Arhitektuuri tähtsaimaks ülesandeks oli ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulse põhiplaaniga. Sammas on Kreeka arhitektuuri iseloomulikum detail, tal on 3 põhiosa (baas, tüves, kapiteel). Konstruktiivne loogika üksikosade sõltuvus. Arhitektuuris eritatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos. Dooria stiil on vanim jässakad ja madalad sambad Joonia hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje ehitistest on kergem ja rikkalikum. Korintos erineb jooniast ainult sambakapiteeli poolest. Sambad on saledad ja kõrged. ETRUSKI KUNST Levis 8-3 sajandil e.kr praeguse Itaalia alal. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Oskasid kasutada rauda, pronksi ja kulda. Piir Kreeka ja Etruski kultuuri vahel on kohati ähmane. Matused ja surnutekultus oli etruskidele tähtis, hauad on peamiseks allikaks. Haudasi on neil mitut tüüpi kambrid, hauakünkad, mis on mullaga seotud
KREEKA EHITUSKUNST 1.)Arhailine e dooria 7.-6. eKr.*talastiku moodustasid kaniis, friis ja arhitraan *lihtrahvas templis ei käinud * ehituses kindlad: sammaste arv, kõrguse-laiuse suhe, tempel avaneb itta. 2.) klassikaline e joonia 5.-4. saj eKr * võrreldes dooriaga on sammas saledam ja enam kaunistatud + baas. 3.) hiline e hellenistlik eh korintose 3.-1. saj eKr.*pikim ja saledaim sammas jooniast erimeb kapiteeli poolest, pidulik , kaetud taimsete motiividega ning ülemine osa meenutab vaasi * enam ei pöörata tähelepanu templitele, vaid profaanarhitektuurile *liikide segamine, lossid, teatrid. KREETA-MÜKEENE KUNST- Kreeta-kult on kõrgel järjel, maalidel ei esine sõjastseene, on sanasusi Egiptusega, levinuim pisiskulptuur on jumalanna madudega. Mükeene-söjakas, linnadel paksud müürid, kõrgelt arenenenud tarbekunst. Sarnasus- Kreeta
Sammastel baas puudub, kapiteel on tagasihoidlik (kettakujuline ehhiin ja ruudukujuline abakus). Dooria friis koosneb triglüüfidest, ja metoobidest. JOONIA STIIL Hilisem. Sammas on peenem ja elegantsem. Ümmargune mitmeosaline baas, kapiteeli ehhiin koosneb nn. rullispagjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega, abakus on kaunistatud mitmesuguste motiividega (munavööt, palmett, helmisnöör). Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL Erineb jooniast põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba
ARHAILINE KLASSIKALINE HELLENISTLIK Apolloni tempel Parthenoni tempel Olümpioni tempel Hera tempel Propüleed Halikarnassose mausoleum Artemise tempel Pinakoteeg Epitaurose teater Poseidoni tempel Erechtioni tempel Pharose tuletorn Zeusi tempel Nike tempel Rhodose koloss Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem.Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas. Sambad peenemad ja ele katavad taimevormid. Friis=metoobid+triglüüfid gantsemad, mitmeosaline Sambad on eriti saledad ja Nt.Poseidoni, Hera, Zeusi ja baas,friis üleni reljeefidega, kõrged.Õitseaeg Rooma Apolloni templid.Parthenon ehk oina sarve kujuline voluut. riigi ajal.Nt. Olümpieioni
Kapiteel- samba ,,pea" ehk samba ülemine ots. Stülobaad- ülemine aste, kus sammas asetseb. 8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 9. Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi Parthenon- dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale, kes oli Ateena linna kaitsejumal. Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega
• triglüüf: nelinurkne plaat, millel on 2 püstvaokest • metoobid kaunistatud reljeefidega Poseidoni tempel (Lõuna-Itaalias) Ateena akropol-(linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus) Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega
Arhitektuuriliselt kõige silmapaistva - maks loetakse Ateena akropoli, kuhu viis pidulik trepp. Kõige silmapaistvam stiilinäide jooniast on tempel Nike. Joonis 6 Parthenoni tempel Joonis 7 Nike tempel Templi ette ehitati tihti kivist altar ning ei olnud enam kinnised ruumid vaid nö vabaõhu ehitised. Nad olid pikad ja ja põhiplaanilt ristkülikukujulised. Hoonet ümbritsesid sambad, millede ülesandeks oli toaestada ehitist
Dooria: see stiil on vanim ja kõige primitiivsem, kapiteel ja friis . Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik Korintose samba kapiteeli ehhiin on kaetud akantuselehtede ja lilleõitega, abakus on neljakandiline. Joonia: Sambakivid seoti metallist klambritega. Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. Korintos: Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Skulptuur: Põhiliseks aineks oli inimene. Arhailisel ehk 1 perioodil olid kujud sirged, proportsioonid olid ebaloomulikud. Tähtis oli see ,et nad õppisid tegema kuju mis seisis omal jalal. Enam levinud olid alasti noormeeste kujud ja maani riietes naiste kujud. Valmist. kergesti vormitavast kivist ja valati ka pronksi ning hiljem tehti ainult marmorist. Vaasimaal: See algas 8.saj e.m.a
saab lõmpatult jagada, ta nimetab seda nähtus homöomeeriaks. Aga on ka olemas aine, mis ei segu teistega ja selleks on Anaxagorase järgi mõistus, mõistus on puhas aine, mis kutusub esile maailma kujundava liikumise. Archelaos Archelaos oli siis filosoof kes elas 5.- 4. sajandil e.Kr. Kreekas, ta oli Anaxagorase õpilane ja arvatavasti oli ka Sokratese õpetaja. Ei teata, kas Archelaos oli Ateena või Mileetose kodanik, igatahes ta oli esimene inimene, kes tõi natuurfilosoofia Jooniast Ateenasse, selle eest sai ta endale hüüdnime ,,Loodusfilosoof". Archelaosega lõppeb ka natuurfilosoofia, ta oli viimane, pärast teda toob tema õpilane, Sokrates filosoofiasse eetilise filosoofia. Archelaos ütles, et tekkimisel on kaks põhjust ja nendeks on soe ja külm. Ta uksus veel, et loomad ja inimesed on tekkinud mudast. Kokkuvõte Kõik Joonia natuurfilosoofid olid vaprad mehed, eriti Thales, sest tema oli esimene,
või niiskust, Anaximandros apeironit ja Anaximenes õhku. Kõigi kolme arvates oli maailma ürgaluseks materiaalne substants, kuid seda käsitasid nad läbinisti elusana (hülosoism). Joonia natuurfilosoofide materialistlikud ja dialektilised arusaamad olid looduslähedased ja naiivsed. Peale filosoofiliste küsimuste tegelesid nad astronoomia, kosmogoonia, geograafia, geomeetria ja mitmete teiste teadusalaga. Thales oli tegev ka poliitikuna. Pütagoorlased - Jooniast olid pärit ka Pythagoras, pütagoorliku filosoofiakoolkonna rajaja, ja Xenophanes, keda enamasti peetakse Elea koolkonnale aluse panijaks. Pütagoorlased olid esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas.
värviga, figuurid jäeti katmata; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid.
värvimata. Hiljem, Kreeka-Pärsia sõdade aegu värviti taust ja kujutiste piirjooned mustaks, kujutised ise säilitasid savi loomuliku punase värvuse. . Sambad: 1) DOORIA - see stiil on vanim ja kõige primitiivsem. Need on madalad ja jässakad. Sambal puudub baas, kapiteel väga tagasihoidlik. Ehhiin kettakujuline ja abaskus ruudukujuga. 2) JOONIA - Sammas on peenem ja elegantsem. Sambal mitmeosaline baas. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratsioonidega. 3) KORINTOSE.s - Kapiteel on erinev jooniast. Kapiteeli alaosa karika või vaasi kujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Abakus 4 nurkne. Seinamaalingud olid kreeklaste seas hinnatud, kuid kahjuks pole need säilinud Hellenite maalikunstist saab ettekujutuse ainult vaasimaalide põhjal KREETA-MÜKEENE KULTUUR Kreeka ajaloo varaseim periood oli nn Kreeka-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreeta saarel
Figuurid rikkalikult ja maitsekalt värvitud. Atika stiil oli jõuline, lihtne ja mõõdukas. Peloponnesos: kasutatakse pronksi, keskendutakse alasti meesfiguuri kujutamisele, tähtsamad keskused Sikyon (Kanachos tegutses seal), Argos (Ageladas) ja Aigina (Kallon ja Onatas) – templitest kuulsad viilugrupid. Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa žanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas
o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil: · Erineb jooniast ainult sammaste poolest, kõrgemad ja saledamad · Kapiteelil lopsakad taimestikuvormid Vana-Kreeka tuntumad ehitised arh ja kl ajastul Apolloni tempel Korinthoses- säilinud üks nurk viie jämeda samba ja neile toetuva arhitraaviga, lisaks paar eraldi seisvat sammast Hera tempel Paestumis-entaas suurem, sambad hõredamad, kui 100 a. hiljem ehitatud Poseidoni templil(üks paremini säilinud ehitisi)
Figuuridest hoovab vastu rafineeritud sarmi; koketne loomulik poos, rikkaliku voldistiku käsitlus ja tore soeng. Figuurid rikkalikult ja maitsekalt värvitud. Atika stiil oli jõuline, lihtne ja mõõdukas. Peloponnesos: kasutatakse pronksi, keskendutakse alasti meesfiguuri kujutamisele, tähtsamad keskused Sikyon (Kanachos tegutses seal), Argos (Ageladas) ja Aigina (Kallon ja Onatas) templitest kuulsad viilugrupid. Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa zanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks,
32. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Epiniikioneid on kirjutanud Bakchylides, Simonides ja Pindaros. 33. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Herodotosele eelnenud ajalookirjanikke ei võeta kuigi tõsiselt ning neid nimetatakse jututegijateks ehk logograafideks. Neist enamik oli pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared). Kirjutati kohalikke kroonikaid, linnade asutamislugusid, valitsevate perekondade genealoogiaid, üksikute hõimude tavasid ja kombeid, millest on säilinud vaid katkendid ja pealkirjad. 34. Kes olid logograafid? Logograafid, sõna-sõnalises tõlkes jutukirjutajad, olid enne Herodotose aega (5. saj eKr) tegutsenud ajalookirjutajad. Üheks olulisemaks logograafiks oli Hekataios
Dionysose auks. 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Pindaros kirjutas. Käsikirjalises traditsioonis säilinud 4 raamatut epiniikione (võidulaule): Olümpia, Püütia, Nemea ja Istmose mängud 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Nn logograafid (kr logos `sõna, jutt' + graphein `kirjutama'), kr keeles ka logopoioi `jututegijad' (poiein `tegema'): enne Herodotost, nn protoajalugu Enamik pärit Jooniast (tänapäeva Türgi läänerannik ja saared) Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed ,,Eepika proosas" Säilinud vaid katkendid ja pealkirjad 35. Kes olid logograafid? Logograafid teistele inimestele kõnede kirjutajad (sofistid, võõramaalased, kohati ka kuulsad kõnemehed) Kadmos (6. saj, v-o müütiline), Akusilaos (6. saj) Hekataios Mileetosest (6.5
Koolkonna moodustavad Thales, Anaximandros ja Anaximenes kõik olid pärit Mileetosest. Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku. Pythagorlased Pythagoras emigreerus Jooniast LõunaItaaliasse, ent ei viinud kaasa joonia uudishimu kosmoloogiliste spekulatsioonide vastu ning kriitilist hoiakut traditsiooniliste müütiliste tõekspidamiste suhtes. Kreeka maailma lääne ja idapoolse osa filosoofia erinevat suunitlust on püütud põhjendada nt erinevate geograafiliste (Hegel) või sotsiaalsete ja poliitiliste (KirkRavenSchof. 1983:213) tingimustega. Traditsiooni järgi avaldus
annaabi.ee 
