1994.aasta FILMID Lõvikuningas" on 1994. aastal valminud Walt Disney animastuudio joonisfilm, mille tegevustik leiab aset Aafrika inimeselaadses loomade kuningriigis. Tuues üle maailma sisse enam kui 783 miljonit dollarit, oli "Lõvikunigas" 2003. aastani, mil valmis "Kalapoeg Nemo", kõigi aegade suurima piletituluga joonisfilm. Tavapäraste joonistatud animafilmide seas on "Lõvikuningas" siiani suurima piletituluga joonisfilm. The Mask on 1994. aastast pärinev märulikomöödia, mis põhineb samanimelisel koomiksil, mida andis välja Dark Horse Comics. Filmi rezissör oli Chuck Russell ning produtsentideks Dark Horse Entertainment ja New Line Cinema. Peaosades on Jim Carrey Stanley Ipkissina (The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton.
Animatsiooni ajalugu Kadri Küttim Aliis Pääro Mis on animatsioon? · Animatsioon on illusioon liikumisest, mis on loodud staatiliste piltide järjestikuse esitamisega. · Filmi tootmises tähendab see tehnikat, kus iga filmikaader on loodud ja töödeldud eraldi. · Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni ajalugu Eestis · Teerajaja Elbert Tuganov(22. veebruar 1920 - 22. märts 2007) oli Eesti filmi ja Eesti kultuuri suurkuju, rahvusliku animatsiooni looja. · 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. · Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov.
Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama. Animafilmide alamliikideks saavad olla: joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon. Janno Põldma (sündinud 7. novembril 1950 Tallinnas) on eesti filmioperaator ja -lavastaja. Oktoobris 2007 Riias toimunud filmifestivali Lielais Kristaps parimaks täispikaks animatsioonifilmiks tunnistati Heiki Ernitsa ja Janno Põldma teos "Leiutajateküla Lotte". MOEDISAIN Ivo Nikkolo on Eesti üks vanimaid ning unikaalseimaid disainerbrände
d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viimne reliikvia'' i. linastus 1970 märtsis ii. stsenarist Arvo Valton iii. režissöör Grigori Kromanov iv. laulusõnade autor Paul-Eerik Rummo 4. Filmi loominguline meeskond a. joonepealne i. produtsent - teose tootmise finantseerija ii
• 2008: "Nii on meil moes" – Billy Croker (muusikal Linnahallis) • 2009: "Pea vahetus" – Mees 1 (NO99) Televisioon ja film • 2004: Buratino tegutseb jälle – Murka (ETV) • 2005: film "Malev" – Jūrmala foogt Hippolyt • 2006: lühifilm "Tulnukas" – Valdis • 2006: film Meeletu – maakler • 2007: lühifilm "Oma Maapäev" – Viktor Kingissepp (ETV) • 2008: animafilm "Välk" – koer Välk (Walt Disney animastuudio joonisfilm) • 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) • 2008: film "Mina olin siin" – Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" – Indrek Kallaste 2008 – 2013: seriaal "Tujurikkuja"- Stsenarist ja üks osatäitjatest https://www.youtube.com/watch?v=HbeXxwzJuXc 2009: seriaal "Kättemaksukontor" – Gerth Maango politsei https://www.youtube.com/watch?v=FjDSwcFcPEk • 2010: film "Punane elavhõbe" – Sander
2007: "Proffet" osaline (Ablu suvelavastus) 2008: "Nii on meil moes" - Billy Croker (muusikal Linnahallis) 2009: "Pea vahetus" Mees 1 (NO99) 2009: "Küüni täitmise lood ja laulud" Lui (Saueaugu Teatrutalu) Televisioon ja film 2005: film "Malev" Jürmala foogt Hippolyt 2006: lühifilm "Tulnukas" Valdis 2007: lühifilm "Oma Maapäev" - Viktor Kingissepp (ETV) 2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest
Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige. Triin Alatsei
1989. aastast tegutseb ta Kiigelaulukuuikus helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Ansambliga Kiigelaulukuuik on esinetud Eestis, Soomes, Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis. Kiigelaulukuuikul on ilmunud CDd "Siidiplaat", Olav Ehala autoriplaat "Kino- Teater-Muusika" ning "Koidulast Ehalani". Samuti on ta mänginud ansamblis Kristallid, kus ta kirjutas ansamblile mõned lood. Preemiaid Eesti muusika aastapreemia (1992). Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000). Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001). Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002). Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005). Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011). jt. Tähtsamad teosed Tuntud joonis- ja nukufilmid, kus Ehala looming kõlab: "Aeg maha", "Eine murul", "Ärasõit", "Papa Carlo teater", "Hotell E", jt.
Esimese karikatuuri avaldas Hillar Mets 1978. aastal ajakirjas Pikker. Huvi joonistamise vastu tundis ta juba lapsena ning kõige rohkem sodis ta matemaatika õpikutele. Oma kooliajast mäletab, et oli algklassides usin õppija ja kõik muinasjuttude raamatud, mis raamatukogus olemas olid, said läbi loetud. Suuremates klassides aga istus ta taga pingis ning joonistas rohkem kui õppis. Ta on töötanud filmistuudios Tallinnfilm helitehnikuna, teatris Vanemuine kunstnikuna, stuudios Joonisfilm animaatorina, ajakirjas Pikker peakunstnikuna, 1990-ndatel aastatel oli ta vabakutseline illustraator. Praegu töötab ta AS Eesti Päevalehes karikaturist-illustraatorina. Praegu elab HiIlar Mets oma naise, lapse ja kassiga Tallinnas Kadriorus. Joonis 1 Pildil joonistab Hillar Mets karikatuuri 3 3.KUNSTITEOSED
Avīze 2009); vene keeles "Ноябрь, или Гуменщик", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014) "Sibulad ja šokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak, 2012 Eesti joonisfilm) "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) "Vargamäe vanad ja noored" (2003) "Limpa ja mereröövlid" (2004); vene keeles "Лимпа и пираты" (Varrak 2009) "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) "Wremja
1906. aastal lõi James Stuart Blacton esimese nukufilmi "A Midwinter Night's Dream". 1906 valmis James Stuart Blackton'i esimene animeeritud film "Humorous phases of funny faces". Animatsiooni loomiseks joonistati kriidiga tahvlile ja filmiti seda, kaamera peatati muudatuste tegemse ajaks. 1909 Winsor McCay tootis multifilmi "Gertie the Trained Dinosaur", mis koosnes 10300 joonistusest. 1911 valmis esimene tõeline joonisfilm "Winsor McCay Draws Little Nemo", autoriks Winsor McCay, kelle filmide kvaliteet püsis parimana kuni 1930-ndate aastateni. Winsor McCay'd loetakse joonisfilmi (animatsiooni) isaks. 1915 töötas Earl Hurd välja kihilise animatsiooni (cel animation). 1919 lõi Pat Sullivan animasarja "Felix the Cat". J.R. Bray lõi "Colonel Heeza Liar'i" ning Sidney Smith lõi "Old Doc Yak'i". 1923 arendas filmis "Alice's Wonderland" Max Fleischer'i filmi ning joonistegelaste kombineerimise tehnikat
Suurhallis, Tallinnas Uussiirus Uussiirus on 2000. aastate esimesel kümnendil kunstides ja filosoofias ilmnenud püüdlus elulähedusele, realismile ja sotsiaalsusele. Uussiirus vastandub postmodernistlikule irooniale või Eestis on uussiirusest kõneldud peamiselt kirjanduse ja teatri kontekstis. Andrus Kivirähk "Rehepapp" (2000) "Aabitsa kukk" (2006) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) "Kaka ja kevad" (2009) Kaur Kender Ebanormaalne" (2000) "Läbi rahulike silmade" (2001) "Check Out" (2001) "Pangapettus" (2002) "Kuidas saada isaks" (2003) "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) "Comeback" (2010) Kerttu Rakke "Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) "Seitse päeva" (2000) "Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) "Kolmas printsess" (2001) "Iluasjake" ("Kolmanda printsessi järg, 2002)
·"Limpa ja mereröövlid" (2004) ·"Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") ·"Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) ·"Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) ·"Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) ·"Jutud" (kogumik; 2005) ·"Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) ·"Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) ·"Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) ·"Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) ·"Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) ·"Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) ·"Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Lavastatud näidendid ·"Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) ·"Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) ·"Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) ·"Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995)
· "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja ?okolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995)
persooniõudus, armagedoniõudus ja deemonlikõudus. Ulmefilm on film, kus on välja mõeldud igasugused juhtumid, mis igapäevaelus tavaliselt ei juhtu. (http://et.wikipedia.org/wiki/Mängufilm) Multifilm ehk Animatsioon on kaader kaadri haaval sarnaste piltide faasidega tekitatud illusioon liikumisest. Niimoodi tehtud filmi nimetataksegi animafilmiks. Animafilmide alamliikideks saavad olla: joonisfilm, nukufilm, arvutianimatsioon ehk raalmultikas, kollaazh, objekt-animatsioon, pixillatsioon. Sõna "anima" tähendab ladina keelest "hinge" ehk animeerima tähendab hingestamist; niisiis on animafilm justkui inimese poolt elutute asjade/piltide hingestamisega tehtud film, mille tulemusena need hingetud asjad hakkavad elama. Iga elutu asi, mida inimene kaader haaval nihkuma suunab ja seda liikumist üles pildistab, saab olla animafilmi osa.
1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund (Olev Subbi, Aili Vint, Malle Leis), mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas džäss ja nüüd ka rock- muusika. (PILT JOONISFILMIST) "Kutsu-Juku seiklusi" oli esimene Eestis valminud ja ekraanile jõudnud joonisfilm ehk animafilm. Tegemist oli groteskse lühifilmiga. Arvati, et naljafilmi (originaalkeelepruugis "trikkfilmi") tegelaskuju loomisel tootmisel võeti eeskuju Disney Miki-Hiirest. Juku ratsutab põrsaga, võitleb kurega, konnaga ja varesega, siseneb kännu ja raadiolainete kaudu põrgusse, kus näeb tantsivat luukeret ja tuldsülgavat draakonit. Filmikaadrite vahel on selgitavad tekstid. 1940. a peitis Aleksander Teppor filmi koopia okupatsioonivõimude eest Tartusse Eesti
(1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) "Kalevipoeg" (1997, BNS) "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Stsenaariumid “Setu vurle küüsis” “Keegi veel” “Tom ja Fluffy” “Libarebased ja kooljad” “Saamueli Internet” “Lotte” “Lepatriinude jõulud” 7 – osaline teleseriaal “Vabariigi valvur” Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) "Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja
töödeldud eraldi. Sellised kaadrid võivad olla loodud arvuti abil, pildistades joonistust või maali, või muutes järjest mingi objekti asendit ning pildistades igat selle etappi. Kui need kaadrid kokku monteerida ja filmina taasesitada, tekib illusioon pidevast liikumisest. Kuigi arvutite kasutuselevõtt on animeerimise protsessi oluliselt lihtsustanud, on selliste filmide tegemine töömahukas ning vaevaline üritus. Animatsiooni "klassikaline" vorm, joonisfilm, mis oma tänapäevase tähenduse sai 20. sajandi alguses, kasutab kiirust kuni 24 kaadrit sekundis. Animatsiooni peamine otstarve on vaatajale meelelahutuse pakkumine või autori eneseväljendus, praktilist kasutust leiab animatsioon enamasti instruktsioonides ja abivahendina õpetamisel ning õppimisel. Mõni näide: Maalikunst Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunsti liigid:
Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele džässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta džässikontserte klubides ja kontserdisaalides. 6 Tunnustused Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007), Riikliku Kultuuripreemia 2010. aasta loomingu eest (2011).
· "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) 6 · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) 3.4 Lavastatud näidendid · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · "Jalutuskäik vikerkaarel" (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · "Rikka õelusel ei ole piire" (lavastatud Nukuteatris 1995)
· "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) 4 · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Ivan Orava mälestused. Minevik kui helesinised mäed" (2008; Varrak) Soomekeelses tõlkekogumikus "Tallinnasta pois groteskia virolaista proosaa" (Absurdia,2003 ) ilmusid Kivirähu jutud "Miesten kongressi" (tõlkija Petteri Aarnos ) "Vahva nainen" (tõlkija Seija Kerttula) ja "Ugri" (tõlkija Iiris Heino ). [3] 2
· "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) Samuti on Kivirähk kirjutanud näidendeid ja stsenaariume: 3 Lavastatud näidendid: · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992)
Niisiis kutsutigi Walt ja ta vend Roy Pariisi medaleid vastu võtma. Peale autasustamist võtsid vennad ette jalutuskõigu mööda Pariisi. Nähes ühe kino reklaamil suurt Miki pilti tekkis vendadel huvi vaadata, kuidas Miki end Pariisi ekraanil üleval peab. Nad arvasid, et näevad Mikit, nagu ikka, suure mängufilmi lisana, kuid oma suureks üllatuseks nägid nad hoopis järjestikku kuute Miki lühifilmi. Seda nähes tekkis Waltil tahtmine teha kordki elus täispikk joonisfilm. Nii ta siis valiski süzeeks välja vendade Grimmide muinasjutu ,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Film läks maksma 1 700 000 dollarit, kuid sai see-eest ülemaailmse menu osaliseks ja tõi Disney'le sisse ei rohkem ega vähem kui 8 miljonit. See sündmus pööras uue lehekülje nii Disney elus kui loomingus. Täispika filmiga hakkas uus etapp multifilmi arengus, kuid mitte igaüks ei saanud endale lubada
Pr/Hug01 40526 40544 18 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40411 40430 19 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40477 40495 18 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40222 40249 27 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40394 40422 28 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40501 40508 7 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 Count 14 Grand Count 892 Aasta Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2009 Varrak est est Lastekirjandus 4,9E+010 Helen 2007 Eesti Joonisfilm
Eesti Televisioon + Eesti Telefilm kroonikapalad, kontsertprogrammid, saadete juurdevõtted, telefilmid aastatest 1956-1988 748 nimetust. Videofilmid Piirdaatumid 1908 käesoleva ajani.... Kokku 400 kassetti/DVD, millele salvestatud ca 800 nimetust (pealkirja) originaaltoodangut seisuga 01.01.2008. Oma toodangut on asunud hoiustama 20. sajandi lõpul hulgaliselt asutatud filmistuudiod nagu Freyjafilm, Maurum, Eesti Joonisfilm, Vesilind OÜ jt. Suuremad videofilme sisaldavad arhiivid: Eesti Video (30 kassetti aastatest 1988-1992); TV-3 (18 kassetti aastatest 1992-1999); Faama Film (12 kassetti aastatest 1993-1999); Läänemaa Telestuudio OÜ (8); Eesti Filmiarhiiv (omavõtted 113 säilikut aastatest 1990-2001). 8 Fotokogu
Nii filmi kui teatri puhul tekib raamatute ümbertegemisel teatud probleeme. "Raamat oli ikka parem" on üsna sageli antav hinnang, kuid ülaltoodud näidete puhul on animatsioon jutustustele veelgi sära lisanud. Raamatud Alfonsist ja tema üksikisast seostuvad praegu ühevõrra palju nii näitleja Björn Gustafssoni rahuliku ja pikaldasevõitu jutustajahääle kui Gunilla Bergströmi illustratsioonidega. Nagu mujalgi maailmas samastub joonisfilm mitmeski mõttes Disneyga. Ning muidugi armastavadROOTSI lapsed piilupart Donaldit, Dumbot, Aladdini ja Mowglit, kuid nende ameerika mammutfilmidega võrreldes läheb rootsi joonisfilm oma teed. Täispikki joonisfilme on Rootsis valmistatud vähe, näitena võiks siin tuua Per Åhlini "Reis Melonia saarele"/Resan till Melonia (Shakespeare'i "Tormi" julge tõlgendus) või tema viimast detektiivkomöödiat "Koerte hotell"/Hundhotellet. KUJUTAV KUNST
· "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm); läti keeles "Lote no Izgudrotju ciema" (Zvaigzne ABC 2010) · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007); läti keeles "Vrs, kas zinja cskuvrdus" (Lauku Avze 2011); prantsuse keeles "L´homme qui savait la langue des serpents" (Attila 2012), tsehhi keeles "Muz, ktery rozumel hadi reci" (Kniha zlin 2011) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater)
· "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005) · "Aabitsa kukk" (2006, Eesti Keele Sihtasutus) · "Leiutajateküla Lotte" (2006, Eesti Joonisfilm) 5 · "Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) · "Sürrealistid" (näidendiraamat; 2007, Eesti Draamateater) · "Voldemar" (näidendiraamat; 2007,Eesti Draamateater) · "Kaka ja kevad" (2009, Varrak) Lavastatud näidendid: · "Vanamehed seitsmendalt" (lavastatud Nukuteatris 1992) · "Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
Casper ilmus esimest korda joonisfilmis ´´Sõbralik kummitus´´ (´´The friendly ghost´´), kirjanikuks oli Seymour V. Reit aastal 1945. Casper osutus nii populaarseks, et see kajastus hiljem üle 30-nes joonisfilmis. Põhiteemaks Casperi multikates on Casper üritamas põgeneda ´´elust´´ kummitusena. Ta üritab tutvuda päris elu maailma inimestega, aga ehmatab peaaegu kõiki, keda ta kohtab, sest teda peetakse viirastuseks, aga asjaolu on – ta üritab pageda. Kuid kuna see on joonisfilm, lõpp osutub ikka õnnelikuks – Casper leiab lõpuks sõbra. Casperit külastas vahel ka tema kurjahingelised onud nimega Kummituslik Trio. Nad nautisid inimeste hirmutamist, olid tavaliselt kurjad armsaloomulise Casperi vastu. Casper taasloodi 1995, kui ta toodi tagasi ellu kinoekraanil – sel korral arvutis animeerituna. Casperist on loodud veel laule, mänge, mitmeid erinevaid koomikseid ja teleseriaale. Refereeritud allikast: www.thingsthatgoboo.com/monsters/ghostspop.htm 2
See vaen on väga viisakas ja varjatud, aga ta on olemas. See nn vahepealne põlvkond ei tunnista meie põlvkonda, aga need 20--25 aastased, kes juba uutena tulevad, tunnistavad jälle meid. Ma ei tea, kui keerulised on nende suhted, ütleme, sinu põlvkonnaga? Mõnikord läheb tuju pahaks, kui ma olen "Loomingust" midagi ignorantset või eputavjõhkrat lugenud. Kinos käivad saginad rohkem raha ümber, pole ju sisulisi vaidlusi, muidugi teeb keegi kellegi maha. Joonisfilm on ju saanud palju rahvusvahelisi auhindu, aga mõnikord, kui vaatad mõnda filmi, siis leiad, et kuningas on ju alasti. Seal on täiesti mõttetut sebimist ei millegi ümber ja ükskord peavad kriitikud selle välja ütlema. Maimik kirjutab teinekord ülekohtuselt ja teravalt, aga tal on ka sageli õigus küsida, kus on sõnum. Mulle tundub, et filmiinimeste kisma põhjus pole niivõrd kultuuripoliitiliste,
pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video, kohtuvad üha suurema tõenäosusega lastekirjanduse meediaadaptatsioonidega varem kui kirjutatud tekstiga. Nad hakkavad meediaadaptatsioone pidama originaalideks,
läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avze 2009); vene keeles ", ", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014) "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak, 2012 Eesti joonisfilm) "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) "Vargamäe vanad ja noored" (2003) "Limpa ja mereröövlid" (2004); vene keeles " " (Varrak 2009) "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) "Jutud" (kogumik; 2005) "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005)
Swe/Lin01 34506190557 1/9/2010 1/20/2010 Eesti Riiklik Kirjastu Err:508 Swe/Lin06 34506190557 1/9/2010 1/20/2010 Sinisukk Err:508 E/Kiv04 35404050446 1/12/2010 1/23/2010 Varrak Err:508 Ingl/Pra06 44012150956 1/12/2010 2/2/2010 Varrak Err:508 Am/Sto02 48208230166 1/13/2010 1/30/2010 Elmatar Err:508 E/Kiv03 47102200902 1/13/2010 2/2/2010 Eesti Joonisfilm Err:508 E/Lut01 36512210549 1/13/2010 2/4/2010 Eesti Raamat Err:508 Ingl/Pra03 36512210549 1/13/2010 2/4/2010 Varrak Err:508 Ingl/Pra04 48105090295 1/13/2010 2/13/2010 Varrak Err:508 Ingl/Pra06 48208230166 1/13/2010 1/30/2010 Varrak Err:508 Ingl/Pra06 36802240722 1/14/2010 2/13/2010 Varrak Err:508
annaabi.ee 
