See kindlustab, et töötajad on ette valmistatud ja motiveeritud tegutsema teenindusele orienteeritud ehk valikuvabaduslikke toiminguid soodustaval viisil. (Tooman, Mae 1999: 233) Peamised sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused (Tooman, Mae 1999: 234-235): · Töötajatele pideva tagasiside andmine. · Töötajate vajaduste jälgimine. · Uute toodete ja teenuste ning turunduskampaaniate esmatutvustus siseklientide hulgas. · Töötajaid julgustava juhtimismeetodi kasutamine. 5 Organisatsiooni seisukohalt on sisekliendi teenindamine väga tähtis, sest sekkest sõltub väga suurel määral tema maine ja üldpilt, sest selle annavad edasi välisklientidele just sisekliendid. Kui organisatsiooni töötajad ei ole rahul või tunnevad end ebavajalikuna, siis see mõjutab ka organisatsiooni üldist olemust. Kui siseklienditeenindus on
Delegeerimine Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses; ·töötegijad oleksid piisavalt informeeritud ülesannetest ja õigustest; ·ülesandeid ja vastutust delegeeritakse vaid nende alluvatele, kellel on olemas selleks vajalikud võimed, oskused, teadmised; ·ülesanded ja vastutus on täpselt piiritletud.
Suletud süsteem - on seotus sisekeskkonnas. 11) Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja –meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda – saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12) Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist. 13) Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid? Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon, missioon ja eesmärgid. 14) Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit? 1. Ettevõtja lähenemine – (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte probleemidele), visioon. NT BILL GATES 2
See kindlustab, et töötajad on ette valmistatud ja motiveeritud tegutsema teenindusele orienteeritud ehk valikuvabaduslikke toiminguid soodustaval viisil. (Tooman, Mae 1999: 233) Peamised sisekliendi teenindamise viisid ja võimalused (Tooman, Mae 1999: 234-235) : · Töötajatele pideva tagasiside andmine. · Töötajate vajaduste jälgimine. · Uute toodete ja teenuste ning turunduskampaaniate esmatutvustus siseklientide hulgas. · Töötajaid julgustava juhtimismeetodi kasutamine. 4 Siseturundus algab sellest, et tunnustatakse töötajaid kui organisatsiooni sisekliente ja siseturgu kui organisatsiooni esmast turgu. Siseturundus on eduka välisturunduse üheks oluliseks eelduseks. Kliendikeskse hoiakuga, sõbralik, hoolitsev, abivalmis, heade teadmiste ja oskustega personal aitab kaasa organisatsiooni imago loomisele ja peamise eesmärgi klientide rahulolu saavutamisele.
Konstruktsiooni ja tööpõhimõtte alusel a) mehhaanilised b) pneumaatilised c) hüdraulilised d) elektrilised e) kombineeritud 2. Juhitava objekti alusel a) tööorganite ja –seadmete juhtimiseks b) jõuallikate töörežiimi juhtimiseks c) transmissiooni elementide töö juhtimiseks d) rooliseadmed masina liikumise juhtimiseks 3. Toime alusel juhitavale elemendile a) vahetu toimega e otsesidega b) võimendajaga e kaudse toimega c) jälgivad süsteemid d) koormustundlikud e tagasisidega 4. Juhtimismeetodi alusel a) käsijuhtimisega b) poolautomaat-juhtimisega c) automaatjuhtimisega d) suhtlevad, programmeeritud juhtimisega 21. Mehhaanilised juhtimissüsteemid ja nende liigitus. Vanimad masinail kasutatavad juhtimissüsteemid ning kaasaegseis masinais kasut. neid vaid teiste juhtimissüsteemide osadena. Ehedalt on nad kasutusel ainult sisepõlemismootorite töörežiimi juhtimissüsteemides. Liigitatakse
olemasolu õigustada ja järgmist tasandit pisiasjades kontrollida. Eduka delegeerimise eelduseks on ühtne arusaam strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Samuti tuleks alluvale kirjeldada võimalikult palju probleemi olemust ja riskitegureid(Samel, E. 20.03.09). Delegeerimine-juhi tõhus abimees?6 Enne kui juht saab ülesannet delegeerima hakata peab ta ise läbima oma arengus suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid. Samuti on vaja juhil kasutada ka suunavat juhtimismeetodit, millega ta peab samamoodi tuttav olema. Suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid on järmised: · 1.etapp: suunav juht loob vajalike oskustega meeskonnas · 2.etapp: toetav juht loob töökeskkona, kus töötajad tahavad omandatud oskusi maksimaaselt rakendada. · 3.etapp: delegeeriv juht on kahel eelneval etapil sobiva meeskonna, kellele saab ja oskab ülesandeid delegeerida.
Juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Käitumisviis sellest analüüsist tulenevalt. Et olla paindlik, peab juht: valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeod; teadma juhtimismeetodite plusse/miinuseid; hindama org sisemist seisundit ja väliskeskkonda ta peab saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest; keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Koolkonna tugevaks küljeks: võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad. 17. Juhtimise funktsioonid = tegevuse liigid 1.ajaline loogiline järjestus; 2.juhtimisobjekti spetsiifika. Planeerimine- eesmärkide püstitamine; planeerimine- seotud eesmärkide püstitamise poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega; Organiseerimine organiseerimine; koordineerimine; reguleerimine - tähistab org kujunemist. Selle käigus
Juhile püütakse näidata võimalust, kuidas oma igapäevatöös paindlik olla. Rõhutatakse, et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid, vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi. Et olla paindlik, peab juht: · valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid; · teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid; · hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda; · keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Olukorralise koolkonna tugevaks küljeks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad. 5 Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Õppiv organisatsioon
Kesktee-juhtimist kasutavad juhid, kes tasakaalustavad töötajate vaja- dused ning organisatsiooni produktiivsuse. Samas arvestab juht, kes proovib neid kaht tegurit tasakaalus hoida, mõlemat tegurit ebapiisavalt. Ent edukas juht peab arvestama piisavalt mõlemaga – nii töötajatega kui ka organisatsiooni eesmärkidega, seega meeskondliku juhtimise kui kõige efektiivsema juhtimise korral orienteerutakse tugevalt nii tööülesannetele kui ka inimestele. Sellise juhtimismeetodi puhul pöörab juht suurimat tähelepanu nii töötulemustele kui ka töötajatele. Sellest tulenevalt juht, kes valib võimuka juhtimise või juhtimisstiili, kus juhtimine otseselt puudub, juhiks ei sobi. Klubijuhtimine aitab juhil inimestega hästi läbi saada, kuid tulemusi jääb vajaka. Kesktee- juhtimise korral saadakse keskmiselt rahuldatavad tulemused. Ka juhi seisukohast on kõige parem juhtimis- stiil meeskondlik juhtimine.
Kesktee-juhtimist kasutavad juhid, kes tasakaalustavad töötajate vaja- dused ning organisatsiooni produktiivsuse. Samas arvestab juht, kes proovib neid kaht tegurit tasakaalus hoida, mõlemat tegurit ebapiisavalt. Ent edukas juht peab arvestama piisavalt mõlemaga – nii töötajatega kui ka organisatsiooni eesmärkidega, seega meeskondliku juhtimise kui kõige efektiivsema juhtimise korral orienteerutakse tugevalt nii tööülesannetele kui ka inimestele. Sellise juhtimismeetodi puhul pöörab juht suurimat tähelepanu nii töötulemustele kui ka töötajatele. Sellest tulenevalt juht, kes valib võimuka juhtimise või juhtimisstiili, kus juhtimine otseselt puudub, juhiks ei sobi. Klubijuhtimine aitab juhil inimestega hästi läbi saada, kuid tulemusi jääb vajaka. Kesktee- juhtimise korral saadakse keskmiselt rahuldatavad tulemused. Ka juhi seisukohast on kõige parem juhtimis- stiil meeskondlik juhtimine.
11. Milliseid omadusi eeldab situatsioonikoolkond juhtidelt? Et juht oleks paindlik, peab ta : 1. Valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid. 2. Teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 3. Hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui ka väliskeskkonda saab selge ettekujutluse keskkonnas ja selle nõudmistest. 4. Valima keskkonna hinnangute alusel sobiva juhtimismeetodi. 12. Milline on õppiva organisatsiooni põhieesmärk? Õppiva organisatsiooni põhieesmärgiks on see, kus muudatuste läbiviimine eeldab uute oskuste omandamist 13. Millised on strateegilise juhtimise olulised elemendid? Strateegilise juhtimise olulisteks elementideks on visioon, missioon ja eesmärgid. 14. Millised on strateegilise juhtimise 3 tasandit? 1. Ettevõtja lähenemine (1 jõuline isiksus), keskendub võimalustele (mitte
Edukus tuleneb sellest kas juht suudab jagada oma tähelepanu nii tulemuste kui protsessi jälgimisele. Hea juht juhib efektiivselt iseennast ja oma tööd. Tubli juht juhib oma aega ja teeb organisatsioonile sobivaid valikuid, Teab kus ja kuidas mobiliseerida meeskonna tugevusi. Juhi üks oluline, kuid väga raske ülesanne on delegeerimine. Enne kui juht saab üldse ülesandeid delegeerima hakata, peab ta läbima oma arengus suunava ja toetava juhtimismeetodi etapid. Delegeerimise eesmärk on kindel läbimüük, toodang, tööjärgu lõpetamine. 4. Juhtimisvõrk (Managerial Grid) Käesoleva sajandi 40-ndatel aastatel tegeldi eestvedamise uurimisega Michigani Ülikoolis. Nendes uurimustes keskenduti järgmistele tegevustele: · töötajatele orienteeritud tegevus · tulemustele orienteeritud tegevus Samal ajal püüti ka Ohio Osariigi Ülikoolis eristada liidri käitumises kahte struktuuri:
Kuna avatud keskkonda ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab sõltub ta otseselt väliskeskkonna mõjutustest. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vastavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? Paindlik juht peab: 10. valdama erinevaid juhtimismeetodeid 11. teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid 12. hindama organisatsiooni sise- ja väliskeskkonda 13. hinnagute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? Innovaatiline, on avatud uutele ideedele ja eeldab oma töötajatelt loovust. Leiab, et personali koolitused on võti firma kitsaskohtade kõrvaldamiseks. Eesmärgiks on rahuldada klientide soove maksimaalselt ning võimalikult väikeste kuludega. 12. Kuidas iseloomustaksid radikaalset ümberkorraldust? On organisatsiooni kõikide aspektide põhjalik ümberkorraldamine. Hõlmab uute
Delegeerimine võimu jaotamine organisatsioonis. Kasutatakse laialdaselt ka koolitamismeetodina. Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Praktika näitab, et projektijuht on tihti ise see nn pudelikael, kus ülesanded kuhjuvad. Kui projektijuht ei ole ise kas osanud/tahtnud ülesandeid meeskonnaliimete vahel jagada, siis on ta võtnud ,,kohustuseks" täita ka katmata töölõigud. Tekib reaalne oht, et projektijuhil ei ole enam aega tegeleda põhitööga - juhtimisega. Sageli on
See motiveerib ja annab kindlustunde mõlemale poolele juhile ja alluvale¹. Kearney, Richard C. and Evan M. Berman (1999). Public Sector Performance: Management, Motivation and Measurement. Boulder: Westview Press. 372 pp. Tööandjat huvitab eelkõige töötaja töö konkreetne tulemus, mitte niivõrd selle saavutamise protsess. Töötaja on suhteliselt vaba oma töö planeerimises ning teostuses. Et tulemusjuhtimist õigesti toetada, tuleb arendus- või koolitusjuhil lähtuda selle juhtimismeetodi eripärast, mida järgnevalt lühidalt tutvustatakse, esitades järgnevalt tulemusjuhtimise põhilised etapid. 1. etapp: tulemuste planeerimine Tulemuste planeerimisel (kavandamisel) on väga tähtis, et juhid oskaksid täpselt ja arusaadavalt esitada oma alluvatele, mida neilt oodatakse, milliseid tulemusi nad peaksid mingi ajavahemikus saavutama. Eeldatakse, et lähtudes organistasioonile kavandatud eesmärkidest, lepib iga juht kõigi
Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. 10. Millised omadused on vajalikud paindlikule juhile vstavalt situatsioonilise koolkonna põhimõtetele? · Juht peab valdama erinevaid juhtimismeetodeid · juht peab teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid · juht peab hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui väliskeskkonda ja saama selge ettekujutuse keskkonnast ja selle nõudmistest · juht peab keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi 11. Kuidas iseloomustaksid õppivat organisatsiooni? · Avatus uutele ideedele · Õppimist soodustavad tingimused · Töötajate loovus · Organisatsiooni kitsaskohad on võimalik kõrvaldada personali arendamise ja koolituse kaudu 12. Kuidas iseloomustaksid radikaalset ümberkorraldust? Organisatsiooni kõigi aspektide põhjalik ümberkorraldamine. Ümberkorraldusprotsessi etapid: · Eesmärkide ja strateegia väljatöötamine
üheaegselt, et saada ühesuguse keskväärtusega väljundpingeid. Selle tulemusena tekib uus voolukontuur, mis ei sisalda koormust. Voolu, mis läbib teisest türistoride grupist moodustatud kontuuri, nimetatakse ühtlustusvooluks. Seega koormab ühildatud juhtimine kaksikalaldit ühtlustusvooluga. Kuna kummagi muunduri pingete hetkväärtused pole võrdsed, siis osutub vajalikuks ühtlustusvoolusid vähendavate reaktorite kasutamine jõuahelas. Antud juhtimismeetodi peamiseks eeliseks on asjaolu, et voolu suuna muutmise korral ei nõuta ajalist viidet voolujuhtimise üleminekul ühelt alaldilt teisele. Ühtlustusvool on parasiitnähtus, mille tulemusena kasvab kogu süsteemi poolt tarbitav võimsus. Selle väärtus sõltub alaldite pingete hetkväärtuste erinevuse suurusest ja ahela takistusest. Teoreetiliselt on võimalik vältida katkevvoolutalitlust, kui kummagi alaldi türistoride tüürnurgad 1 ja 2 arvutada valemitega
Selgus vaid mitmeid isiksuseomadusi, mida täheldati paljudes uuringutes, aga ei leitud ühest seost juhi isiksuseomaduste ja rühma tegevuse tulemuste vahel. Et olla paindlik, peab juht: - valdama erinevaid juhtimistehnikaid ja meetodeid; - teadma juhtimismeetodite plusse ja miinuseid; - hindama nii organisatsiooni sisemist seisundit kui väliskeskkonda ta peab saama selge ettekujutuse kesk- - konnast ja keskkonna nõudmistest; - keskkonnahinnangute alusel valima sobiva juhtimismeetodi. Selle koolkonna plussiks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad, miinuseks aga on liigne rõhuasetus Selle koolkonna plussiks on võimalus edukalt ühitada eelnenud teooriad, miinuseks aga on liigne rõhuasetus keskkonnale, andmata juhile ja organisatsioonile suurt võimalust sündmusi seestpoolt mõjutada Situatsioonilise eestvedamise teooriaid on mitmeid. P. Hersey ja K.Blanchardi mudeli järgi rakendub situatiivjuhtimine tulemuslikult siis, kui on tagatud:
annaabi.ee 
