruse ristlõike pindalaga juhi takistuse. Takistuse R pöörväärtust nim juhtivuseks G. Juhtivuse ühik on siimens (S) Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, ettal oleks teatud suurusega takistus. Eristatakste mõisteid takistus, mis on omadus ja takisti, mis on selle omadusega ese. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näitkes pistikus, nim üleminekutakistuseks. Väikese takistusega takistite ühendamisel tuleb arvestada ka ühenduskoha üleminekutakistust. Selle suurusjärk pistikuühenduses on millioom
Raud, malm 0,097...0,10 Tina 0,113 Plii 0,207 Teras 0,7...19 Konstantaan 0,50 Kroomnikkel 1,10 Kroomalumiinium 1,35...1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9
Raud, malm 0,097...0,10 Tina 0,113 Plii 0,207 Teras 0,7...19 Konstantaan 0,50 Kroomnikkel 1,10 Kroomalumiinium 1,35...1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9
Raud, malm 0,097...0,10 Tina 0,113 Plii 0,207 Teras 0,7...19 Konstantaan 0,50 Kroomnikkel 1,10 Kroomalumiinium 1,35...1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9
ei ole enam täielikud, kui elektron on läinud valentstsoonist juhtivustsooni, seepärast tekib selles aatomis elektriline nivoo puudujääk, nn. "auk ", mille tulemusena aatom muutub positiivseks iooniks. Seega on auk samaväärne positiivse laenguga. Elektronid täidavad selle " augu " elektrivälja mõjul, samas jääb mujal vabaks elektroni koht - uus "auk". Toimub suhteline "aukude" liikumine. Niisugust juhtivust nimetatakse p - juhtivuseks ( positiivne laeng ). · Ge ja Si on neljavalentsed elemendid. Kui neid legeerida kolmevalentsete galliumi või indiumiga, siis üks paariselektroonsetest sidemetest jääb põhiaine ja lisandi aatomite vahel puudulikuks ( temas ei jätku ühte elektroni ) ja tekib "auk". Sellepärast on legeeritud pooljuhil lisandisteuktuurist tingituna "aukude" ülekaal. Seda lisandit, mis tekitab p - juhtivuse, nimetatakse akseptoriks. E = 0,08 eV.
Kui laengukandjad liiguvad aines kaootiliselt, siis elektrivoolu aines ei tekki. Kuna auk/augud liiguvad pooljuhis kaootiliselt, siis elektrivoolu pooljuhis ei tekki. Kui pooljuht sattub välisesse elektrivälja, siis hakkavad kohalt lahkunud elektronid triivima välja positiivse pooluse poole, augud aga kakkavad triivima välja negatiivse pooluse poole. Pooljuhi elektrijuhtivust, mis on tingitud aukude korrapärasest triivimisest nimetatakse auk-omajuhtivuseks ehk p-tüüpi juhtivuseks. Pooljuhis on vabu elektrone ja auke alati ühepalju, sellepärast on auk- ja elektronjuhtivusel pooljuhis ühesugune osatähtsus. Pooljuhtide lisandjuhtivuseks nimetame elektrijuhtivust, mis on tingitud mingi lisandi, lisandtsentrite, lisamisest keemiliselt puhta pooljuhi kristallvõresse. Lisandtsentriteks võivad olla teiste keemiliste elementide aatomid. Näiteks, kui lisada puhtale sulagermaaniumile umbes 10−5% arseeni, siis tahkumisel tekib tavaline germaaniumi
5.5. Takistus ja eritakistus Voolu tekkeks on vajalik elektriväli ja seega ka pinge. Põhjuslikku seost voolutuge- vuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: U I=GU või I = . R Võrdetegurit G selles seoses nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Takistust põhjustavad jõud, mis laengukandjate suunatud liikumist pidur- dades muundavad juhile rakendatud elektrivälja energiat soojuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühi- kulise tugevusega vool: U R= . I Takistuse mõõtühikuks on oom (1 )
valem. 3. Kuidas elektritakistust tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Kirjutada juhtme takistuse arvutamise valem, mida tähendavad valemis olevad tähed? 5. Millega mõõdetakse elektritakistust, kuidas ühendatakse mõõteriist vooluringi? Miks seatakse mõõteriista osuti enne mõõtmist "0" asendisse? 6. 1 K = ... . 7. 1M = ... . 8. Millega mõõdetakse suuri takistusi ja isolatsioonitakistust? 9. Mida nimetatakse eritakistuseks? Mida nimetatakse juhtivuseks? 10.Mis on takistus ja mis on takisti? 11.Millest sõltub aine eritakistus ja juhtme takistus? 12.Mida nimetatakse üleminekutakistuseks? 13.Mida tuleb takistite valikul silmas pidada? 14.Kuidas muutub metalljuhtmete takistus temperatuuri tõusuga? 15.Mida nimetatakse ülijuhtivuseks? 16.Mida näitab aine takistuse temperatuuritegur (). 17.Kas on ka selliseid sulameid mille takistus temperatuuri muutudes ei muutu? Nimeta. Kus kasutatakse? 18
Olgu pinnal ebaühtlus kõrgusega h ja tähistagu 0 nim suhteliseks juhtivuseks. Materialis levimisel langemissuuna ja pinna vahelist nurka. Olgu R ebaühtluse
k. hole, sks k. Loch (auk), aga ka Defektelektron). Augu võib täita teine elektron, sellest jäänud augu võib täita kolmas jne. Toimub elektroni ja augu rekombinatsioon ja ühtlasi augu ümberpaiknemine suunas, mis on vastupidine elektroni ümberpaiknemisele. Selline nihkeprotsess võib korduda; elektronid, mis pole aatomitega seotud, võivad pooljuhis liikuda ja täita auke. Elektronide liikumise läbi tekkinud elektrijuhtivust nimetatakse n- juhtivuseks ehk elektronjuhtivuseks, aukude liikumisel tekib p-juhtivus ehk aukjuhtivus. Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv võrdne aukude arvuga. Puhta pooljuhi juhtivust nimetatakse omajuhtivuseks (ingl.k. intrinsic conduction) ja sellist pooljuhti i-pooljuhiks (lühend inglisekeelsest terminist: intrinsic semiconductor). Puhta pooljuhi saamiseks on nõutav puhtusaste mitte enam kui 1 võõraatom 1010 põhiaine aatomi kohta
nad asuvad. Isoelektrilisest joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud sakke negatiivseteks. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga iseloomustavad
2. Nagu joonisel toodud skeemil selgub, esineb üheaegselt nii elektronide kui aukude liikumine. Kui keemiliselt puhtas aines tekkib üheaegselt sama arv elektrone ja auke, nagu praegu kirjeldasime. siis on meil tegemist materjali omajuhtivusega. Kuna ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.20 laengukandjaid on siin kahesuguseid, eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk n-juhtivuseks (sõnast "negative"), aukude liikumisest tingitud juhtivust aga aukjuhtivuseks ehk p-juhtivuseks (sõnast "positive"). Peale omajuhtivuse on sobivate lisandite lisamisega materjalile võimalik kunstlikult tekitada täiendavat lisandjuhtivust. Lisanditest tingitud juhtivus on alati üheliigiline, s.t. kas elektron- või auk juhtivus. Lisand juhtivuse tekitamiseks lisatakse pooljuhtmaterjalile kas kolme- või viievalentseid lisandeid, mis peavad ise olema
3 JOONIS 1 2 Nagu joonisel toodud skeemil selgub, esineb üheaegselt nii elektronide kui aukude liikumine. Kui keemiliselt puhtas aines tekkib üheaegselt sama arv elektrone ja auke, nagu praegu kirjeldasime, siis on meil tegemist materjali omajuhtivusega Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk N-juhtivuseks (sõnast "negative"), aukude liikumisest tingitud juhtivust aga aukjuhtivuseks ehk P- juhtivuseks(sõnast "positive"). Peale omajuhtivuse on sobivate lisandite lisamisega materjalile võimalik kunstlikult tekitada täiendavat - lisandjuhtivust. Lisanditest tingitud juhtivus on alati üheliigiline, s.t. kas elektron- või aukjuhtivus. Lisandjuhtivuse tekitamiseks lisatakse pooljuhtmaterjalile kas kolme- või viievalentseid lisandeid, mis peavad ise olema
JOONIS 1 2 Nagu joonisel toodud skeemil selgub, esineb üheaegselt nii elektronide kui aukude liikumine. Kui keemiliselt puhtas aines tekkib üheaegselt sama arv elektrone ja auke, nagu praegu kirjeldasime, siis on meil tegemist materjali omajuhtivusega Laengukandjaid on siin kahesuguseid ja eristatakse ka kahesugust juhtivust. Elektronide liikumisest tingitud juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks ehk N-juhtivuseks (sõnast "negative"), aukude liikumisest tingitud juhtivust aga aukjuhtivuseks ehk P- juhtivuseks(sõnast "positive"). Peale omajuhtivuse on sobivate lisandite lisamisega materjalile võimalik kunstlikult tekitada täiendavat - lisandjuhtivust. Lisanditest tingitud juhtivus on alati üheliigiline, s.t. kas elektron- või aukjuhtivus. Lisandjuhtivuse tekitamiseks lisatakse pooljuhtmaterjalile kas kolme- või viievalentseid
43. Ohmi seadus, Joule'i-Lenzi seadus. Voolutugevus juhis on võrdeline selle juhi otstele rakendatud pingega. Valemis pinge ees oleva võrdeteguri pöördväärtust nimetatakse juhi takistuseks. See viib meid Ohmi seaduse tuttava kujuni I=U/R. Takistuse ühikuks on 1 oom: [R]=1V/A= 1 oom. Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks. Juhi takistus on võrdeline tema pikkusega ja pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Juhi eritaksitus on võrdeline ruutjuurega absoluutsest temperatuurist, s.t. kasvab temperatuuri tõustes. Seda fakti saab põhjendada ka kvalitatiivselt. Temperatuuri suurenedes kasvavad metalliioonide võnkumiskiirused ja amplituudid, sellepärast on vabadel elektronidel suurem tõenäosus nendega kokku põrgata ja seega vabade elektronide liikumine rohkem takistatud. Joule'i-Lenzi seadus.
Raud, malm 0,097...0,10 Tina 0,113 Plii 0,207 Teras 0,7...19 Konstantaan 0,50 Kroomnikkel 1,10 Kroomalumiinium 1,35...1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9
gukandjateks on enamasti kõrvalise ionisaatori Seega koosneb dielektrikut läbiv vool i kahest (ultraviolettkiirgus, kosmiline kiirgus jms.) mõjul komponendist: tekkinud ioonid. Sellist juhtivust nimetatakse sõltu- i = in + ij ; vaks juhtivuseks. Suure rakendatud pinge puhul neist esimene on alalispingel kiirelt sumbuv (sele võivad ioonid tekkida ka gaasis endas pinge mõjul 3.1). toimuva põrkeionisatsiooni tõttu. Põrkeionisatsiooni Dielektriku takistus määratakse alalispingel, poolt põhjustatud juhtivust nimetatakse sõltumatuks kasutades Ohmi seadust: juhtivuseks. Voolu sõltuvus rakendatud pingest on
kohta: n = N / V. Sellest N = n V , laengukandjate arv on kontsentratsiooni ja ruumala korrutis. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, suunatud liikumise kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena I=qnvS. Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G U = U /R. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest
kohta: n = N / V. Sellest N = n V , laengukandjate arv on kontsentratsiooni ja ruumala korrutis. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, suunatud liikumise kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena I=qnvS. Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G U = U /R. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest
kohta: n = N / V. Sellest N = n V , laengukandjate arv on kontsentratsiooni ja ruumala korrutis. Voolutugevus I on esitatav ühe laengukandja laengu q, laengukandjate kontsentratsiooni n, suunatud liikumise kiiruse v ja juhtme ristlõikepindala S korrutisena I=qnvS. Ohmi seadus: Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = G U = U /R. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: R = U / I . Takistuse mõõtühikuks on üks oom (1 ). Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1 V tekitab juhis voolu 1 A. Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti takistus on reeglina palju suurem ühendusjuhtmete takistusest
Joonest ülespoole suunatud sakke nimetatakse positiivseteks, allapoole suunatud negatiivseteks. Sinutriaalsõlme erutusega kaasuvad potentsiaalimuutused on väikesed ja EKG-s ei kajastu. P-sakk iseloomustab erutuse tekkimist ja levimist kodades. P-Q intervall vastab ajale erutuse tekke algusest kodades kuni vatsakeste müokardi erutumise alguseni. Seda aega, mille vältel erutus levib kodades ja südamesisese erutusjuhtesüsteemi osades, nimetatakse ka atrioventrikulaarseks juhtivuseks. Q-sakk näitab erutuse levikut papillaarlihastele ja vatsakeste vaheseina muskulatuurile, Q-saki algus märgib erutuse jõudmist vatsakeste töömuskulatuurile. R-sakile vastab erutuse levik vatsakeste müokardi välimisele kihile ja vasaku vatsakese baasile. QRS-kompleks on intervall Q saki algusest kuni S-saki lõpuni ja see iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ja sellel ei ole kindlat seost erutuse levikuga südames. Küll aga
nimetatakse pooljuhtideks. 7.1.1. Elektroonne ja iooniline juhtivus Elektrivool on välisest elektriväljast põhjustatud elektriliste laengute liikumine. Positiivselt laetud osakesed saavad elektriväljas väljasuunalise kiirenduse ja negatiivselt laetud osakesed kiirenduse vastupidises suunas. Enamikes materjalides on elektrijuhtivus põhjustatud elektronide liikumisest ja seda nimetatakse elektroonseks juhtivuseks. Ioonilise sidemega materjalides on võimalik ka laetud ioonide liikumine materjalis ja seda nimetatakse ioonjuhtivuseks. 7.2. Tahkete ainete tsooniteooria alused Kõikides elektrijuhtides, pooljuhtides ja paljudes isolaatorites esineb vaid elektrooniline juhtivus ja elektrijuhtivuse väärtus sõltub tugevalt juhtivusprotsessist osavõtvate elektronide hulgast. Juhtivusest osavõtvate elektronide arv sõltub aine aatomite elektronide
Mida suurem on see segav mõju, seda nõrgemat voolu suudab tekitada mingi kindel pinge. Põhjuslikku seost voolutugevuse ja pinge vahel väljendab Ohmi seadus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: U I=GU või I = . R Võrdetegurit G selles seoses nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust R aga juhi takistuseks. Takistust põhjustavad jõud, mis laengukandjate suunatud liikumist pidur- dades muundavad juhile rakendatud elektrivälja energiat soojuseks. Juhi takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool: U R= . I Takistuse mõõtühikuks on oom (1 )
annaabi.ee 
