Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõud ja gravitatsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
gravitatsioon, vastastik, noole, deformatsioon, hõõrdumine, liugehõõrdejõud, mõjumise, samasuunaline, raskusjõud, vektoriaalne, rakendus, teravik, mõõtkavas, resultantjõud, liidan, massidega, ruuduga, raskuskiirendus, elastsusjõud, surudes, plastsed, algsetomavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa
Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=100kg 2)Kui suur jõud mõjutab 85kg massiga keha 2000km kõrgusel maapinnast Andmed: M=85kg F=mg m=f/g g=9,7 N/kg F=? F=85 *9,7=824,5 N 3)Kui suur on raskuskiirendus kui 70kg massiga kehale mõjub raskusjõud 770N. Millisel planeedil keha asub? Andmed: M=70kg F=770N g=? g=770/70=11kg/N V:saturn Hõõrdejõud Hõõrdumine on kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teiste kehade suhtes Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis tekib kahe pinna kokkupuutel, ja takistab nende kehade omavahelist liikumist. NB!Hõõrdejõud on vastassuunaline Hõõrdejõud jaguneb Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud
NEWTONI SEADUSED Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Mass on keha inertsuse mõõduks. m1 m = m1+m2+m3 m2 m3 m kehade süsteemi mass Jõud ( F ) vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kehadevahelist mõju. Kui vaadeldav keha n on mõjutatud mitme keha poolt, siis nende mõjud liituvad ( F = F i ): i =1 F1 F = F1 + F2
Jõud füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S Resultantjõud jõud, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse.
Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni näiteks on väljavenitatud vedru esialgse kuju taastumine jõu mõju lõppemisel. Hapra deformatsiooni näiteks on kokku kägardatud šokolaadipaber. Elastsusjõud on deformeerimisel kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha kuju muutvale jõule. C) Hõõrdumine on jõud, mis takistab kokkupuutuvate kehade pindade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on suunatud keha liikumisele vastu. Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis takistab keha liikuma hakkamist. Liugehõõrdejõud on hõõrdejõu liik, mis tekib tahke keha libisemisel teise tahke keha pinnal.. Hõõrdejõud on seda suurem, mida tugevamini kehasid kokku suruda ja seda väiksem, mida siledamad on kehade pinnad. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva
gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks - Fr. Arvutatakse Fr=mg. g sõltub keha kaugustest maapinnast. Hõõrdumine* - erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud* jõud, mis takistab kokkupuutes kehade liikumist teineteise suhtes(alati vastassuunaline keha liikumisele)Hõõrdumise põhjus on pindade karedus. Seisuhõõrdejõud takistab keha liikumahakkamist. Liugehõõrdejõud tekib kui üks keha libiseb teise pinnal. Hõõrdejõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Liugehõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust, pindade töötlusest, kehade materjalist. Seda saab muuta: muutes pindade kokkusurvet, muuta pindade karedust, valida sobivalt pindade materjalid. Hõõrdejõuud saab vähendada pindade vahele õli pannes või keha rullidele või ratastele pannes. Veerehõõrdumine kui ratas veereb keha pinnal. Deformatsioon* keha kuju muutumine
-) Elektromagneetiline vastastikmõju; -) Tugev vastastikmõju; -) Nõrk vastastikmõju. * Vastastikmõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse jõudu. 1.5.1. Jõud * Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. -) Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise (kiiruse arvulise, kui suuna muutumise). -) Jõu tähis on F ja ühikuks on [1N] (newton) * Jõu ühik [1N] on kasutusel inglise füüsiku Isaac Newtoni mälestuseks. * Jõud on vektoriaalne suurus, s.t. et lisaks arvulisele väärtusele on jõul veel ka suund. * Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga (dünamomeeteri põhiosaks on vedrud). * 1N = selline jõud, mis põhjustab kehade massiga 1kg kiiruse muutumise 1sek jooksul 1m/sek võrra. * Jõudu kujutatakse graafiliselt suunatud sirglõigu abil. (Tal on alguspunkt, kindel pikkus ja suund) -) Kehale mõjuvat raskusjõudu 50N kujutatakse järgnevalt. F = 50N 50N
on dünamomeeter. dünamomeeter. •• Jõu Jõu ühik ühik on on 1N. 1N. •• Kehale Kehale massiga massiga 100 100 g g mõjub mõjub ligikaudu ligikaudu 1 1NN suurune suurune raskusjõud. raskusjõud. Gravitatsioon Mida Mida suurem suurem on on kehade kehade mass, mass, seda seda suurem suurem on on gravitatsioonijõud. gravitatsioonijõud. Mida Mida kaugemal kaugemal kehad kehad teineteisest
Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. 7. Mis on keha inertsuse mõõduks? Ühik, tähis SI-s. Mass, 1 kg ja m 8. Mille mõõt on jõud? Tähis, ühik SI-s. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust, seega keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Vastastikmõju põhjustab kas keha kiiruse või kuju muutuse. Jõud on vektoriaalne suurus. F ja 1 N 9. Newtoni II seadus. Definitsioonvalem, suuruste sisu. Millist valemit arvutustes kasutame? Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. 10. Kirjuta gravitatsiooniseadus ja definitsioonvalem (tähiste seletused).
1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus.
...................................................................................6 Elastsusjõud...........................................................................................................................7 Hõõrdejõud.............................................................................................................................8 Seisuhõõrdejõud................................................................................................................8 Liugehõõrdejõud................................................................................................................8 Veerehõõrdejõud...............................................................................................................8 Kehade vastastikmõju............................................................................................................9 Jõudude tasakaal ........................................................................................................
Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade
võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud) 4) väändedeformatsioon ( kruvikeeraja) 5) nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)
Gravitatsioon Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub: 1) kehade massist mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2) kehadevahelisest kaugusest mida lähemal üksteisele on kehad, seda suurem on gravitatsioonijõud. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemiga: Fr=mg Fr kehale mõjuv raskusjõud (N) m keha mass (kg) g tegur, mille väärtus maapinnal on 9,8 N/kg Raskusjõud. Keha kaal Raskusjõud, mille mõjul langevad kõik vabad kehad maapinnale, mis tingib pendli võnkumise, hoonete püsivuse jne Fg(N) - raskusjõud m(kg) - keha mass g(m/s2) - vaba langemise kiirendus Elastsusjõud Deformatsioon keha kuju muutmine Keha kuju muutmiseks on vaja kehale rakendada jõudu (deformeeriv jõud), keha osutab sellele
Newtoni esimene seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a- keha kiirendus ( 1 ) m- keha mass ( 1 kg ) F- jõud ( 1 N ) Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu. F= - F F jõud ( 1 N ) Gravitatsioon on nähtus, et kõik maailma kehad tõmbuvad üksteise poole. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, mis isel
(s) Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel- ühtlane ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. ( ) Kehade vastastikmõju- ühe keha mõju teisele kehale. Kehade vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kiirus või kuju. 22. Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained). Mida suurem keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõu mõju. Gravitatsioon avaldub ainult tõmbumises. 23. Elektromagnetiline vastastikmõju- tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud. 24. Tugev vastastikmõju- avaldub peamiselt tuumajõududena; jõud, mis hoiab kvarke
Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt. Kiirendus vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. (, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline.
Gravitatsioonijõudu loetakse tsentraalseks jõuks. St et ta mõjub kehasid ühendava sirge sihis. II RASKUSJÕUD See on gravitatsioonijõu üheks avaldusvormiks. Raskusjõud on jõud, millega planeet tõmbab enda poole kõiki teisi kehasid, mis on selle pinnal või vahetus läheduses. Raskusjõud mõjub kõikidele kehadele, mis on planeedi gravitatsiooniväljas ja see jõud on suunatud alati planeedi keskpunkti poole. FR = mg Kui kehale mõjub ainult raskusjõud (muud liiki jõud puuduvad), siis keha langeb vabalt, st liigub kiirendusega g. Kauguse kasvades planeedi pinnast g väärtus kahaneb. Nt kuna planeet Maa on veidi lapik (pooluste kohalt kokkusurutud), siis ekvaatoril on g = 9,78 m/s2 ja poolusel g = 9,83 m/s2. g = GM/R2 III KEHA KAAL Keha mass ja kaal on täiesti erinevad mõisted. Keha kaal on jõud, millega keha Maa (või mõne muu planeedi) külgetõmbe tõttu mõjutab alust või
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikaline suurus jõud.
2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h
Avaldub kehade vastastikuse tõmbumisena. a. (Ülemaailmne) gravitatsiooniseadus: kaks masspunkti tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. G=gravitatsioonikonstant, m1= ühe keha mass, m2= teise keha mass, r= kehade vaheline kaugus. Rakendusvaldkondadeks enamasti ballistika, taevakehade liikumise analüüs. b. Raskusjõud : ; on Maa poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. Maa gravitatsiooniväljas on ta vektoriaalne suurus. Raskuskiirendus x mass. Teine valem avaldub Newtoni gravitatsiooni teooriast. c. Keha kaal: ; kaaluta olek kaal võrdne nulliga, keha ei mõjuta mehaaniline stress ja mehaaniline pinge. 5
kulunud (kogu)aja suhe. Hetkkiirus võimalikult lühikese (nullile läheneva) ajavahemiku jooksul sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhe (suhte piirväärtus). Kiirendus kiiruse muutumist iseloomustav suurus, mis on määratletud mingi ajavahemiku t jooksul toimunud kiiruse muudu v ja selle ajavahemiku suhtena. Mass (m) skalaarne suurus, mis iseloomustab keha võimet säilitada oma liikumisolekut (kiirust). Jõud vektoriaalne suurus mis iseloomustab kehade vahelist mõju. Newtoni I seadus Keha on paigal, või liigub ühtlaselt ja ringjooneliselt seni kuni puudub teiste kehade mõju või need mõjud tasakaalustuvad. Newtoni II seadus- Jõu mõjul liigub keha kiirendusega, mis on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline tema massiga. Newtoni III seadus Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega, mis on suunatud piki kehi ühendavat sirget
R - kehadevahe l i ne kaugus [1m] 51. Mida näitab gravitatsioonikonstant? Gravitatsioonikonstant näitab jõudu, mis mõjub kahe 1kg-se massiga keha vahel, kui kehadevaheline kaugus on 1m. B. Mida nimetatakse raskusjõuks? Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonilise olemusega jõudu, millega Maa tõmbab enda poole kõiki kehi. (Maa külgetõmbejõud) Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega. Tähis F, ühik [1N] F = mg F - jõud [1N ] m - mass [1kg ] C. Mida nimetatakse keha kaaluks? Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega Maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab keha alust v riputusvahendit. Tähis P, ühik [1N] P = mg (kui keha seisab paigal v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt)
sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud)
kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda (F=0, v=const, kus F on jõud ja v on kiirus). Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus säilitada oma esialgset liikumisolekut. Keha mass on keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Jõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele (vastastikmõju) ja mille tulemusena muutub keha kiirus st tekib kiirendus. Jõud on vektoriaalne suurus (Jõu suund ühtib keha kiirendue suunaga). Newtoni II seadus: Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (a=F/m, kus a on kiirendus, F on jõud ja m on mass). Kehale mõjuv jõud määrab ära tema kiirenduse st kiiruse muudu. Kehale mõjuvate kõigi jõudude summat nimetatakse nende jõudude resultandiks e resultantjõuks. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised
* Mitteühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus muutub. * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. * Keha liikumise trajektoor ja kiirus on suhtelised. * Graafiline kujutamine: - Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik. ( s/m = teepikkus / meeter | t/s = aeg / sekund ) - Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Jõud: * Gravitatsiooniline vastastikmõju ehk gravitatsioon on kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. * Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. * Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. * Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks. * Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. * Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.
on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise m1 ×m kauguse ruuduga. F=G 2 r2 *Raskusjõud -gravitatsioonijõud, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. *Gravitatsioonijõud - kehade vastastik tõmbumine. *Toereaktsioon - rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuv vastujõud. *Raskuskiirendus (vaba langemise kiirendus) planeedi lähedal - sõltub planeedi massist,gravitatsioonikonstandist ja keha kaugusest planeedi M keskpunktist. g=G 2 ( R+h) *Keha kaal - jõud, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele,
TOEREAKTSIOON rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. Rõhumisjõud ja toereaktsioon on alati võrdsed ja vastassuunalised. N= -F HÕÕRDEJÕUD Mõjub liikuvatele ja seisvatele kehadele. Jõud, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. SEISUHÕÕRDEMINE Nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal nt kruvi seinas. Alati suuruselt võrdse ja vastassuunalise jõuga, mis püüab keha liikuma panna. LIUGEHÕÕRDEJÕUD Nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teise keha pinda libiseva keha liikumist. Hõõrdejõud suunatud alati liikumisele vastassuunas. Vastu pinda surumisel mõjub kehale rõhumisjõuga võrdne vastassuunaline toereaktsioon N. Liugehõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva toereaktsiooniga. VALEMID: Hõõrdumise põhjused: 1) Pindade ebatasasus 2) Aineosakeste vahelised tõmbejõud Kuidas hõõrdumist saab suurendada/vähendada? Suurendada: auto rehvide vahetamine talvel, liivapaber
On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m. 8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. m1v1+m2v2= m1v1'+m2v2' või p1+p2=p1'+p2' Reaktiivliikumine- liikumine, mille põhjustab kehast eemale paiskuv kehaosa. Paigalolekus on raketikesta ja kütuse koguimpulss 0; 0=mrvr+mkvk (r- rakett, k- kütus); mrvr=- mkvk; vr= -(mk/mr)vk
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy Vaja nihkeprojektsioon avaldada aja kaudu.
samal pool Maad viimasega ühel sirgel, st kuu loomise ajal. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Kuna vesi saab voolata, siis koguneb see rohkem Maa Kuu-poolsele küljele ja tõstab meretaset. Pöörlemisel tekivad inertsijõud, mis püüavad kõike pöörlemisteljest eemale paisata. Kuust kaugeimas punktis avaldub see kõige märgatavamalt, kuna seal on Maa kaaslase külgetõmme kõige nõrgem. Gravitatsioon reguleerib taevakehade liikumist, hoiab koos väikeseid ja suuri tähesüsteeme ning on osaline tähtede arengus sünnist kustumiseni. See mõjub isegi valgusele ning moonutab kaugete objektide kujutisi teleskoobis. Ilma gravitatsioonijõuta poleks galaktikaid, musti auke, Päikest, Maad ega ka meid. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
2 s at 2 at 2 v 2 v0 v v0 v ; s x x0 ; x x0 vt ; s v0 t ;s ;a ; t; 2 2 2a t II Dünaamika osa kokkuvõte. 1. Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist. Valem: p=m·v, ühik 1kgm/s. Kuna kiirus, v on vektoriaalne suurus, siis ka keha impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: „Kõikide süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende igasugusel vastastikmõjul jääv suurus.“ Valemina: m1 v1 m2 v 2 ... m1 v01 m2 v02 ... Impulsi jäävuse seadus on leidnud rakendust reaktiivliikumisel. Reaktiivliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille põhjustab vaadeldavast kehast mingi kiirusega eemale
annaabi.ee 
